Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö? (0)

Milleks on gümnaasiumi õppekavas uurimistöö?
Keskhariduse omandamiseks on õpilased pidanud aastaid edukalt sooritama vabalt valitud ainetes riigieksamid. Käesolevast aastast on gümnaasiumi lõpetamiseks vajalikud nõuded muutunud ja abituriendid peavad sooritama eksamid kolmes kohustuslikus aines: eesti keel, matemaatika ja inglise keel. Lisaks eksamitele on gümnaasiumiõpilastel kohustuslik koostada vabalt valitud teemal uurimistöö ning seda ka edukalt kaitsta. Kas uurimistöö koostamine on gümnaasiumis vajalik ja mida see noortele õpetab?
Uurimistöö on uurimusliku protsessi tulemus - kirjalik aruanne sellest, mida uuriti, kuidas uuriti ning millised on järeldused ja tulemused, milleni töö käigus jõuti. Uurimistöö koostamine on pikk protsess, mis eeldab, et õpilane leiab endale juhendaja ja viib end valitud teemaga täielikult kurssi, mis tähendab kümnete artiklite lugemist, raamatute sirvimist ja teatmeteoste uurimist. Kuigi uurimistöö on võimalik esitada aasta enne riigieksameid, eeldab see ikkagi väga suurt koolivälist tööd, mis võib õpilaste mõtted viia eemale kohustuslikest ainetest, mille olulisus uurimistöö koostamise perioodil ei vähene. Loomulikult ei ole uurimistöö koostamise mõju ainult negatiivne. Õigel teemal valitud teadustöö annab gümnasistile valitud teemal laia silmaringi, olulised teadmised ja vajaminevad oskused edasises elus hakkama saamiseks. Uurimistööle on ka alternatiive, näiteks majandusklassi õpilastele äriplaan , milles antakse võimalus luua omaenda ettevõte, seades reaalseid sihte ja arvestades võimalike väliste ohtudega, ja praktiline töö, mis võib olla loominguline töö, ürituse korraldamine, õppematerjalide koostamine või õpilasfirma loomine.
Alltekstis on öeldud : „Keskkoolis on õpilase käed-jalad niigi tööd täis ning tema kohustustele uurimistöö lisamine tekitab demotivatsiooni seoses suure koormusega ja sellega kaasneva stressiga, mis sellega õpilasele laskub.“ See väide selgitab väga hästi, miks teadustöö ei tohiks olla kohustuslik. Nagu öeldust võib välja lugeda, on kohustuslikud kooliained gümnaasiumi õpilasele juba piisavalt suur koormus. Koolipäevas on kuni 9 koolitundi, mis tähendab, et koju saab õpilane alles õhtul kell 5. Peale väsitavat päeva on väga raske leida vajaminevat motivatsiooni, et tegeleda nõnda peadmurdva ja aeganõudva tegevusega, nagu seda on uurimistööks valmistumine ja selle koostamine. Seega on õpilase õlgadel kohustus, mis justkui on tähtsam tavapärastest kooliainetest, kuid viimastest ajapuuduse tõttu „viilimisel“ on tõsised tagajärjed, sest iga aineõpetaja, kelle tunnis midagi tegemata jäetakse, ei suhtu sellesse aktsepteerivalt.
Vana- Rooma filosoof Seneca noorem on öelnud , et raskused tugevdavad vaimu, nagu töö tugevdab keha. Vaatamata ajapuudusele, on oluline peatselt elluastuvat noort karastada. Periood, mil õpilane peab tavapärasest rohkem vaeva nägema, valmistab noort tulevaseks eluks ette. Selline koormus annab eluks olulise oskuse oma aja targaks sisustamiseks ja raskustega toime tulemiseks. Sellist meisterlikkust läheb väga suure tõenäosusega õpilasel edaspidises elus vaja, kas siis järgnevas koolielus või olles juba tööinimene, kuna aega on meil kõigil sama palju - kakskümmend neli tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas. Seda vähest aega tuleb osata kasutada.
Nagu ka kõigel muul, on õpilaste kohustamisel uurimistöö koostamiseks omad positiivsed ja negatiivsed küljed. Kuna gümnaasiumis valmistub õpilane edasiseks eluks, töö- ja õppekarjääriks, siis võib väita, et omandatud oskus uurimistööd koostada tulevikus kahjuks ei tule. Tulevane lõpetaja saab teadustöö koostamisel oluliselt laiema silmaringi, oskuse panna keerulisi tekste lihtsamalt kirja ja muidugi ka oskuse raskustega toimetulekuks ja targaks ajakasutuseks.