Lilian Vehk Läänemere loomastik ja taimestik Referaat Juhendaja: õpetaja Tallinn 2013 Sisukord Läänemeri ......................................................4lk Läänemere taimestik.......................................5lk Läänemere loomastik......................................7lk Kokkuvõte.......................................................9lk Kasutatud kirjandus........................................10lk Sissejuhatus See referaat on taimestikust või loomastikust. Me teame, et Läänemeri on meri.Kuid kui suur ta on ja mis loomad ja taimed seal on, seda saadki lugeda siit referaadist. Läänemeri Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mida ühendavad ookeanigaTaani väinad. Läänemere ääres asub üh...
Koostaja: Õpetaja: Läänemeri. 1.Nimeta riigid, mis asuvad Läänemere ääres? Vastus:1)Rootsi.2)Soome 3)Venemaa 4)Eesti 5)Leedu 6)Läti 7)Poola 8)Saksamaa 9)Taani. 2.Nimeta vähemalt 4 Läänemeres kasvavat vetikat. 1)Punavetikas 2)Pruunvetikas 3)Rohevetikas 4)Sinivetikas. 3.Kes on Läänemere hõljumi kõige suurem loom? Vastus:Läänemere kõige suurem hõljumi loom on hallhüljes. 4.Kes on siirde kalad?Nimeta nad. Vastus:Siirde kalad on mage-ja soolasevee kalad.Siirde kalad on räim,tursk ja lest. 5.Nimeta 10 lindu, kes on seotud Läänemerega. Vastus:1)Kurg 2)Naerukajakas 3)Luiged 4)Hahk 5)Merisk 6)Jääkoskel 7)Kajakad 8)Merikotkas 9)Kühmnokk-luik. 6.Kuidas nafta sattumine vette mõjetab sealset elustikku? Vastus:Nafta on võimeline tappa linnu ja rikkuka rannal olevat mulla elistikku kahjustada. 7.Kuidas on ühendatud Läänemerei Atlandi...
Läänemeri. Enricke Raul Havasaar. 6 k klass. Pärnu Vene Gümnaasium. 2015. Länemere asend ja ümbritsevad riigid. Eesti on mereäärne maa. Läänemeri ümbritsevad riigid on Poola,Saksamaa,Taani, Rootsi,Soome,Eesti, Läti,Leedu,Venemaa. Läänemeri piirab Eestit läänest ja põhjast. Länemere vesi. Läänemerd loetakse riimveeliseks. Riimveeline on selline veekogu , kus jõevesi ja merevesi on segunenud ning vee soolsus on palju väiksem kui ookeanis. Läänemere mõju ilmastikule. Ilmade kujunemist mõjutavad õhumassid. Mandri k0hal tekkinud õhumass 0n tavaliselt kuiv. Mere k0hal m00dustavad aga niisked õhumassid. Läänemere rannik. Rannaj00n 0n maismaa ja mere vaheline piir. Eesti rannik 0n laugrannik. Laugrand 0n madal,enamasti liiva- või kivi rand. Vetikad läänemere elustikus. Merevetikad 0n merel00madele asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes valmistuvad f0t0sünteesi käigu...
Eesti Mereakadeemia LÄÄNEMERI JA LÄÄNEMERE KALAD KILU, RÄIM, TURSK, LEST, LÕHE Referaat Juhendaja: Õppeaine: Avamerekalur Tallinn 2014 1. Läänemere iseloomustus Läänemerd (koordinaadid: 59° N, 21° E) tuntakse ka kui Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad...
Läänemere kalad Merekalad · Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) · Läänemere kilu balti kilu ehk kilu (Sprattus sprattus balticus või Clupea sprattus balticus) · Lest ehk jõelest (Platichthys flesus) · Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo (Gadus morhua) Mageveekalad · Haug ehk harilik haug ehk havi (Esox lucius) · Ahven ehk harilik ahven (Perca fluviatilis) Siirdekalad · Angerjas ehk harilik angerjas (ka jõeangerjas ja euroopa angerjas) (Anguilla anguilla) · Lõhe ehk lõhi (Salmo salar) Räim - on suhteliselt väike, hõbedaläikeline kala tume- sinakasrohelise seljaga, kes asustab Läänemere keskosa ning...
Läänemere kalad Kõigis Läänemeremaades tegeletakse tulusa kalapüügiga. Tähtsaimad püügilakad on merekalad, kuid eriti Soome lahe ja Põhjalahes on suur majanduslik tähtsus ka mageveekaladel. Nüüdisaegsete püünistega saavad kalurid Läänemeres kalasaagi hõlpsasti kätte. Kalapüüki reguleeritakse mitmete riikide vaheliste lepingutega, mille eesmärgiks on säilitada kalade elujõulisust ja võimalus kalavarusid pika aja jooksul kasutada. Kalavarude eest hoolitsemiseks lastakse merre kalakasvandustes kasvatatud kalamaime. Soome rannikul kasvatatakse vikerforelli toidukalaks suurtes sumpades. Räim on Läänemere tähtsaim kala. Läänmeres elab ligi sada kalaliiki, ¾ neist on merekalad. Enamiku merekalade marjaterad hõljuvad vees. Liiga madala soolsusega vees langevad nad põhja ja hukkuvad. Seepärast ei saa mitmed Läänemeres elunevad kalad paljuneda mere madala soolsusega osades. Merekaladest püütakse kõige rohkem räime ning samasse s...
Läänemere kalad Gretlin Isoborn Raud 2010 Kalad Läänemeres · Räim · Meriforell · Kilu · Lõhi · Lest · Angerjas · Emakala · Tursk Räim Kilu · Eesti rahvuskala · Enamasti 10-13 cm. · Umbes 15 cm. · Keskmiselt 7-15 g. · Keskmiselt 14-43 g. · Alammõõt 9 cm. · Koeb aprilli teisest poolest · Toitub ainult päeval. juulini. · Alammõõt 13 cm. · Kudemiseks vajalik vee soolsus. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Sööb ainult päeval. · Keskmine eluiga 2-4 aastat. · Marjast toituvad siig, emakala, · Toiduks paljudele ogalik. Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine k...
REFERAAT Räim Sisukord Üldine 3 Eluviis 4 Parasvöötme mered 5 Kokkuvõte 5 Pildid 6 Kasutatud kirjandus 7 2 Üldine Räim ehk läänemere heeringas (Clupea harengus membras) on heeringa alamliik.22. veebruaril 2007 kuulutati räim Eesti rahvuskalaks.Läänemeres elav räim on oma sugulasest atlandi heeringasast väiksem, kuid suguküpseks saab varem. Eesti rannikuvetes saab eristada kolme räimepopulatsiooni: Liivi lahe räim, Läänemere kirdeosa avamereräim ja Soome lahe räim. Kuna teatud populatsioonid koevad varasuvel (mais-juunis) ja teised sügisel, siis mõnikord on eristatud ka kevadräime ja sügisräime, kellede täpses liigisiseses kategoriseeringus ja üleüldine tunnustamises pole ihtüoloogid üksmeelel. Räim on üks tähtsamaid püügikalu kogu Läänemeres, teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult. Vaenlaste ohtruse ja suu...
Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM................................................................................................................................
Läänemeri Loodusõpetus 6. klass Läänemere taimestik Astelpaju Sinerõigas Liiv-vareskaer Merikapsas Merihumur Merihein Läänemere vetikad Sinivetikate vöönd Rohevetikate vöönd Pruunvetikate sh põisadruvöönd Punavetikate vöönd Läänemere linnustik Kivirullija Punajalg-tilder Meriski Lauk Kühmnokk-luik Hahk Läänemere kalad Räim Kilu Tursk Lest Lõhe meriforell angerjas Läänemere imetajad viigerhüljes hallhüljes
Eesti Merekool LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUS Referaat Koostaja: Riho Maidla 15VTS Juhendaja: Õp. Lembit Liimand Tallinn 2014 Sisukord 3. Sissejuhatus 5. Kalad Läänemeres 5. Läänemere kilu, balti kilu ehk kilu 5. Räim ehk läänemere heeringas 7. Tursk ehk atlandi tursk ehk kabeljoo 8. Lest ehk jõelest 9. Lõhe ehk lõhi 11. Kokkuvõte 12. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Läänemeri ehk Limneameri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ja Venemaa. Läänemere põhjaosa, mis jääb Ahvenamaa saarestikust põhjapoole nimetatak...
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Võõrliik Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks. See hõlmab organismi mis tahes osa või mistahes elustaadiumit, kes võib uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Krüptogeenseks nimetatakse teadmata päritoluga liiki, mida ei saa pidada ei kohalikuks ega ka võõraks. Invasioon kaasavõtmine doonorregioonist transport vabastamine uud keskkonda ja esialgne ellujäämine Paljuneva populatsiooni moodustamine Võõrliikide sissetoomised võivad olla juhuslikud või tahtlikud. Üle poole Euroopa veelistest võõrliikidest on põhjaselgrootud, arvukuselt teine organismirühm on makrovetikad. VÕÕRLIIKIDE LEVIMISE VIISID MERES Laevade ballastvesi Tänapäeval kõige olulisem levikuviis Igal ajahetkel ballastvees liikvel üle 4500 liigi Suuremad ja kiiremad laevad, tihedam ...
TALLINNA ÜLIKOOL MATEMAATIKA LOODUSTEADUSTE INSTITUUT LOODUSTEADUSTE OSAKOND Sirli Tooming Eesti Loodusloo muuseumi külastus Essee. Maateaduste alused Õppegrupp: LB-1 Lektor: Jaan Jõgi Tallinn 2009 Ühel külmal ja lumisel novembrikuu kolmapäeval seadsin oma sammud vanalinna, et külastada Eesti Loodusmuuseumit. Kohale jõudnud, märkasin, et parasjagu valmistutakse uue näituse avamiseks nii, et mul oli võimalus olla esimeste seas kes näeb näitust ,,Eesti kalad". Alustasin oma ringkäiku esimeselt korruselt ,,Eesti geoloogia" väljapanekuga. See näitus toob ilusti välja osa meie planeedi kujunemisest ja ajaloost. Ning samuti tutvustab Eesti geoloogilist ehitust ja maavarasid. Teisel korrusel alustasin ,,Maailma loomastik" näitusest. Kuigi väga pisi...
Läänemeri Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise režiimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. Läänemere liigestus ja tähtsamad saared. Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sel...
Eesti Merekool Läänemere iseloomustus ja kalad referaat Koostaja: Rainer Roosileht Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 1. RÄIM........................................................................................................................................... 3-4 2. KILU............................................................................................................................................ 5-6 3. LEST......................................................................................................................................... 7-8-9 4. TURSK...........................................................................................................
LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana. Mere läänepiiriks võetakse Jüütimaa kirdeosas olevat Skageni neeme ja loode pool Göteborgi paiknevat Marstrandi saart ühendav joon. LÄÄNEMERE LIIGESTUS JA TÄHTSAMAD SAARED Nii bioloogiliselt kui ka kalamajanduslikult on osutunud otstarbekaks Skagerrakki, Kategatti ning Taani väinu käsitleda koos, nn. üleminekupiirkonnana. Läänemere läänepiiriks aga loetakse ühelt poolt Darssi ja Gedseri neeme vahelist veealust künnist. Läänemere sellise piiritluse bioloo...
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL....................
LÄÄNEMERE ELUKOOSLUS KOOSTAJA: KIRKE KAISA KAUNIS KLASS: 5.C ÕPPEAASTA: 2017 SISUKORD • Nolgus • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Merikotkas • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine • Hallhüljes • Kirjeldus • Levik, elupaik • Toitumine • Paljunemine NOLGUS http://www.looduskalender.ee/node/9320 KIRJELDUS • Ebahariliku välimusega kala. • Keha on kohmakas ja lühike. • Keha on kaetud luuplaatide, ogade või naastukestega. • Uimed on kõrged ja suured, eriti rinnauimed, mis on laiad ja lehvikjad. • Kui nolgus kätte võtta, püüab ta inimeses hirmu tekitada, ajades lõpusekaaned laiali ning tekitades lihaseid pingutades madalat ja urisevat häält. • 25-30 cm pikk. • kaalub kuni 400 g. LEVIK, ELUPAIK • On levinud peaaegu kogu Läänemere ulatuses. • Asustab ka Atlani ook...
KALAD MEIE TOIDULAUAL Referaat Tallinn 2011 Kalad meie toidulaual SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................2 1. KALA.....................................................................................................................3 2. LATIKAS...............................................................................................................3 3. KAHEKSAJALG...................................................................................................4 4. TURSK...................................................................................................................5 5. PILDID...................................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................8 ...
Kalad Tuntumad Eesti kalad Kalade välisehitus suur pea suu silmad teine teiselpool ninaavasid pea läheb sujuvalt üle kereks, kael puudub taha poole ahenev keha lõpeb sabaga keha katavad soomused keha on limane liikuda aitavad uimed mõlemal pool keha meeleelund - küljejoon Kalade siseehitus Luuline toestik luustik Liikuda aitavad lihased Närvisüsteemi moodustavad peaaju ja seljaaju Seedeelundid magu, maks, kõhunääre Hingamiselundid lõpused Vereringeelundid süda, veresooned, veri Sigimiselundid: isasel seemnesarjad (niisk), emasel munasarjad (mari). Kalade sigimine ja areng Sigimine toimub Viljastatud üldiselt kevadel munarakust areneb Kehaväliselt vastne Marja vette heitmine Vastsest areneb maim kudemine Maimust kasvab kala Seemnerakkude heitmine marjale - viljastamine Kalade mitmekesisus Läänemere jõekalad järvekalad k...
Läänemeri Läänemeri asub Euroopas..Läänemeri on ühenduses Atlandi ookeaniga Taani väinade kaudu. Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. . Läänemere-äärsed riigid on Läti,Eesti, Leedu, Poola, Saksamaa,Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemeres on üle 100 000 saare. Saarestike,kus on tuhandeid saari nimetatakse skäärideks.Suurimad saared Läänemeres on Sjaelland(7016), Gotland(3001) ja Fyn(2973). Nii nagu Läänemere rannik on liigestunud on seda ka Läänemere saarte rannik. Läänemeres on ka palju suuri ja väikeseid lahtesid.Suurimad lahed Läänemeres Botania laht, Soome laht,Riia laht.Eesti suurimad lahed on Tallinna-,Pärnu-ja Narva laht. Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Läänemeres elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsuse tõttu saavad need ka seal elada. Seal elab ka selliseid kalu, kes tegelikult elavad Atlandi ookeanis. Mõned ne...
Läänemeri Läänemeri Läänemeri on ainulaadn e ve ek o g u, mida iseloo m u st a b hulk kordu m atuid, ainult temal e om a s e i d jooni. Lään e m e r e pikkus põhja lõuna suuna s on üle 1500 km, lään e ida suuna s umb e s 650 km. 2 Lääne m e r e pindala on umb e s 366. Mere keskmine sügavus on 55 m. Umbes 20% 000 km Läänemerest on alad, mille sügavus on alla 10 meetri. Läänemere suurim sügavus on 459 meetrit. Läänemere põhjaosa kerkib, aga lõunaosa vajub, vee maht on umbes 20 000 km3 . Läänemere kaldal on 9 riiki. Ta on ka maailma suurim riimveekogu. Täpsemalt on ta nimetus selfimeri ( mandrilava meri ). Läänemeri on sisemeri, mida eraldavad Atlandi ookeanist kitsad Taani väinad on PõhjaJäämerega ühenduses Suur ja VäikeBelti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väinade kaudu. Soomes ja Rootsis on palju li...
Kalad Keda nimetataks kaladeks? Tavapärase sõna "kalad" ei tähista loomasüstemaatikas ühtegi kindlapiirilist üksust. Valdav enamik siin käsitletavatest kaladest kuulub hoopis klassi Kiiruimsed (Actinopterygii), mis varem kandis nimetust klass Luukalad. Kalad on kõige liigirikkamaks loomarühmaks selgroogsete seas. Kalalaadseid loomi on maailmas kokku umbes 20 tuhat liiki, neist Eestis 75 liiki Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. N...
Läänemere kaitse (HELCOM jt rahvusvahelised konventsioonid) Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................................3 Läänemerd ohustavad faktorid..............................................................................................................4 Meretransport...................................................................................................................................4 Eutrofeerumine.................................................................................................................................4 Toksilised ained................................................................................................................................5 Kalandus.....................................................................................................................................
1 Viimsi Keskool Referaat Läänemeri Magnus Kruusing Juhendaja õp Merike Sepp Viimsi 2009 2 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Kalad ..............................................................................................................................................3 Linnud..................................................................................................................................4 Keskkonnatingimused läänemeres.......................................................................................5 Taimestik......................................................
Läänemeri Läänemeri on veemahu poolest suuruselt teine riimveeline veekogu maailmas. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest. Pindmise vee soolsus on LõunaLäänemeres lausa 20 protsenti, kuid väheneb 6 protsendinii Läänemere põhjaosas. Jõesuudmealadel, näiteks Peterburi lähistel, on vesi peaaegu mage. Läänemeri on üks maailma saastatumaid meresid. Läänemeri on kergelt haavatav järgmiste tegurite tõttu: madalus, veevähesus ja halb veevahetuvus. Läänemerre tuleb uut soolast hapnikurohket vett kitsaste Taani väinade kaudu vaid aegajalt, ilmast sõltuvate sissevooludena. Magedat vett lisandub paljudest jõgedest. Jõevesi sisaldab rohkesti toitaineid, näiteks lämmastikku ja fosforit. Läänemere valgalal ehk alal, millelt meri kogub oma vee, elab üle 85 miljoni inimese. Inimtegevus heitveed, põllumajandus, tööstus, transport ja energiatootmine kurnab Läänemerd....
PEAMISED PÜÜGIKALAD LÄÄNEMERES Kalavarud ja nende kasutamine Läänemere kalavarud ei ole püsiva suurusega. Need muutuvad pidevalt mitmesuguste looduslike tegurite ja inimeste tegevuse mõjul Intensiivne töönduslik püük Töönduslik kalapüük Ilmastik võib otseselt mõjutada kalapüügi intensiivsust Läänemeres elab ligi 100 erinevat kalaliiki. Seal elab palju selliseid kalaliike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, aga Läänemere madala soolsusetõttu saavad ka seal elada. Läänemeres elavad ookeani kalad on sageli oma ookeanis elavatest liigikaaslastest palju väiksemad. Sellised kalaliigid on näiteks räim, kilu, lest ning tursk. RÄIM Keskmiselt 15 cm pikk, kuid leidub ka hiiglasi, kes on kuni 30 cm Koeb kevadel 1-15m sügavuses Läänemere tähtsaim püügikala, püütakse aastaringi Elutseb vilkalt liikuvates parvedes Elab Lääne...
MEREKOOL Läänemeri Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord 1.Sisukord...........................................................................................................................................2 1.1Sissejuhatus .................................................................................................................................. 3 2.1Pildid..............................................................................................................................................4 2.Läänemere iseloomustus................................................................................................................. 5 2.2Läänemere kujunemine..................................................................................................................6 3.Läänemere kalad ................................................................................................... ...
Läänemere eutrofeerumine Merily Taras PROBLEEMI OLEMUS Eesti randa loksuv Läänemeri usutakse olevat maailma kõige saastatum meri. Selle põhjuseks on nii Läänemere aegalne veevahetus kui ka Läänemere tasakaalu mõjutav inimtegevus. Samuti on Läänemeri ka maailma kõige tihedama liiklusega sisemeri. Läänemeri on kannatanud aastakümneid peamiselt endisest Nõukogude Liidust pärineva saaste käes. Jõed toovad endiselt merre keemilisi saasteaineid, mis panevad vohama vetikad. Tänu vetikatele on vähenenud kalade arv Läänemeres, kuna vetikad tarbivad veest ära hapniku ja eritavad vette mürke, mis põhjustab kalade massilise huku ning suplejatel nahakahjustusi. Eutrofeerumine ehk eutrofikatsioon on tavaliselt veekogude rikastumine taimede toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagun...
Põltsamaa Ühisgümnaasium Referaat Eesti metsade loomastik Gerda-Kadi Auli 6C klass Jaanuar 2015 1 Sisukord 1. Sissejuhatus........................................................................................................................3 2. Sisu.....................................................................................................................................4 3. Kokkuvõte..........................................................................................................................5 4.Lisad………………………………………………………………………………………6 4. Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………....7 2 Sissejuhatus Loomade tähtsamad elupaigad on mets, avamaastik ja veekogud. Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, ka...
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
Läänemeri Üldinfo Suuruselt teine sisemeri Pindala 373 000 km2 Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger ...
Läänemere kalastik Õppejõud Teet Krause Läänemere kalastik peegeldab vee soolsust, mis muutub seoses vee sissevooluga, kas Põhjamerest tuultega 10 x jõgede sissevoolust enam või jõgedest 160 000 m3 s-1. Kalad, kes mõnes oma elustaadiumis elavad meres, on soolataluvad e eurühaliinsed Keskmine sügavus, m Max sügavus, m Keskmine psu vee pinnakihis Suur Belt 18 15 Øresund 8 Läänemeri 60 250 6 Põhjameri 100 700 35 Haliinsus mitu grammi soola on liitris vees, Joonis 1. Läänemere pinnavee soolasus Psu Practical salinity units vee elektrijuhtivus standard KCl lahuse suhtes ...
Suessi Bab el kanal Mandebi väin India Punane ookean 1130 N, meri 3544 E Suurim sügavus on 3040 m Soolsus on umbes 41 Jäätumine > Ei jäätu, sest valitsb kuiv ja soe kliima Peamised taimed on korallid Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud Vesi peab olema > Soe > Soolane > Puhas > Madal Punases meres on umbes 250 liiki koralle Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki Liigid > Meresiilid > Liblikkalad > Papagoikalad > Klounkalad jt Kalad > Kivikala > Neemokala jt Punase mere suurim sügavus: 3040 m Läänemere suurim sügavus: 459 m 3040 : 459 = 7 Läänemeri Punase mere Läänemere suurim suurim sügavus sügavus Saudi- Egiptus Araabia Sudaan Jeemen ...
Huvitavat Eesti kalade kohta Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda. Kus Eesti kalad elavad Eesti suurim veekogu on Läänemeri. See on maakera üks suuremaid sisemeresid,kogupindalaga 373 tuhat km2, keskmise sügavusega 52 meetrit. Läänemeri on madala soolsusega (8...10 ) ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Samas on Läänemere kalapopulatsioonid küllalt arvukad. Seda iseloomustab ka fakt, et siit püütakse umbes 1% kogu maailmamere kalasaagist. Suur osa kalaliikidest elab Eesti jõgedes ja järvedes. Ehkki Eesti pindala on ainult 45 tuhat km2, on siin ligikaudu 1200 järve. Nende kogupindala on veidi üle 2100 km 2. Kõige suurem on Peipsi järv pindalaga 3555 km 2, millest suur osa jääb Venemaa territooriumile. Selles järves elab 37 kalaliiki. Ligikaudu 30 kalaliiki elab ka Võrtsjärves, mis on suuruselt Ee...
HELCOM-i Läänemere tegevuskava bioloogiline mitmekesisus Probleemi lühiülevaade Läänemerd peetakse üheks kõige reostatumaks ja ökoloogiliselt ohustatumaks mereks maailmas ulatuslikud toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne merekasutus, nagu laevaliiklus ja naftaveod ning nendega kaasnevad reostusohud, võõrliikide arvu kasv, suuremahuline töönduslik kalapüük jms on avaldanud Läänemere õrnale ökosüsteemile väga ebasoodsat mõju. Läänemere ainulaadsed tingimused piiravad mereelustiku mitmekesisust ja teevad ökosüsteemid eriti tundlikuks. Muude veeökosüsteemidega võrreldes elab Läänemere riimvee ökosüsteemides suhteliselt vähe looma- ja taimeliike. Selline piiratud bioloogiline mitmekesisus koosneb riimvee tingimustega kohanenud mere- ja mageveeliikide ainulaadsest segust ning vähestest tõelistest riimveeliikidest. Läänemere põhja- ja idaosas, kus soolsus on madal, saab vähem mereliike vohada ning mereelupaikades, erit...
Dioksiinid Dioksiinid on üldine termin, mis kirjeldab gruppi keskonnas globaalselt levivaid ja püsivaid orgaanilisi ühendeid.Neid on leitud mullast,taimedest,kaladest,loomsetest kudedest,piimast ning inimese maksast,neerudest,rasvkoest ja rinnapiimast. Dioksiinid on üldnimetus polükloreeritud dibenso-para-dioksiinidele (PCDD; 75 ühendit) ja polükloreeritud dibensofuraanidele (PCDF; 135 ühendit). Dioksiinid on kokkuvõtlik nimetus, mille alla kuuluvad sadakond ainet ehk polükloreeritud dibenso-paradioksiinid (PCDD). Dioksiinid saadakse kloori aatomite ühendamisel orgaaniliste polütsükliliste süsivesinike külge, seda tänu inimtegevusele, st looduslikult dioksiine ei teki. Kõige enam tekib dioksiine kloori sisaldava plastmassijäätmete põlemisel. Kuidas dioksiinid tekivad? Põlemisel kõrgel temperatuuril lagunevad kloori ja orgaanilisi ühendeid sisaldavad materjalid ning kloori aatomid kinnituvad orgaaniliste ühendite k...
Tallinna Ülikool Dioksiinid ja dioksiinitaolised ühendid Mihkel Tibar B-2 2007 Sissejuhatus Dioksiinideks peaks õigupoolest nimetama ainult kahte heterotsüklilist C 4H4O2 isomeeri (joonis 1), kuid lihtsuse mõttes kasutatakse seda nimetust ka keerulisemate ühendite puhul. Dioksiinidest kui saaste- ja mürkainetest rääkides mõeldakse nende all enamasti polükloreeritud dibenso-para-dioksiine (PCDD, joonis 2), kuid tihti koondatakse selle nime alla ka polükloreeritud dibensofuraanid (PCDF), millel on sarnane struktuur ja keemilised omadused (joonis 3). PCDD-d on väidetavalt kõige mürgisemad ühendid üldse, mida inimene tekitada suudab ja seejuures õnnetuseks ka väga püsivad. Dioksiine ega furaane pole kunagi tööstuslikult toodetud, nad tekivad kõrvalproduktidena erinevates tööstuslikes protsessides. Polükloreeritud dibenso-p-dioksiinide (PCDD) ja dibensofuraanide...
Fakte lesta kohta · Lest on põhjakala · Tema keha on lapik · Noored kalad on kaselehe suurused · Lest koeb vaid Läänemere süvikutesse · Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhjale · Vastse areng on omapärane · Lest elutseb kuni 40 m sügavuses · Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani · Lesta marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 5...10 päeva · Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
LEST Lest on põhjakala. Lesta välimus on äravahetamatu. Tema keha on lapik ,mõlemad silmad asetsevad tumedamal küljel. Suurema osa elust veedab lest merepõhjale liibunult või põhjasetetesse sukeldunult, nii et ainult silmad on väljas. Lestal on võime muuta seljapoole värvi vastavalt merepõhja toonile. Heledapõhjalistes mereosades asuvate lestade seljapool on hele, tumedapõhjalistes tume. Nooremad, umbes kaselehesuurused kalakesed elutsevad madalas rannaääres vees. Nad toituvad väikestest selgrootutest. Suuremad kalad siirduvad elama sügavamasse vette. Seal on nende põhitoiduks balti lamekarp ja merikilk. Lest koeb vaid Läänemere süvikutes, sest seal on vesi marjaterade hõljumiseks piisavalt soolane.
Rapla Ühisgümnaasium 10. r klass LOODUSHOID Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Maarika Laanisto Rapla 2010 SISUKORD RAPLA ÜHISGÜMNAASIUM..............................................................................................................................1 10. R KLASS............................................................................................................................................................1 LOODUSHOID......................................................................................................................................................1 UURIMISTÖÖ.......................................................................................................................................................1 JUHENDAJA: ÕPETAJA MAARIKA LAANISTO............................................................................................1 RAPLA 2010........................
Hüljes Sissejuhatus • Maailmas on 4500 liiki imetajaid. Eestis on neid 65 liiki. Hülged on loivalised imetajad. Kokku on neid 19 liiku. Nad kuuluvad hülglaste sugukonda. Nende loibadel on tugevad küünised. Kõrvalesti neil ei ole, sukeldumisel sulguvad kõrva- ja ninaaugud. Hülged elavad külma- ja parasvöötme merede rannavees ja mõnes järves. Eestis on hülgeid kahte liiki( väga harva ka randalhüljes). Huvitav on see, et nad kasutavad oma vuntse kalade ujumisjälgede ajamiseks. Väiksem, viigerhüljes on paiksem ja inimpelglikum. Hallhüljes rändab ringi vaata, et tervel Läänemerel, kuid naaseb koduvetesse poegimise ajaks. Hallhüljes • Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Isased on tumedamad kui emased. Läänemeres on kuni 10000 isendit, Eestis kevaditi 7600. Nad on karjalise eluviisiga, kogunevad vahel mitmesajapealistesse karjadesse. Kehamõõtmed ja kehamass • Täiskasvanud isasl...
KALANDUS Kalanduse koht maailmamajanduses. Kalanduse geograafia Kalandus e.kalamajandus Maailmameres on ~180 000 looma ja 20 000 taimeliiki Biomass ~ 35 mld tonni Biomass suureneb ekvaatorilt pooluste poole liikudes (liikide 10% molluskid ja arv väheneb) vähilaadsed 5% veetaimestik ~2/3 maailmamere pindalast vähese 85% kalad bioloogilise ressursiga Maailmamere biomassi tarbimine tänapäeval Kalandus e.kalamajandus Mereorganismide osatähtsus kasvab pidevalt inimeste toidulaual Kalaliha rasv sisaldab küllastamata rasvhappeid, mineraalsooli, väärtuslikke mikroelemente, A-ja D vitamiini 16% loomsetest valkudest saadakse kalast ¼ kaladest tehakse :kalajahu- ja õli (kasutatakse loomasöödaks) veeimetajate ras...
Põllumajandus Põllumajanduse tähtsus · Varustada elanikkonda toiduga · Varustada loomakasvatust söödaga, · Varustada toorainega tööstust ja tekstiilitööstust, naha- ja jalatsitööstust, Farmaatsiatööstus Soodne asend Soodustavad tegurid Hispaania, Itaalia Lähistroopiline kliima,Keskmine temperatuur on soodne , sademete hulk on piisav, niiske Ukraina - viljakas mustmuld (tüse Poola - tasane ala Ebasoodne asend Takistavad tegurid Liiga mägine teraviljaks- itaalia Norra, rootsi, Soome mägine, ebatasane pinnamoodi, temp. On kõikuvad Austraalia- kõrbestunud ja kõrbe alad Island - Külm, vulkaaniline tegevus, igikeltsa peal on mandrijää ! Riigi põllumajandust iseloomustavad ·...
Läänemere põhjaloomastik Kairi Käiro Läänemere biootilisediseärasused · Vähesed liigid suutnud kohastuda Läänemeres esinevate tingimustega · Kooslused on liigivaesed ja üksikute liikide osakaal suur · Läänemere kooslused on omapärane segu mere-, järve- ja riimvee organismidest · Läänemeres on vähe ehtsaid riimveelisi liike võrreldes geoloogiliselt vanade riimveeliste Musta ja Kaspiamerega · Madala bioloogilise mitmekesisuse tõttu on Läänemere ökosüsteem kergesti haavatav · Eutrofeerumine · Soolsuse mõju: o liikide arv väheneb soolsuse vähenemisega;mageveeliikide arvu suurenemine soolsuse vähenemisega ei suuda kompenseerida mereliikide arvu vähenemist o isendite mõõtmed vähenevad soolsuse vähenemisega (söödav rannakarp, söödav südakarp, kilu, lest, meririst) Aineringe iseäras...
