KONTERTARVUSTUS „Novembriõhta aknaklaase rõhus“ (0)

KONTERTARVUSTUS
Käisin 23. novembril Endla teatri kohvikus kuulamas Jazziklubi poolt korraldatud kontserdit „Novembriõhta aknaklaase rõhus“, mille esitajad olid Tuul Velling ja Teet Velling. Artistide sõnul oli tegemist erinevate Eesti muusikute loomingutega, millest olid nad mõned palad välja võtnud ja lauludesse pannud . Lisaks sellele oli kuulda ka palju teisi kuulsaid lugusi nagu Céline Dion „My Heart Will Go On.“
Kontsert algas õhtul kümnest ning see oli minu esimene kord Jazzklubis. Teiste pealtvaatajate silmist võis näha, et rahvast oli üllatavalt palju, sest istekohtadest jäi puudu päris mitmetele. Kui Vellingud võtsid laval kohad sisse, võis kontsert alata . Kontserdi pealkiri on laenatud Aado Lintropi luuletusest: "Ma kohtasin sind tühjas söögimajas / novembriõhta aknaklaase rõhus"... Koos on artistid jazzi ’ga tegelenud juba pikka aega. Tuuli alustas muusika õppimisega juba 2001. aastal. Ta lõpetanud Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli pop- jazz laulu erialal ning täiendanud end Rotterdami Jazziakadeemias Hollandis, lisaks lõpetanud muuskiakoolis klaveri ja kitarri eriala. Peale laulmise ja muusika kirjutamise on Tuuli esinenud ka raadios ning televiisoris. Teet on Tallinna Tehnikaülikooli lõpetaja ning peale selle on ta õppinud muusikat mitmeid aastaid.
Kõlav muusika oli saanud rohkelt inspiratsiooni sügisestest meeleoludest, armastusest ning ka tükikesest huumorist. Peale eestoodud Titanic’u laulu, võis kuulda ka biitlite ning erinevate jazzistandardite loominguid ning ka solisti oma loomingut „Sinu kõrval on hea“. Luuletustest sai kuulda Tuuli Vellingu nagu „ Poeet “ ja „Lootustandvand surevad esimesena“, „Sa olid valu“ ning paljude teiste Eesti luuletajate luuletusi. Laval olnud pillidest oli kuulda nii kitarri, elektriklaverit, šeikerit, tinavile ja luuperit. Kuulatud pillidest olid minule uueks luuper ning ka šeiker, mis olid tegelikult hea kõla ning rütmiga pillid .
Kuigi solisti enda sõnul oli ta veel alles paar päevad tagasi haige olnud ning artist pidi mitu korda laulu keskel pooleli jätma, suutis ta ikkagi rahvast kaasa elama panna. Suurepärane ja tempokas hääl ja kõla olid esimesed, mis mu kõrvu jõudsid. Ainuke asi mis mulle kontserdil ei meeldinu oli lava valgustus ja minu istekoht, sest ainukesed prožektorid valgustasid eelkõige mind kui esinejaid lava. Minu arvates mängiti pille väga hästi, eriti mis mulle meelde jäi oli hiilgav kitarri soolo Teedu poolt. Ka ülejäänud pillid oli väga hea kuulata ja tähele panna.
Esitus oli minu jaoks väga erakordne ning eriline, sest ma polnud varem sellisel kontserdil käinud. Kõige rohkem meeldis mulle erinevatest lugudest kokku pandud lood. Näiteks oli ühest kuulsast jazz’i teosest võetud osa, mis oli osavalt muudetud ning pandud seejärle uuute laulu Juri Gagari’ga. Kontserdi helilooja ja luuletaja sõnul pole tema stiiliks vaid jazz, vaid ka sünteesida poppi, spoken word'i, folki, bossat - kõike, mis loob õige kujutluspildi ja ruumi. Improvisatsioon , sõna ja heli, tämbrid ja tunnetus on need, millest sünnib tema looming.
Kontserdi üldmulje jäi mulle väga positiivseks ning olen väga rahul ja oleksin nõus ka artistide tulevastest üritustest osa võtta. Kuulajad olid väga kaasa elavad ning meeldivad. Polnud ühtegi momenti , kus hakkas igav või tahtmine ära minna, mis on minu arvates ühe kontserdi suureks plussiks, et kogu rahvas jäi ka peale kontserdi lava juurde. Laulud tundusid küll esmalt imelikud, kuid lõpuks olid need siiski väga head ja meeldejäävad.