Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Punane meri (2)

5 VÄGA HEA
Punktid
Suessi Bab el
kanal Mandebi
väin
India
Punane
ookean
1130 N, meri
3544 E
Suurim sügavus on 3040 m
Soolsus on umbes 41
Jäätumine
> Ei jäätu, sest valitsb
kuiv ja soe kliima
Peamised taimed on korallid
Korallid on elukeskkonnasuhtes nõudlikud
Vesi peab olema
> Soe
> Soolane
> Puhas
> Madal
Punases meres on umbes 250 liiki koralle
Punases meres elab 1248 erinevat kalaliiki
Liigid
> Meresiilid
> Liblikkalad
> Papagoikalad
> Klounkalad jt
Kalad
> Kivikala
> Neemokala jt
Punase mere suurim sügavus: 3040 m
Läänemere suurim sügavus: 459 m
3040 : 459 = 7
Läänemeri
Punase
mere Läänemere
suurim suurim
sügavus sügavus
Saudi-
Egiptus Araabia
Sudaan Jeemen
Eritrea
Veespordialade harrastamine
> Snorgeldada
> Sukelduda
> Laine ja purjelauasõit
Oluline osa on
kaubalaevandusel
Suess
Port Sudan
Dzidda
Massaua
Akaba
Tööstuslinnad lasevad oma ülejäägid merre
Suuremad linnad ohustavad merevee
puhtust, mis rikub korallide, kalade ja muude
veeloomade elamistingimusi
Kuurortlinn
Bab el Mandebi väin, tähendab Pisarate
väravat.
Merevesi on soolasem kui ookeanis, umbes
41, ja põhjani soe, mitte alla 22 °C.
Punase mere nimi tuleneb arvatavasti
punakat tooni mägede peegeldumisest
mereveelt või siis
punast värvi tsüanobakterite nn õitsemisest.
http://www.waterworld.ee/index.php?mid=230&id=172
http://www.elu24.ee/?id=37577&redir=
http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:A_large_blank_world_m
ap_with_oceans_marked_in_blue.svg
http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri
Eneke
Maailma atlas(2004)
Vasakule Paremale
Punane meri #1 Punane meri #2 Punane meri #3 Punane meri #4 Punane meri #5 Punane meri #6 Punane meri #7 Punane meri #8 Punane meri #9 Punane meri #10 Punane meri #11 Punane meri #12 Punane meri #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-03-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor CarmenO Õppematerjali autor
Punase mere esitlus. Sisaldab: asukohta, suurust, taimi, kalu, võrdlust läänemerega, rannikuriike, osa majandusest, suuremaid sadamaid, keskkonnaprobleeme, fakte ja kasutatud allikaid

Sarnased õppematerjalid

Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Mõned teised allikad seostavad Euroopa nimetust aga Kreeka müüdiga kaunist kuningatütrest Europest, kelle peajumal Zeus röövis ja Kreeta saarele viis. Euroopa saartest on suuremad Briti saarte hulka kuuluvad Suurbritannia ja Iirimaa ning Island Atlandi ookeanis, Sitsiilia, Korsika, Sardiinia, Kreeta ja Küpros Vahemeres, Gotland, Öland, Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja

Euroopa
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

1960. aastate algul asuti kooskõlastama ja täpsustama kaitse alla võetavate üksikobjektide seisundit, arenes looduskaitseline järelevalve ja seltsid, seminarid- loodus- ja keskkonnaalane suur areng. Mõnevõrra vabamalt hakkas arenema ühiskondlik- poliitiline mõte, kuid see pidi jääma endiselt teatud raamidesse. Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) konventsioon.  1971- Lahemaa Rahvuspark  1979- Eesti I Punane Raamat  1985-1987- Fosforiidisõda  1990- seadus Eesti Looduse Kaitsest  1991- ELF (Eestimaa Looduse Fond)  1992- Eesti osales Rio de Janeiros ÜRO Keskkonnakonverentsil, kus allkirjastati ka „Kliimakonventsioon“ ja „Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon“  1995- Säästva arengu seadus  2004- kuues looduskaitseseadus 21. Loodus- ja keskkonnakaitse areng maailmas, Eestis, idee arenguetapid  Arenguetapid:

Keskkonnakaitse ja säästev areng



Meedia

Kommentaarid (2)

HDriider profiilipilt
HDriider: Väga hea esitlust, kuigi paar väikest kirjaviga
21:29 26-11-2012
Suggis profiilipilt
Suggis: Väga sisukas materjal.
12:22 30-09-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun