Hobused (0)

Hobused
Hobune ehk  koduhobune  (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast.
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades.
Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk  kael  hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal . Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole . Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Mõtlemine
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega. Kõige rohkem mõjutab inimene hobust ristluu ja säärtega.
Hobuste värvused
Hobuste tõuaretuse ja ratsaspordiga tegelevate ringkondade kaudu on aja jooksul välja kujunenud oma kindel sõnavara hobuste välistunnuste ning värvuste kirjeldamiseks, need kantakse ka hobustele väljastatavatesse passidesse. Värvused on:

• must – nahk, lakk , saba ja jalad on täielikult mustad. Mõnikord on nahal valgeid märgiseid. Must hobune on paljude teiste värvuste kirjeldamise aluseks.
  
• raudjas – raudjad hobused on väga erineva väljanägemisega oranžikast kuni väga tumeda pruunini. Neil ei esine tumedat pigmenti, mis esineb mustadel hobustel. Karvastik on niiöelda punakas, punakaläikeline. Jõhvid on kehaga ühte värvi või kehast veidi heledamad , isegi linakarva (kreemikad), kuid võivad ka olla tumedamad, aga mitte mustad. Ehkki geneetiliselt on kõik raudjad ühesugused, saab neile värvusest olenevalt omistada erinevaid nimetusi. Eestis nimetatakse: raudjas, heleraudjas, tumeraudjas. Raudjas hobune on paljude teiste värvuste aluseks.
  
• kõrb – värvus varieerub punakast mustjaspruunini, saba, lakk, jalad on mustad. Rahvapäraseid nimetusi võib olla mitmeid, näiteks erkpunast võib kutsuda verevaks kõrviks. Eestis nimetatakse: kõrb, tumekõrb, mustjaskõrb. Kõrvi hobuse tekkimisel on aluseks must hobune, kelle tumedat pigmenti on nn rikutud. Kõrb hobune on paljude teiste värvuste aluseks.
  
• hall – hallinemise käigus kaotab hobuse karvkate aja jooksul pigmendi. Enamasti kutsutakse halliks hobuseid, kellel on valged ja mustad karvad kehal läbisegi. Lakk ja saba võivad olla kehaga ühte värvi, heledamad (mõnikord täiesti valged) või tumedamad. Tegelikkuses võivad nn halli geeni olemasolul halliks minna mistahes värvi hobused, kes oma elu jooksul muudavad värvi pidevalt, kuni on lõpuks täiesti valged.
  
• kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid , enamasti kollased . Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse.
  
• võik – kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse.
  
• hiirjas – Hiirugeen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum karvkate; kõrbhiirjas on kõrb hobune heledama karvkattega (segiaetav isegi võiguga); hiirjas on must hobune heledama (hiirhalli) karvakttega. Kõikidel on tumedam seljatriip ning võivad esineda teisedki märgised. Tavaliselt on pea ning jalad samuti kehakattest tumedamat tooni.
  
• hõbemust ja hõbekõrb – hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must,(mõnikord šokolaadpruun või kergelt täpiline ). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas.
  
• kimmel – valkjashallid karvad on segamini mistahes muud värvi karvadega. See värvus võib olla näiteks „maasikavärvi" (raudjas karvkate on segunenud valgega) või „sinine“ (must või tumepruun karvkate on segunenud valgega).
  
• kirju – hobuse karvkate on segu valgetest ja värvilistest laikudest või täppidest. Tavalisimad on heledad laigud tumedal taustal, näiteks pruuni värvi karvkate valgete laikudega (overo) või valge karvkate teist värvi laikudega (tobiano). Appaloosaks nimetatakse nn täpilist hobust (sagedamini on täpid valgel tagaosal, kuid võivad ka olla üle kogu keha).