Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"lõikehambad" - 67 õppematerjali

lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool.
thumbnail
2
doc

Inimese organism - mõisted

Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre. Hüpofüüs-ajuripats Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre. Insuliin-kõige tähtsam hormoon. Diabeed-suhkrutõbi Adrenaliin-neerupealsete tuntuim hormoon. Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust. Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa. Seljaaju-selgroos paiknev närvirakkude kogumik. Neuriit- Dendriidid- Refleksid-organismi kohanemisreakstioon. Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga. Silmamuna-kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad. Pupill-silmaava. Iiris-vikerkest Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired. Kollatähn-võrkkesta osa. Kepikesed-tagavad must-valge nägemise. Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise. Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad...

Ajalugu
223 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Materjalid

Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. M...

334 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Süüfiflis

Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese (tavaliselt seksuaalse) kontakti teel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks. Süüfilisehaige on kõige nakkavam haiguse alguses; peale 4 aastat pole nakatamine tõenäoliselt enam võimalik. Sümptomid ehk avaldumine Süüfilis jaotub kolme staadiumi: esmane, teisene ja kolmandane. Esmane süüfilis. Peale 3 nädalast peiteperioodi ilmub mikroobi sisenemiskohale sõlmeke, millest tekib väike tihke haavand, mida nimetatakse esmashaavandiks. Enamasti on neid üks, vahel ka mitu. Haavandis on palju mikroobe ja see on väga nakkusohtlik. 90% esmashaavandeist esineb suguelundeil, 10%...

Bioloogia
26 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Hobune

Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusööta: kaeru. Hobune sööb...

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Pesukarud ja pandad

Suurem osa liike peab jahti üksinda ning väljub saaki otsima öösiti, liikudes ringi nii maapinnal kui ka puude otsas. Enamikul liikidel, välja arvatud kinkazu, on selgelt väljajoonistuva mustriga kasukas, milles leidub pruuni, punase, halli või valge värvi kombinatsioone. Kõigesööja hambad Enamik pesukarulasi on kõigesööjad ­ nad toituvad nii loomadest kui ka taimedest. Tavaliselt on neil tugevad lõikehambad toidu hammustamiseks ja tükkide lahtirebimiseks. Pikad silmahambad sobivad juurte väljakaevamiseks ja saakloomade keha lõhkumiseks. Lõualuu tagaosas asuvad puri- hambad on taimede ja putukate peenestamiseks. PandaPanda sööb bambusevõrseid nii nagu bambuskarugi. Tema käppadel leidub samuti ,,lisapöial'', mis pole siiski nõnda hästi välja arenenud kui bambuskarul. Pandad söövad peale bambuse ka muid taimi ja vilju ning putukaid. Nad on eraklikud...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Seedeelundkond

Seedeelundkond on arenenud sooltorust. Sooltoru on tekkinud hulkraksete loomade arengus väga varakult (hüdra). Seedeaparaat koosneb õõnes elunditest, mis moodustavad suuavast kuni pärakuni kulgeva seedekulgla. Õõneselunditesein koosneb 3 erineva ehituse ja funktsiooniga kestast ­ a. limaskest (sisemine) b. lihaskest (keskmine) c. serooskest (välimine) Erinevaid kesti seob submukooskude & subserooskude, mis võimaldab kestade omavahelist nihkumist ja nendes vahekudedes kulgevad veresooned. Limaskest. Limaskesta kaudu toimub ainevahetus organ. sise- ja väliskeskonna vahel. Limaskesta pind võib olla sile või ebatasane (näsad, hatud, kurrud.) Koosneb kahest erinevast osast: epiteelist ja selle all paiknevast limaskesta pärislestmest. Limaskesta epiteelrakud ei ole sarvestunud ega sisalda ka pigmenti. Selle tõttu on limaskest pehme ja läbilaskev. Limaskest...

Bioloogia
91 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Hambad

Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt. Hambaalged võivad puududa üldse või üksikutel hammastel . Sagedamini võivad puududa külgmised ülemised lõikehambad , teised eespurihambad ja alumised keskmised lõikehambad. Areneda võib aga ka rohkem hambaalgeid ehk lisahambaid. Need võivad areneda embrüonaalse arengu perioodil kas lisandunud hambaalgest või hambaalge lõhenemise tagajärjel. Sageli on lisahambad eespurihammaste piirkonnas või ülemiste esimeste lõikehammaste vahel. Enamasti tuleb lisahambad eemaldada, sest nad häirivad normaalset hambumust ja asuvad tihti väljaspool hambakaart....

Terviseõpetus
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Koeratõugude leksikon

Spitsid kiinduvad kergesti peremehesse ja perekonda, kuid võõraste vastu väga umbusklikud. Neid on neljas suuruses: suurpits, keskspits, väikespits ja kääbusspits. Dekoratiivkoerad Keskspits Keskpits on suhteliselt väike, tugev, vastupidav, liikuv ja energiline. Tal on püstised teravatipulised kõrvad ja rebasekoon. Seljal on tal lopsaka karvaga rõngas saba. Tema hambad on väikesed, valged ning lõikehambad peavad olema ühel joonel. Tal on mittestandardne värvus, suured laigud. Tema mokad ja silmalaud on pigmendita. Tal on roosa ninapeegel. Tema liigutused on vabad, kerged, kiired, hoogsad, otsejoonelised ja vetruvad. Keskspitsi pea on kiilukujuline ja proportsionaalne koera kasvuga. Ta silmad on keskmise suurusega, ovaalsed, mitte pungis, teineteisest mitte väga kaugel, tumedad ja läikivad. Silmaääred mustad, pruunidel koertel pruunid. Nad on elava...

Loodusõpetus
14 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Vombat

Toitub samuti puukoorest ja puu- ning põõsalehtedest. Eriti meeleldi sööb ta tarnu perekonnast Xerotes, mida täiskasvanud spetsiaalselt otsimas käivad ja poegadele toovad. Igal vombatil on oma isiklik territoorium, mida ta visalt teiste vombatiteeest kaitseb. Vombatite iseloomilikuks tunnuseks, mis teda teistest kukurlistest eristavad, on hambad, mis sarnanevad närilisteomadega. Silmhambaid tal ei ole, lõikehambad kasvavad ühepaarina üla- ja alalõualuust välja. Email katab vaid lõikehammaste esikülge, tänu millelehammaste ülaserv söömise ajal teravaks lihvitakse.Hammastel puuduvad juured ning nad kasvavad kogu aeg. Vombat närib toitu, ülalõualuu abil kiireid mälumisliigutusi tehes. Vombat ja inimene Esimesed eurooplased, kes oma silmadega vombatit nägid, olid meremehed, kelle laev 18. sajandi lõpul Austraalia ja Tasmaania vahelises Bassi väinas purunes...

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
8
wps

Vaarao tutanhamon

Enne sängitamist muumiale kallatud linaseemneõli oli vallandanud keemilise reaktsiooni, mis tekitas kuumust. Seetõttu oli surnud vaarao nägu korralikult põlenud. Kohati oli see must. Silmalaugude küljes olid ülipikad ripsmed, silmad olid poolavatud, silmamunad kuivanud. Mähkimisel oli nina laiaks litsutud, ehkki vaiguga immutatud tropid sulgesid ava, mille kaudu surnu aju oli konksu abil välja võetud. Tutanhamonil olid nn. hobusehambad ­ tema pikad lõikehambad tungisid huulte vahelt välja. Kõrvad olid suhteliselt väikesed, kõrvalestades oli seitsme millimeetri suurune auk, näonahk oli rabe ja lahti tulnud. Küllap on see seletatav üldise erutusega sel 1925. aasta 11. novembril, et teadlased ei pööranud mingit tähelepanu vaarao vasakul põsel olnud vigastusele. Howard Carter ei märganudki seda kohta. Ning professor Derry ütleb lahkamisprotokollis: "Mis selle vigastuse põhjustas, pole kahjuks võimalik kindlaks teha." 4...

Prantsuse keel
7 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Eesti närilised

Kuhja-uruhiir - taimede rohelised osad ning rohttaimede, puude ja põõsaste seemned. Põld-uruhiir ­ juurikad, rohttaimed, marjad, putukad, nende vastsed Võsa-uruhiir ­ taimne toit, põhiliselt seemned ja puukoor (Joonis 5 lendorav, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/PTEVOL2.htm) Huvitavaid fakte ja juhtumeid: Närilised on kõige popimad koduloomad. Närilised on väga osavad ronijad. Näriliste lõikehambad kasvavad kogu elu. Kord päästsid lemmikloomadena peetavad närilised pere suuremast tulekahjust, tehes kõva häält. 5 Kasutatud materjalid: http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/6loomad/7-6-24-3.htm http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=9024539 http://www.epl.ee/uudised.php?KP=2002-10-15...

Bioloogia
38 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Elevant

Peale selle laieneb tald jalale toetumisel. Ta nagu pundub ja toetuspind suureneb. Jala tõstmisel taastub selle esialgne kuju otsekohe. Nii saab elevant hõlpsasti ületada sooõõtsikuid, pääsedes välja isegi sel juhul, kui vajub kõhust saadik sisse. Omapärane on ka elevantide hammastik. Neil puuduvad silmahambad. Nood mida nimetatakse võhkadeks, on tegelikult lõikehambad . Võhku on elevantidel ainult üks paar ülalõualuus. Eespurihammastest ja purihammastest on loomal korraga kasutusel igas lõualuupooles ainult üks. Kui see ära kukub, langeb ta välja, asemele nihkub tagantpoolt järgmine hammas. Elevantide nahk on paks peaaegu karvadeta tihedates kortsudes. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja võrdlemisi tiheda punakaspruuni karvkattega. Aafrika elevant on nüüdisajal suurim maismaaloom. Vanade isasloomade mass...

Bioloogia
25 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kokkuvõte kiskjate kohta

Maailmas on kiskjalisi üle 100 liigi, mis ei ole just kuigi palju kui arvestada seda, et erinevaid putukaliike on maailmas üle miljoni. Sellest 100-st liigist elab Eestis 13 liiki. Nendeks on hunt, ilves, kährik, kärp, nirk, mäger, metsnugis, mink, naarits, pruunkaru, rebane, saarmas ja tuhkur. Saagi haaramiseks on kiskjatel suured kihvad. Veel on neil purihambad luude purustamiseks, lõikehambad toidu tükeldamiseks ja purihambad toidu peenestamiseks. Saagi jahtimisel ja haaramisel mängivad küünised suurt rolli. Kiskjalised jagunevad lihatoidulisteks, kes söövad ainult teisi loomi või nende laipu ja segatoidulised, kes söövad nii teisi loomi kui ka taimi. Üks segatoidulistest on nt karu. Sugukondade järgi jagunevad kiskjalised 4-ks: koerlased, karulased, kärplased ja kaslased....

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Jäneselised

Varstu Keskkool JÄNESELISED Referaat Koostaja: Juhendaja: Varstu 2007 Välimus Jäneselised on taimtoidulised. See on selgesti näha juba põgusast pilgust jäneselise suule, sest ainsa loomarühmana on jänestel ülalõualuus topelt lõikehambad , s.t. kahe ülemise lõikehamba taga asub veel kaks, nn. pulkhammast. Kõik lõikehambad on üleni hambavaabaga ümbritsetud ning neil ega ka purihammastel ei ole juuri ja kasvavad pidevalt. Jäneselise iga purihamba mälumispinnal on ainult 2 põikiharja. Kõigil jäneselistel on väga lühike saba ja neile omane refektsioon (s.t. neil tekivad erilised väljaheited, mille nad ära söövad, nii et toit läbib seedekulgla 2 korda). Kõigil jänestel ja küülikutel on pilujad ninasõõrmed, mida saab nende kohal paikneva nahavoldiga avada ja sulgeda. (2)...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Hobune

Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused magavad püsti kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. 3 Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Seedeelundkond ja Seedmine

I MÕISTED 1)Ainevahetus- organismis toimuvad omavahel ja keskkonnaga seotud keemiliste reaktsioonide kogum 2)Toitained- on toiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhustumisel hapniku kaasabil vabaneb energia. 3)toidu kalorsus- toidu energeetiline väärtus ehk kalorsus ongi energia hulk kalorites, mis vabaneb toitaine lõplikul lõhustamisel. 4)ensüümid-on eriliste omadustega valgud, mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimumise, jäädes ise samal ajal muutumatuks. 5)Vitamiinid- on orgaanilised ühendid, mida inimene tingimata vajab normaalseks elutegevuseks. 6)toiduained- on aine, mida tarvitatakse toiduks või millest valmistatakse toitu. 7)hambakroon- on suuõõnde ulatuv hambaosa 8)hambaemail- väljast katab hammast kõva kiht on hambaemail, mis kaitseb nii kulumise kui ka mikroobide eest. 9)kaksteistsõrmiksool- toimub põhiline osa seedimisest, siia suubuvad mi...

Bioloogia
49 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elevant

Elevant Elevante on kolme liiki: India elevant, Ameerika elevant ja mammut, mis on juba väljasurnud liik. Elevandid võivad olla kuni 7,5meetrit pikad, püstiseistes 3,64 meetrit kõrged ja kaaluda kuni 7,5 tonni. Loomadel on väga hõreda karvkihiga nahk, mitmeti talitlev lont ja võhad ehk suured lõikehambad . Karv on elevandil mustjas-hall. Elevant kaalub rohkem kui 50 inimest ühtekokku. Üllatav on tõsiasi, et elevandid kõnnivad lausa varvastel, kand maast lahti. Jala pöiaosa luid toetab eriline vetruv rasvapadjand, mis on läbi põimitud elastsete sidekoekiududega. Selle tulemusel on elevandi jalatald lai ja ümar, looma keharaskus jaguneb ühtlasemalt ning ta liigub üpris käratult. Emaselevant saab korraga ainult ühe poja. Poeg kaalub sündides umbes 100 kilo....

Loodusõpetus
10 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Morfoloogia materjal

Ehituselt sarnaneb luukoega, kuid temas puuduvad luukanalid. Hambad paiknevad sümmeetriliselt. Mälumisel kokkupuutuvaid hambapindu nimetatakse mälumispindadeks. Esialgselt suhu ilmunud hambad on ajutised, neid nimetatakse piimahammasteks ja nad asenduvad jäävhammastega. Asukoha, kuju ja otstarbe põhjal jaotatakse hambad lõike-, kihv-, eespuri- ja purihammasteks. Lõikehambad e. Intsisiivid paiknevad kõige ees, kinnitudes vahe- ja alalõualuukehasse(hobusel ja seal nii ala- kui ülalõualuus 6, mäletsejalistel, ainult alalõualuus, 8 ). Kihvad asetsevad lõike- ja eespurihammaste vahel ning arvult on neid 4. Eespurihambad e. Premolaarid asetsevad kihvadest tagapool. Taimtoidulistel 12 ja seal 16. Purihambad e. Molaarid on hammastest kõige tagapoolsemad. Põllumajandusloomadel 12. Hambad jagunevad ehituselt lühi- ja pikakroonilisteks...

Füsioloogia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Seedeelundkond

See on kõva luukude, kui seal pole luurakke, ega veresooni. Vastu säsi asetsevad septsiaalsed dentiini moodustavad rakud e. odontoblastid?. 3) Dentiin on kaetud emailiga e. vaabaga. See sisaldab 3% orgaanilisi aineid. Temas puuduvad rakud. Hambal eristatakse hamba krooni, kaela (igeme taskus) ja juurt (ümbritsetud lõualuuga). Säsi läheb üle juurekanaliks, mida mööda kulgevad närvid ja veresooned. Inimese hambad (32): 1) Lõikehambad e. intsisiivid ­ asuvad kõige ees, kokku 8. Eest kumerad, tagant nõgusad. Ühe juurega; 2) Silmahambad e. kaniinid ­ kõige pikemad hambad, kokku 4; 3) Eespurihambad e. premolaarid ­ kokku 8, juur kaheks hargnenud; 4) Purihambad e. molaarid ­ kuupjas kroon, kokku 12, 2-3 juurega. SUU Keel Liikuv organ, mille ülemisel pinnal paiknevad erinevat tüüpi näsad: keskel vallnäsad, tipus niitnäsad, servas seennäsad ja lehtnäsad...

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Tõsine nakkushaigus: Süüfilis

suu ümbrusesse kiiretaolisi arme. Esineb nohu, mis raskendab lapsel imemist ja lõhub ta ninaluud (sadulnina). Lisaks on maksapõletik, lümfisõlmede suurenemine, kehvveresus, luude muutused (väga sageli) ja muud süsteemsed nähud. Lapsed on virilad, söövad halvasti ja võtavad halvasti kaalus juurde. Vahel avastatakse kaasasündinud süüfilis alles hiljem. Kindlateks tunnusteks on siis koonilised lõikehambad , silmapõletik ja kurtus. Veel võib esineda sadulnina, armid suu ümbruses ja luustiku muutused. Diagnoosimine ehk milliseid uuringuid võidakse teha ja miks Süüfilise diagnoosimist alustatakse küsitlemisest, suguelundite, naha ja limaskestade vaatlusest, lümfisõlmede katsumisest. Haavandilises staadiumis on võimalik haigust diagnoosida haigustekitaja leidmisega haavandist. Umbes 3-4 nädalat pärast haavandi tekkimist, ilmuvad verre süüfilise...

Bioloogia
15 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun