Bioloogia - kiskjalised, närilised (0)

Närilised
Hambad : iseteritavad lõikehambad, puuduvad silmahambad, hambalaie lameda pinnaga mälumiseks
Söömine : kasutavad esikäppasid söömisel, väikekasvulised, nad on toiduks paljudele, tavalised varvasjäsemed küünistega
taimed – närilised – lihatoidulised
Sigivus : neil on väga suur sigivus (rottidel 6-8p aastas, hiirtel 8-15p korraga).
Eestis on 18 liiki : põldhiir, koduhiir , vesirott, kodurott , rändrott
Teisi närilisi : vesisiga , merisiga, hamster , okassiga
Kiskjalised
Hambad : lõikehambad – toidu lahti hammustamiseks
silmahambad – söögi surmamiseks ja kinnihoidmiseks
purihambad – toidu peenestamiseks (kiskhambad), luude kõõluste purustamiseks
Jäsemed : küünistega, kohastunud kiireks liikumiseks ja saagi püüdmiseks
Meeled : väga hästi arenenud, intelligentsemad kui saakloomad
1 koerlased
Keha : jäsemed kohastunud pikkade vahemaade läbimiseks ja jälitamiseks, neil on nürid küünised
Meeled : väga hea haistmine , värvuste nägemine kehva, tegutsevad karjana ja organiseeritult
2 kaslased
Keha : ümara peaga, hambad sarnased koertele,jäsemed kohastunud kiireteks sööstudeks, jäsemed lühemad koerlaste omadest (va gepardil), küünised sissetõmmatavad, esikäppasid kasutatakse ohvri tasakaalust välja löömiseks ja haaramiseks
Meeled : kohastunud hämaras nägemiseks, väga hea nägemine ja kuulmine, haistmine koertest kehvem
lõvid – presididena Aafrikas
tiigrid – Aasias, jõgede ääres võsas
gepardid – ainuke kõrgejalgne kass, jookseb kuni 120km/h
lumeleopard – kõrgmägedes
karakal – poolkõrbetes, hüppab kõrgele
Veel kaslasi : ilves, kodukass, metskass
3 kärplased
Keha : väiksed, madalate jalgadega, kohastunud pugemiseks, enamikus väga head karusloomad
Näited : kärp, tuhkur , naaritsad, mäger, nugis , saarmas
4 karulased
Keha : on suured, võimsate küünistega
jääkaru – lihatoiduline
pruunkaru – segatoiduline, eelistab taimi
pesukaru – segatoiduline, väike, veelise eluviisiga
grisli , kaeluskaru’