Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Rind- ja põimlause (0)

1 Hindamata
Punktid

Valmistusin just suud avama, et talle järjekordne küsimus esitada , kui üks oranž karvapall koridori tormasja end hääletult ta kätevahele heitis.
Võpatasin ehmunult ja tõin kuuldavale ühe tobeda väikese kiljatuse- ja tundsin end siis täieliku ajuhälvikuna, sest selgus, et oranž karvapall polnudki lendav kollionu või midagi säärast, vaid kõigest tohutult suur kass .
Neferet naeris ja kratsis karvapalli kõrvatagust.
Zoey, saa tuttavaks, see on Skylar.
Ta luusib tavalislet siin kandis ringi ja ootab sobivat juhust, et end minu poole paisata.
Ma pole kunagi varem nii suurt kassi näinud, ütlesin, ja sirutasin käe, et Skylar mind nuusutada saaks.
Ettevaatust, tal on kombeks hammustada.
Enne kui jõudsin käe eest ära tõmmata, hakkas Skylar nägu mu sõrmede vastu hõõruma.
Hoidsin hinge kinni.
Neferet kallutas pea küljele, otsekui kuulatades tuules kõlavaid sõnu.
Sa meeldid talle ja see on kohe kindlasti ebaharilik .
Talle ei meeldi keegi peale minu.
Tavaliselt hoiab ta isegi teised kassid sellest linnaku osast kaugemal.
Ta on tõesti hirmus riiukukk, lausus naine kiindunult.
Kratsisin ettevaatlikult Skylari kõrvataguseid, nagu Neferetki oli teinud.
Mulle meeldivad kassid, ütlesin vaikselt .
Varem mul oli kass, aga kui mu ema uuesti abieelus, pidin ta kasside varjupaika viima.
Johnile ema uuele abikaasale, ei meeldi kassid.
Ma olen tähele pannud , et see, kuidas inimene kassidesse suhtub -ja see, kuidas nemad omakorda vastu käituvad - , on tavaliselt suurepärane mõõdupuu inimese iseloomu määramiseks.
Hobune ehk  koduhobune  on
koduloom hobuslaste sugukonna
hobuse perekonnast.
Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha.
Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes.
Hobune on taimtoiduline loom.
Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada.
Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal .
Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole.
Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega.
Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks.
Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust : vanal hobusel on hambad kulunud.
Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili.
Raske töö ja sõitude korral antakse talle veel jõusööta: kaeru.
Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett.
Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil.
Allüür  on hobuse liikumisviis, mis jaotatakse loomulikeks ja kunstlikeks.
Põhiallüürid on samm, traav,  galopp .
Sõltuvalt tõust võib esineda ka teisi allüüre nagu näiteks küliskäik, pass ja tölt.
Ratsanik saab hobusele mõju avaldada neljal viisil: kehamassiga, istakuga, säärtega ja ratsmetega.
Kõige tähtsam ratasniku varustuses on ratsutamiskübar ehk kaska , mis peab kaitsma sinu pead kukkumise korral.
Kübar peab olema täiesti paras ja mugav, et ratsanik kannaks seda meelsasti kogu aeg , kui ta on hobuse seljas.
0
Referaat Rind- ja põimlause #1 Referaat Rind- ja põimlause #2 Referaat Rind- ja põimlause #3 Referaat Rind- ja põimlause #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Pille Ülem Õppematerjali autor
Siin referaadis on tehtud täpselt selgeks, mis on rindlause ja mis on põimlause ja tehtud seda ühe ilukirjandusliku teksti põhjal ja ühe teadusliku teksti põhjal. Ise sain selle töö 5- .