Ihtüoloogia eksami küsimused Pilet 1 1. Traalpüügi üldiseloomustus Läänemerel 2. Eesti siiad 3. Suluspõielised ja avaspõielised kalad. Miks ujupõiega süvaveekalad on suluspõielised? 4. Luukalade vanad ja moodsad välistunnused Pilet 2 1. Kalade soomuste tüübid 2. Eesti rannikukalandus (üldiseloomustus) 3. Sõõrsuud 4. Osmoregulatsioon mere- ja magevee luukaladel Pilet 3 1. Kalade standard- ja täispikkus. Plastilised tunnused 2. Peipsi kalanduse üldiseloomustus 3. Eesti lõhe ja forell 4. Lõpuste ventileerimine(ventileeritus?). Kuidas on tagatud lõpuste töö, et kala saab veest 80-90% hapnikku? Pilet 4 1. Uimed 2. Karpkalalised 3. Õhuhingamine 4. Kalanduse osatähtsus rahvamajanduses Pilet 5 1. Kalavalem ja meristilised tunnused 2. Läänemere kalastiku üldiseloomustus 3. Eesti tursklased 4. ...
KILU (Sprattus sprattus balticus). Kilu esineb rohkelt kogu Läänemeres, välja arvatud magedamad lahealad. Nad moodustavad suuri parvi erineva soolsusega vee segunemise piirkondades. Kilu kudemisperiood kestab märtsist augustini. Kilu ränded ei ulatu eriti kaugele. Talveperioodil jäävad nad 70-100 meetri sügavusele, tõustes kevadel ja suvel soojematesse ülemistesse kihtidesse, ning tõmbuvad sügisel taas sügavamale. Kilu kudemisperioood kestab märtsist augustini. Põhjakooslus (keda nimetatakse ka bentiliseks koosluseks või põhjakaladeks) on kalavarude koguväärtuselt järgmine. Läänemere põhjaosas on selle rühma kaks kõige tüüpilisemat liiki tursk ja lest. Vähem tuntud, kuid sama tüüpilised esindajad on võldaslased (näiteks merihärg, nolgus ja meripühvel). TURSK (Gadus morhua callarias). Kõrge arvukuse aastatel võib turska kohata ka lahtedes ja mere põhjaosas, varude vähenemise perioodidel aga koondub liik üksnes lõunasse. Liik elab kuni...
Tartu Kutsehariduskeskus Mehhatroonika Herki Pedak Punane raamat Iseseisev töö Juhendaja Helmo Hainsoo Tartu 2009 Sisukord 1 Tiitelleht 2 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Punase Raamatu ajalugu 6 Eesti Punane raamat 7 Graafikud Sissejuhatus Punasesse Raamatusse kantakse teadlaste poolt kogutud koondandmestik haruldaste ja ohustatud liikide kohta. Põhilisteks argumentideks mille järgi punane raamt koostatakse on levik, uurituse aste, seisund. Punane Raamat koosneb eri värvusega lehtedest: punane, kollane, valge, roheline, hall. Punastele lehtedele kantakse eriti ohustatud liigid ja liigid mis on väljasurnud või selle äärel, kollastele väheneva arvukusega, neile tuleb tähelepanu pöörata ning kindlasti looduskaitse alla võtta, valgetele haruldased liigid, rohelistele ...
Tartu kutsehariduskeskus Punane raamat Koostas: Peeter Juhendas: Ellen Aunin 02.06.2009 Punase raamatu ajaloost 1949 Rahvusvaheline Looduse ja Loodusvarade Kaitse Liit (alates 1994. aastast Ülemaailmne Looduskaitse Liit, lühendatult IUCN) kinnitas esimese väljasuremisohus olevate taime- ning loomaliikide nimestiku. 1966 Ilmusid esimesed rahvusvahelised punased raamatud (Red Data Book). 1979 Eesti Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon koostas esimese Eesti punase raamatu. See oli mõeldud ametialaseks kasutamiseks. Punane raamat valmis neljas eksemplaris ja need koosnesid levinud tava kohaselt üksikutest eri värvusega lehtedest, millele olid lühidalt kantud ohustatud taksonite (liikide ja alamliikide) olukorra hinnang, levik, asurkonna suurus, elupaik, rakendatud ja ettepandavad kaitseabinõud jms. Ta...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
