Eesti põhikooli lõpetaja valikud (0)

Sarnased õppematerjalid

12

odt

Soome haridussüsteem

võimalust, kuid arstlikud ja psüühilised kontrollid peavad kinnitama, et ta tuleb koolis toime. Sarnaselt sellele, võib ka hiljem kooli minna ning tuleb läbida samasugused katsed. Soomes pole kohustuslik koolis käia, kohustusliku hariduse võib omandada ka näiteks kodus. Sellisel juhul peab omavalitsus lapse õpinguid kontrollima. Lapsevanem või lapse hooldaja peab tagama täieliku põhihariduse omandamise. Kodus õppijate arv on minimaalne. Kuni 1998. aastani oli põhikool jagatud kaheks osaks: 1. - 6. ja 7. - 9. klass. 1. jaanuaril 1999. aastal selline jagunemine lõpetati. Nüüd kehtib üheksa aastat kestev kohustuslik põhikool. Kooliaasta kestab 190 päeva augusti keskpaigast kuni juuni alguseni. Miinimum tundide arv nädalas varieerub 19-st 30-ni, olenedes tasemest ja valikainete rohkusest. Maksimaalne tundide arv on 7 tundi päevas. Tavaliselt kestab tund 60 minutit: juhendamine toimub vähemalt 45 minuti ulatuses ning ülejäänud aeg on puhkamiseks.

Võrdlev koolikorraldus

3

docx

MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD

Majandusarvestuse õppetool R12 Keit Kolga MILLISED ERIALAD ON ENIM VÄÄRTUSTATUD ESSEE Juhendaja: Anne Reinsoo Mõdriku 2012 Iga aasta, kui noored lõpetavad põhikooli või gümnaasiumi, seisavad nad raske valiku ees: ,,Mida edasi õppima minna ning kuhu?" Erialade valik on lai ning valikut teha on keeruline. Esile kerkib küsimus, kas jätkata õpinguid koos sõbraga või minna oma rada ning millistesse koolidesse üldse kanditeerida. Olen üsna kindel, et paljud noored valivad sama eriala sõber või selle, mis vanemad neile soovitanud on. Noored, kes ei taha aega raisata, lähevad peale põhikooli kutsekooli. Kutseõppe läbimine

Ühiskond

28

docx

Eesti koolisüsteem

..... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded........................................................................................... 14 1. EESTI KOOLISÜSTEEM Eesti haridussüsteem jaguneb neljaks kooliastmeks ning iga kooliaste kestab kolm aastat1. Kooliastmed on järgmised: Esimene kooliaste: 1-3 klass, laste vanus 7-10 aastat2. Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3. Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6.

Ühiskond

32

docx

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas

Õppekavad ja õpikud koolimatemaatikas 1. Matemaatikaõpetuse areng eesti koolis 1.1. Eestikeelse hariduse algus Esimesed katsed eesti soost lastele haridust anda emakeeles tehti 17. sajandi keskel. Talurahva haridusele alusepanijaks loetakse Bengt Gottfried Forseliust (1660 - 1688). Ta oli soome päritoluga, tema isa oli Tallinna toomkooli õpetaja. B.G. Forselius õppis juba lapsepõlves selgeks eesti keele. 1684. a sai ta enda käsutusse tühjalt seisvad Papimõisa hooned (nende asukohta märgib praegu mälestuskivi Tartus Tähe tänavas Forseliuse Gümnaasiumi vastas). Seal otsustas ta eesti poistest koolitada köstreid ja talupoegade lastele õpetajaid. Forselius oli ainus õpetaja selles koolis - Forseliuse seminaris. Õpilased olid enamuses pärit Tartumaalt. Õppeaeg - 2 aastat. Seminaris õpiti lugemist, kirjutamist, usuõpe-

Matemaatika

8

odt

Karjääriteenused pärnumaal

6. ÕNK-Pärnu õppenõustuskeskus. 7. Manused.  Karjääri teenused Pärnumaal 1. Tutvustus. Pakutakse palju loenguid ja nõustamisi, saad palgata eraldi karjäärinõustaja. 2. Mõned valtkonnad karjääri teenustest. · IT seminar noortele. · Videokonkurss ,,Meistrid teevad tulevikku!" · Mis vahet on õppimisel gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis? · Kutse konsultatsioonile Euroopa kõrgkoolides õppimisest · Eesti otsib noori Häid Eeskujusid! · Estonian-Revelia Academic Fund'i Harald Raudsepa stipendiumid 2012/2013 · Kõrgem Sõjakool kutsub lahtiste uste päevale! · Loovtööde konkurss ,,Koolisöökla minu unistustes" · Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskus kutsub: · Eesti Rahvuskultuuri Fondi stipendiumid · Pärnu eri linnaosadest bussiga kooli jõudmise võimalused · Tule avatud uste päevale Bournemouth Ülikooli Lõuna-Inglismaale19.-

Karjääriõpetus

2

rtf

Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik?

Gümnaasiumi haridus - kas eralõbu või eluks vajalik? Hariduseta tänapäeval hakkama ei saa. Gümnaasiumihariduse eest maksab Eesti Vabariik ja ta teeb seda sellepärast, et peale teadmiste kogumist me selle tööga tasuks. Kuid miks jäetakse keskkool pooleli ja leitakse enda meelest parem ning võibolla ka kergem tee? Põhjuseid on mitmeid. Esmane põhjus võib olla see, et lihtsalt ei viitsita. Pole tahtmistki end pidevalt motiveerida ja mingisuguste pealtnäha tähtsusetute hinnete pärast ''tõmmelda''. Loodetakse, et küll mina saan hakkama ja lüüakse lihtsalt käega

Eesti keel

3

doc

Kas ülikool või kutseõppeasutus

eri haridusliigid, tagada hariduslikud jätkuvõimalused. Need teemad on kirjas ka kutseharidussüsteemi arengukavas 2005-2008. Allpool toon vaid mõned ettepanekud, mille ellurakendamisega tuleks alustada kohe. Esiteks tuleb kutseharidus-süsteem integreerida tihedamalt haridussüsteemi teiste osadega. Põhimõtteline valik kutseõppes ning akadeemilises õppes haridustee jätkajate vahel peaks toimuma kohe pärast põhikooli lõppu. Suurendamaks kutseõppe populaarsust peab gümnaasiumides peale humanitaar- ja reaalklasside looma kutseklassid, kus suurem rõhk praktiliste kutseoskuste omandamisel. Gümnasistid peavad mõistma, et karjääri on võimalik teha ka kutseõppesüsteemis. Ühtlasi tuleks ülikoolidesse pürgijatele seada kõrgem latt. Et tudengeid värvatakse sõltumata nende intellektuaalsetest võimetest, pääsevad tänasel päeval akadeemilisse

Eesti keel

19

doc

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

..) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus). Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020 · liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole · õpetaja positsiooni ja maine tõus · õppes osalemise kasv · hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega · digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000) · fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul · ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv · õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja

Õpetaja koolis ja ühiskonnas

Kommentaarid (0)