Sarnased õppematerjalid

Hobused
3
docx

Hobused

Hobused Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom hobuslaste sugukonna hobuse perekonnast. Hobustel on pikad peened jalad ja kiiret liikumist võimaldav sale keha. Hobused pikutavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes, aga magavad lamades. Hobune on taimtoiduline loom. Tema pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastikja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega kohe hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi saab määrata tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude korral antakse talle veeljõusööta: kaeru. Hobune sööb ainult puhast toitu

Loodus
Hobused
35
pptx

Hobused

Hobused Uljana Brezgina 6.c Hobuse ehk koduhobuse välimus Hobustel on pikkad ja peened jalad, ja kiiret liikumist võimaldab sale keha. Hobuse magamis viis Hobused magavad püsti, kuna nende luustik ja lihased lubavad neil lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimetoiduline Hobune on taimetoiduline. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Vahest tuleb anda hobusele jõusööta :kaeru. Enne võistlemist tuleks ka suhkurt annda,kuid see on hammastele kahjulik. Missugust toitu sööb hobune? Hobune sööb ainult puhast toitu ja joob ainult puhast vett. Seda, mis kõlbab süüa, mis mitte, eristab ta haistmise abil. Hobuse hambad Seetõttu ,et hobune on taimetoiduline ,on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta tugevate purihammastega koh

Loodus õpetus
Hobune
12
doc

Hobune

Hobune Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Peatükid Üldinfo..............................................................lk. 3-4 Värvused...........................................................lk. 5-6 Eesti hobune......................................................lk. 7-8 Araabia hobune.................................................lk. 9 Koolisõit............................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus...........................................lk. 11 2 Hobune ehk koduhobune (Equus caballus) on koduloom. · Klass: imetajad - Mammalia · Alamklass: pärisimetajad - Placentalia · Ülemselts: kabiloomalised - Ungulata · Selts: kabjalised - Perissodactyla · Sugukond: hobuslased - Equidae · Perekond: hobune ­Equus Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik

Bioloogia
Hobune
5
doc

Hobune

Referaat Hobune Nimi> Klass> Kool> Juhendaja> Kuupäev> Hobused, eeslid, eeslikud ja sebrad kuuluvad kõik ühte imetajate klassi hobuslaste (Equidae) sugukonda hobuse (Equus) perekonda. Hobustel on pikad peened jalad ning kiiret liikumist võimaldav sale keha.Hobused magavad püsti kuna nende lihased lubavad lõdvestuda ka püsti seistes. Hobune on taimtoiduline loom. Pikk kael hõlbustab tal maast rohtu kätte saada. Taimetoiduga on kohanenud ka tema hammastik ja seedekanal. Lõikehambad asetsevad tihedasti kõrvuti ja on suunatud ettepoole. Nendega rapsib hobune maast rohtu, haarab seda liikuvate mokkadega ja lõikab läbi järsu pealiigutusega. Rohu pureb ta kohe tugevate purihammastega hoolikalt peeneks. Hobuse hammaste järgi määratakse ka tema vanust: vanal hobusel on hambad kulunud. Hobuse peamiseks toiduks on rohi, hein, põhk või söödajuurvili. Ka soola tuleb talle anda. Raske töö ja sõitude puhul antakse talle veel jõusö

Bioloogia
Sinuhe Mika Waltari
15
docx

Sinuhe Mika Waltari

Tallinna 21. Kool Mika Waltari ,,Sinuhe'' Raamatu analüüs Tallinn 2011 Esimene raamat: KÕRKJALOOTSIK Teistest erinev Sinuhe elas ruumikas ja avaras majas koos vaeste Senmuti ja tema naise Kipa ''pojana''. Senmut tahtis, et ta poeg saaks Amoni templi suurde Elu majja õpilaseks ning kasututas selleks ära vana tuttavat Ptahorit, kes töötas kuningliku koljuavajana. Senmut jagas Sinuhele palju õpetusi. Sinuhe sai endale põneva kaaslase Onegi koolist, poisi nimega Thotmes, kellele meeldis joonistada. · Vaarao (lk 7) ­ sõna ''vaarao'' oli algselt kasutusel kui kuninglik palee. Alates 18. Dünastiast hakkasid egiptlased oma kuningaid nimetama vaaraodeks. Esimene kuningas, keda on teadaolevalt nõnda nimetatud, oli Thutmosis III. Tänapäeval nimetatakse vaaraodeks kõiki Vana-Egiptuse valitsejaid.

Kunstiajalugu
A dumas Kolm musketäri terve raamat
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun