Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Inimese organism - mõisted (4)

3 KEHV
Punktid
Hormoonid-suure aktiivsusega ühendid, mis koos närvisüsteemiga juhivad organismi ainevahetust.
Sisenõrenäärmed-sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad.
Käbikeha-peaajus olev sisenõrenääre.
Hüpofüüs- ajuripats
Kõhunääre-mao taga olev sisenõrenääre.
Insuliin -kõige tähtsam hormoon.
Diabeed-suhkrutõbi
Adrenaliin -neerupealsete tuntuim hormoon.
Kesknärvisüsteem-juhib kogu organismi tegevust.
Suuraju-kõige suurem ja arenenuim peaaju osa.
Seljaaju -selgroos paiknev närvirakkude kogumik.
Neuriit-
Dendriidid-
Refleksid-organismi kohanemisreakstioon.
Somaatiline närvisüsteem-kehaline närvisüsteem,mis korraldab suhtlust välismaailmaga.
Silmamuna- kerajas moodustis,mida katavad mitmed kestad.
Pupill -silmaava.
Iiris -vikerkest
Lääts-silmataga paiknev koht, kuhu langeb silmaavast läbinud valguskiired.
Kollatähn-võrkkesta osa.
Kepikesed -tagavad must-valge nägemise.
Kolvikesed-tagavad värvilise nägemise.
Kuulmeluud-võimendavad helivõnkeid ja edastavad need keskkõrva.
Tigu -sisekõrva kuulmiselund .
Poolringkanalid-aitavad tasakaalu hoida.
Kuulmislävi-väikseim helitugevus mida inimene kuuleb .
Mõik-kotikujulised moodustised, mis on karvastega kaetud meelerakud .
Maitsmispung-keelenäsade otsas paiknevad pisikesed moodustised.
Haisterakk -ninaõõne ülaosas paiknevad rakud .
Retseptor-maitsmispungadel olevad tunderakud .
Ainevahetus-kõik organismis toimuvad keemilised muutused.
Toitained -toidu koostis osad.
Toiduained-inimtoit.
Kalorsus -toidu energeetiline väärtus.
Energiavahetuse kasutegur-vabanev energia, mida organism suudab kasutada.
Ensüümid-eriliste omadustega valgud ,mis kindlustavad organismis keemiliste reaktsioonide toimuminse,ise muutumatuks jäädes.
Vitamiinid -orgaaniline ühend,mida inimene vajab elutegevuseks.
Seedeelundkond-seeditakse toitu.
Kroon-suuõõnde ulatuv hambaosa.
Kael -hambaosa
Säsi-hambaosa
Juur-hambaosa
Lõikehambad-jäävhammaste osa.
Hingetoru -hingamistee.
Söögitoru-seedimiselundkonna osa.
Kõrikaas-katab sissepääsu kõrisse,et toit ei satuks hingamisteedesse.
Magu- seedekulgla kõige mahukam osa.
Kaksteistsõrmiksool-peensoole algus osa.
Soolehatt -peensooles olevad väikesed väljasopistised.
Sülg-suuõõnde nõrustuv süljenäärmetest vedelik.
Amülaas-süljes olev ensüüm.
Pepsiin -ensüüm,mis lõhustab valke.
Lipaas -ensüüm,mis lõhustab rasvu.
Soolhape -toidu seedimisel vajalik nõre.
Maks-kõige suurem nääre.
Sapp-kibeda maitsega rohekas kollane vedelik.
Lümf-läbipaistev,kehavedelik.
Neerud-tähtsamad erituselundid.
Neerukehake-eraldab verest esmase uriini.
Uriin- kusi .
Kusiaine-uriini koostisosa.
Inimese organism - mõisted #1 Inimese organism - mõisted #2
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 225 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 4 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Õppematerjali autor
Lühikesed mõistete seletused

Sarnased õppematerjalid

Näärmed-närvid ja meeleelundid
3
docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

reguleerivad organimsmi ainevahetust. Neid transporditakse vere kaudu ja lagundataks Sisenõrenäärmed - näärmed, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Kõik sisenõrenäärmed eritavad hormoonid otse verre, kuna neil puuduvad juhad. Veri kannab hormoonid erinevate kudede ja elunditeni, mille talitlust ad mõjutavad. Ajuripats e. Hüpofüüs ­ Kõige tähtsam sisenõrenääre, mis juhib teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Kilpnääre ­ inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Kõrvakilpnäärmed ­ inimese kõige väiksemad näärmed, nende hormoonid reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevhetust. Neerupealised ­ toodavad adrenaliini, viimased erituvad verre nt. Hirmu, viha, ehmatuse või positiivsee emotsioonide korral. Kõhunääre ehk pankreas ­ mao taga asuv nääre, mis toodab insuliini

Bioloogia
Närvisüsteem-sisenõrenäärmed ja meeleelundid
3
docx

Närvisüsteem, sisenõrenäärmed ja meeleelundid

Trijoodtüroniin vajalik joodi omastamisel vajalik kasvamisel. KÕRVALKILPNÄÄRE - parathormoon aitab kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, luude kasvamisel vajalik. Struma- kilpnöörme suurenemine, joodi vähesus. NEERUPEALISED ­adrenaliin paiskub verre stressiolukordades, suur energiapuhang, kiirendab südametööd, veresooned laienevad, kiirem vereringe, ergutab südametegevust, kõige vähem sügava une ajal. Noradrenaliin ­ äkk viha. KÕHUNÄÄRE e PANKREAS ­ insuliin ­ et organism suudaks omastada glükoosi, soodustab glükoosi tungimist rakkudesse, glükogoon vaja glükolüüsiks. Suhtrutõvi e diabeet - keharakud ei saa glükoosi normaalselt kasutada ja talletada, kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, süstitakse insuliini. SUGUNÄÄRMED - meestel munandid, testosteroon, seemnerakkude tootmine. Naistel munasarjad, östrogeen, munarakkude tootmine. ÄRRITUS-SISENÕRENÄÄRMED(eritab hormooni)-VERI(transpordib hormoone)-HORMOONIDE

Bioloogia
ANATOOMIA-EKSAM
10
docx

ANATOOMIA, EKSAM

vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit, puudus põhjustab ebaregulaarset tsüklit; aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule. Naise organism toodab progesterooni 3-60 x rohkem, kui mehe oma. Progesteroon tekitab murdeeas huvi vastassugupoole vastu. Hormooni hulk suureneb ovulatsiooni järel, kui munarakk on munasarjast väljunud. Juhul, kui rasestumist ei toimu, väheneb progesterooni hulk organismis ning limaskest irdub - tekib menstruatsioon ja algab uus tsükkel. Östrogeen toodetakse munasarjades, selle mõjul arenevad tütarlapsel emakõhus välja suguelundid ja hiljem puberteedieas teised tunnused

Bioloogia
Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine
9
docx

Põhikooli bioloogia eksamiks kordamine

seeneniidistiku abil teiste organismide toodetud toitaineid. Paljunevad eostega. Taimed Taimed on hulkraksed organismid. Taimed toodavad endale vajalikud toitained ise fotosünteesides. Paljunevad enamasti suguliselt, vahel ka eostega. Loomad Loomad on hulkraksed. Nad söövad energia saamiseks taimi või teisi loomi. Enamasti suudavad aktiivselt liikuda. Paljunevad suguliselt. Nahk Rakk -> Kude -> Organid -> Elundkond -> Organism Rakk Rakk ­ Organismide väikseim ehituslik ja talituslik üksus. Uued rakud tekivad jagunemise teel. Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas. Lüsosoomid ­ raku struktuuride ja jääkainete lagundamine. Mitokondrid ­ energiaga varustamine ja raku hingamine. Rakutuum- sisaldab pärilikuse ainet. Juhib raku elutegevust ja paljunemist. Tuumake ­ eriliste valkude süntees Rakumembraan ­ kaitseb rakku ja seob rakud omavahel koeks.

Bioloogia
Inimene
20
doc

Inimene

Poorid on vajalikud aine- ja infovahetuseks. Rakutuum sisaldab pärilikkuseainet ehk kromosoome. Rakutuum kontrollib ja suunab raku elutegevust. Pärilikkuse aine info alusel sünteesitakse kõik organismi valgud. Tuuma kromosoomides olev info kandub edasi põlvest põlve. Tuumas on alati kindel arv kromosoome. Kromosoomide arv ja kuju on igal liigil erinev ning kindel tunnus. Näiteks äädikakärbsel on 8 kromosoomi, inimesel 46 tükki. Inimese genoom sisaldab umbes 35 000 geeni, mis on pakitud 46 kromosoomi. http://www.genomics.ee/ Rakutuuma ümbritseb tsütoplasma, mis on poolvedel ja sisaldab orgaanilisi ning anorgaanilisi aineid. Tsütoplasmas asuvad raku organellid, mis on membraanidega ümbritsetud ja täidavad erinevaid ülesandeid. Raku organellid on nähtavad elektronmikroskoobis. Tähtsamad organellid on

Bioloogia
MEELELUNDID
13
pdf

MEELELUNDID

MEELELUNDID Meeleelundite tähtsus 1. Meeleelundites paiknevad sensoored meelerakud e retseptorid, mis võtavad vastu organismile mõjuvaid ärritusi väliskeskkonnast. 2. Meelerakud on tundlikumad kui teised rakud. 3. Nende osavõtul toimuvad kõik refleksid. 4. Nende abil kujuneb inimese teadvus ja mõtlemine, tekivad kujutlused välisilmast. 5. Tähtsaimad vahendid inimestevahelises suhtlemises. 6. Võimaldavad orienteeruda ümbritsevas keskkonnas ja ohte vältida. 7. Nad on KNS-i kõrgemad osad. Kuidas ärritus levib ja taju tekib? ● Meeleelunditest tulev ärritus levib NÄRVIDE kaudu KNS-i koorealustesse keskustesse, sealt suuraju koorde. ● Saadud andmete analüüsi tulemusel tekivad AISTINGUD ja TAJUD.

Anatoomia ja füsioloogia
Anatoomia ja füsioloogia II eksam
15
pdf

Anatoomia ja füsioloogia II eksam

satub neelamisel ninaõõnde. - Lõtvunud suulaepuri põhjustab norskamist. Suupõhja aluseks on suupõhja lihased. - Suupõhi on vaba ainult eesmises ja külgmises osas, tagapool on ta liitunud keelejuurega. - Suupõhja limaskest moodustab keskjoonel keelekida frenulum linguae. Hambad - hammastus ehk dentitsiooni - piimahambad ja jäävhambad - hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin. - Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine hambavaap ehk email. - Hambakaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. - Hammas kinnitub hambasompu ehk alveooli. - Hambajuurest väljapoole jääb hambaümbris ehk periodont, mis koosneb sidekoest ja milles asub rohkelt veresooni, närve ja ta on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga hamba osad: - igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael

Anatoomia ja füsioloogia
Närvisüsteemi biloogilised alused
21
doc

Närvisüsteemi biloogilised alused

See teooria seletab suure hulga värvustega seotud fenomene- rohelise ja punase sensori ärritamisel saadakse kollase värvuse, sinise, rohelise ja punase sensori samaaegsel ärritamisel valge valguse aisting jne. Vastandvärvuste teooria seletab värvuste nägemist ja sellega seotud fenemone jube reetinas leiduvate vastanvärvusneuronite ja külgmises põlvikkehas ning ajukoores värvusspetsiifiliste nn. kahekordselt vastandlike rakkude esinemisega. Värvipimedus ehk daltonism on inimese võimetus tajuda erinevusi mõnede või kõikide värvide vahel, mida teised inimesed suudavad tajuda. Värvipimeduse põhjus on tavaliselt geneetiline, kuid võib olla ka silma-, närvi- või ajukahjustus või kokkupuude teatud kemikaalidega. 8. Nägemismeele tsentraalsed teed Nägemisnärv mille moodustavad ganglioonirakkude jätked sisaldab enam kui 10 astmes 6 kiudu. Võrkkestast ninapoolt pärinevad nägemisnärvi kiud ristuvad nägemisristmikus. Oimupoolt tulevad kiud ei ristu

Psühholoogia




Kommentaarid (4)

kertti profiilipilt
kertti: suureks abiks
19:44 16-04-2009
olenliiganunnu profiilipilt
11:37 10-06-2009
tomcik profiilipilt
tomcik: (Y)
19:42 06-02-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun