Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Luuletus Teema õpetaja". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kadrina, keevad, tunnid, ritta, istumaVANAAJA KOOLIKORD ESTER PÄRN 2010 Igal ajastul on midagi, mida mäletada, midagi, mis on teistmoodi, kui järgmisel või eelmisel ajastul. Näiteks kasvõi koolikord. See muutub ju iga ajastuga. Kõigi kolme põlvkonna, minu, ema ja vanaema koolikorrad erinevad üksteisest millegi poolest. See on loomulik. Minu vanaema (sündinud1948) koolitee algas aastal 1955 Käina koolis, Hiiumaal. Koolivorm oli siis kohustuslik. Tüdrukutel olid pruunid kleidid ja must põll, kleidil oli valge krae ja kätised. Pidulikul puhul olid krae ja kätised pitside ning satsidega. Lastel olid jalas vahetusjalanõud, mis olid kohustuslikud, just nagu tänapäevalgi. Vahetusjalanõudeks olid paeltega sussid. Enamus tüdrukud hoidsid oma juukseid patsis. Mõnel üksikul tüdrukul olid juuksed lühikeseks lõigatud. Tuli olla puhas, jalad ei tohtinud haiseda, riided pidid olema alati puhtad. Seda ei nõutud küll rangelt, kuid see oli iseenesest mõistetav, et tuleb olla puhas. Asi, mida nõuti rang
Koolis käimine on talle vabatahtlik ja õpilane ei oota mingeid preemiaid selle eest. Välise motivatsiooni puhul ei käi õpilane koolis omast huvist, vaid tagajärgedele mõeldes. Ta teab, et peab seal käima, kui tahab tulevikus endale head töökohta ja kvaliteetsemat elu. Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest  head hinnet, auhinda vms. Et suurendada õpilastes sisemist motivatsiooni, tuleb teha tunnid neile huvitavamaks ja lõbusamaks. Käia rohkem õppekäikudel ja ekskursioonidel. Tuleb teha nii, et laps tahaks hommikul ärgata ja kooli minna. Õpimotivatsiooni saavad tõsta õpetajad, kui teevad tunnid põnevamaks. Kui on üksluised tunnid, kus õpetaja iga tund ainult räägib ja räägib, siis kaob õpilastel tähelepanu ära ja igaüks hakkab tegelema oma asjadega. Kes joonistab vihikuservale, kes hakkab pinginaabriga juttu rääkima, kes mobiiliga mängima, kuulab vaid mõni üksik
Õpilased on tegelikult nõrgad, paljud neist ei tegele vabal ajal eriti spordiga ning kui nad tunni alguses staadionile viit ringi jooksma panna, väsivad nad lihtsalt ära ning paljud neist ei jõua enam midagi teha, siiski tuleb ju kuidagi soojendust teha. Seda saab teha ka lihtsamate harjutustega, nt kohapeal jooks ja venitamine, lihtsam on teha ka nt. üksainus staadioni ring ja peale seda natuke puhata ja siis venitada. Kui ma oleksin õpetaja nõuaksin koolilt, et kehalise kasvatuse tunnid oleks järjest või päeva lõpus, seda on raske küll saavutada, kuid kõik on võimalik ja proovida ju võiks. On juhtunud, et isegi siis kui õpilased ise tahaksid kehalise kasvatuse tundides käia, hoopis lapsevanemad hakanud neid tunde kritiseerima. Paljud vanemad ei taha oma lapsi massidusiruumidesse pesema lasta ning auklikele jooksuradadele jooksma saata. Eelistatakse, et laps käib kuskil spordiklubis näiteks mõnda trendikat spordiala harrastamas.
aistinguid kui poisid. Keskmiste näitajate järgi kuulevad nad paremini, tunnevad paremini lõhna ning võtavad sõrmeotste ja naha kaudu vastu rohkem infot kui poisid. Tüdrukud: paremad verbaalsed oskused, suhtlevad rohkem sõnaliselt. Empaatilised. Tüdrukud püüavad rühmas olles luua sotsiaalseid sidemeid võrdsetel alustel. Tüdrukud näevad paremini hämaras (selle põhjal saavad õpetajad otsustada, kuhu tuleks õpilased näitlike õppevahendite kasutamisel istuma panna). Tüdrukud suudavad lühikeseks ajaks meelde jätta rohkem näiliselt juhuslikku infot, poisid suudavad seda juhul, kui info on pandud mingisse arusaadavasse vormi või kui see on nende jaoks oluline. Poisid: kalduvad kasutama mitteverbaalset suhtlemisviisi, suutmata oma tundeid ja reageeringuid tüdrukutega sama kiiresti sõnadesse panna. Parem ruumitaju, sealhulgas võimed mõõtmise, mehaanika, geograafia ja orienteerumise vallas. Kärsitumad ja impulsiivsemad
hulgas oli keelatud. Õppeplaani lisatakse NSVL ajalugu, geograafia, konstitutsioon, majandusgeograafia ja vene keel. Koostati marksismile-leninismile tuginevad õppeprogrammid ja hakati kirjutama vastavaid õpikuid, milles tegelikkus esitatakse moonutatult. Endised laste- ja noorteühingud suletakse, Eestis viidi sisse nõukogulik pioneeri- ja komsomoliorganisatsioon. Ülo Uusma (sünd 1930) ..."1940ndate algusaastad Narvas Tunnid on Narva 3. Algkoolis tavalisest varem lõpetatud. Meile teatati, et noorkotkaste ja skautide tegevus on nüüdsest keelatud. Olen tusatujus, sest ristiisa Valmar, skautmaster, lubas mind boy scouts`ina Rossona jõe äärde suvelaagrisse kaasa võtta. Klassivend Otto kustub mind pioneeride koondusele. Keeldun, sest eelistan minna koju. Otto muutub pahuraks: sinu vanemad on ju äriomanikud, teiste kurnajad, ega 5 sa meie hulka kuulugi
Bill Rogers Käitumine klassiruumis Tõhusa õpetamise, käitumisjuhtimise ja kolleegitoe käsiraamat 1 Sisukord Arvustajad raamatust „Käitumine klassiruumis“ 4 Autorist 5 Teemad 6 Tänuavaldused 7
(Neuhaus 2001: 142.). "Samas tuleb märkida, et füüsilist kontakti ei soovi kõik lapsed, mõned armastavad samas väga hellitusi"(Nõmme 2005: 37). · "Aeg maha" (Time out). Metoodika, mis võimaldab pidevas liikumises, impulsiivset last panna tekkinud olukorra ning oma käitumise üle järele mõtlema. Hüperaktiivne laps viiakse sel puhul teise tuppa, pannakse hetkeks toolile istuma ning jäetakse soovitavalt hetkeks üksinda. Samuti öeldakse lapsele alati, millise käitumise peab ta lõpetama ja milline oleks kohane käitumine (Roomeldi 2003: 60). 8 · Ignoreerimine - reeglid - kiitus. Seda tehnikat kasutades, õpetaja ignoreerib lapse käitumist, kes rikub reegleid ja kiidab teist last, kes allub reeglitele, sellisel kujul, et see oleks mõistetav segaja jaoks
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade...............................
Refr.: Laulan nüüd sulle ka... SULLE, EMAKE M. Hunt 1. Seekord ei taha ma kiisust, ei kutsust, Jukust, ei nukkudest laulda. Laulan vaid sellest, kes kõikidest parem, kõikidest kõige armsam. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul  Väike ja lihtne see viis. Ema, sulle rõõmuks see laul  mured kõik minema viib. 2. Olla ma tahaksin kõiges su moodi, kasvada niisama pikaks. Juba ma salaja proovin su kingi, kleidid on, tead, kui pikad. Refr.: Ema, sinust ongi mu laul... POISID RITTA Vene rahvaviis / sõnad E. Enno Poisid ritta, kodu poole, üle vainu marssides. Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, üle vainu marssides. Jalad sirgu, nina püsti, sammud käivad matsudes! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, sammud käivad matsudes. Mis sealt tuleb nagu vägi, tuleb suure müraga? Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, tuleb suure müraga? Vaata poisse, ühes reas koolist koju marsivad! Üks, kaks, kolm! Tuhk ja tolm, koolist koju marsivad. ( Lastekaraoke. 2010).
Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool ÕPETAJA KUTSEEETIKA ALUSED Siim Jaansoo MH-41 Kehtna 2006 Sõna «eetika» tuleneb kreekakeelsest sõnast thos, mis tähendab komme, har- jumus. Nii et sõna-sõnalt võttes on õpetaja kutse-eetika nende käitumisnormide kogum, mida õpetaja peab oma töös järgima. Sõnal eetika on tänapäeval aga ka teine tähendusvarjund. Eetika on teadus moraalist. Ta uurib moraali kujunemist, olemust, seost ühiskondliku elu teiste valdkondadega. Eetika püüab mõjustada olemasolevaid moraalinorme. Õpetaja kutse-eetikast rääkides peetakse kõigepealt silmas selle sõna esimest tähendust, õpetaja kutse-eetika all mõeldakse mitte niivõrd teadust õpetaja käitumisreeglitest, kuivõrd just neid käitumisreegleid endid, õpetaja kutse-eetika on õpetaja moraal. Õpetaja kutse-eetika sisuks olevaid norme võib mitmeti grupeerida. V
*Igatsen kooliajast kindlasti seda melu ja üritusi ja tantsimist ja lihtsust, et kõike sai kiirelt lahendatud, kui oskasid õigel ajal suu lahti teha ja märku anda. Igatsen ka Mairit väga, kuna tema sarnast aktivisti ei leia kuskilt ja tema positiivsus oli lausa nakkav. Igatsen ka kõiki teisi õpetajaid, kes mulle oma tarkusi jagasid, aga kuna neid kõiki on nii palju, siis ei mahu need head sõnad kõik kuhugi ära. Aga nendel kõigil oli hea omadus muuta tunnid ka noorele õpilasele huvitavaks, mis pärast minul polnud palju igavaid koolipingis istumise päevi, kus peaks monotoonset juttu kuulama. *Mida mina koolile anda võisin oli üks tubli ja tegus õpilane. Aga mida kool mulle andis, sellest saaks väga pikalt kirjutada, aga lühidalt kokkuvõttes muutis LÜG mind tolereerivamaks inimeste suhtes ja andis julgust hüppama üle oma varju.
Õppe kavandamine. Kontrolltöö Kordamisküsimused 2013 Õppe kavandamise aines (küsimuse taga sulgudes märgitud vastav seminari teema number). Küsimused on esitatud tähestikulises järjekorras. 1. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Milline on baastarvete rahuldamatuse mõju eneseaustus- ja eneseteostustarvete arengule? Miks? (10.1) Tema kujutluse järgi arenevad inimvajadused ja motiivid sarnaselt püramiidi ehitamisega. Selle laiaks aluseks, millel kõik muu rajaneb, on füsioloogilised tarbed- (eksistentsiks hädavajalikud). Aste kõrgemal on turvalisusetarbed-(ohutus, sündmuste ettenägemine,kindlustatus) edasi kuuluvus-, armastustarbed ,edasi eneseaustus-, heakskiidu- ja tunnustustarbed ja kõige tipus eneseteostustarbed- e. püüda saada kõigeks, milleks inimene on võimeline saama. Tarvete järjestamine hierarhiana viitab sellele, et inimene üritab rahulduda madalaastme tarveteg
ise maksma. Kõige rohkem meeldib mulle, aga see et koolis on võimalus ka stipendiumi saada. Väga hea on vaadata kuidas kõik pingutavad selle nimel, et sellele kandideerida ja see raha saada , sest see on minu jaoks vähemalt suur summa ja aitab väga palju kaasa.Üldiselt olen ma enda õppimisega rahul ja hinded on piisavalt head. Stipendiumile ma kandideerisin ja saan nüüd ka seda. Kindlasti üks suur muutus, mis selle kooliga seoses kohe meenub on see, et meil on tunnid palju pikemad kui põhikoolis. Alguses oli see väga harjumatu ja koguaeg vaatasid tunni ajal kella, et millal see juba lõpeb. Nüüd oleme juba kõik harjunud sellega ja enam ei saa arugi, et tunnid nii kaua kestavad. Ainult siis on raske kui on neli ühte ja sama tundi järjest. Kolm tundi matemaatikat on näiteks juba piin ja kui need veel järjest on siis on veel raskem. Mina olen rahul, et just selle kooli valisin . Väga hea meel on, et ei
Ülesanded ja lastele antavad korraldused peavad olema sõnastatud lühidalt ja lihtsalt. Õpetaja pöördumiste tüüpilisemad näited Palun tule siia! Palun tulge siia! Palun võta! Palun võtke! Ära võta! Ärge võtke! Palun anna! Palun andke! Anna minu kätte! Palun too siia! Palun tooge siia! Palun istu! Palun istuge! Tõuse püsti! Tõuske püsti! Istu! Istuge! Tee nii! Ära tee nii! Teeme ringi! Teeme suure ringi! Teeme väikese ringi! Seisa! Seiske! Seiske ritta! Võtame käest kinni! Laseme käest lahti! Anna mulle/talle käsi! Võtke paaridesse! Palun kuula! Palun kuulake! Kuula tähelepanelikult! Kuulake tähelepanelikult! Võta tööleht! Võtke tööleht! Joonista! Joonistage! Värvi! Värvige! Ära värvi! Ärge värvige! Lõika! Lõigake! Liimi! Liimige! Kleebi! Kleepige! Ühenda! Ühendage! Otsi! Otsige! Tee lahti! Pane kinni! Kes see on? Mis see on? Kes teab? Kas sina tead? Korda! Korrake! Veel kord! Näita! Näidake! Ära näita
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik  õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu  teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad  inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu). Õppimine aitab kohaneda elukeskkonnaga. Õppimisteooria liigid  biheivioristlik ja kognitiivne. Biheiv.- väliskeskkonna märguannetele reageeringu kujunemine. Kognit.  õppimine on inimese sisemise aktiivsuse produkt. (Biheiv.) Klassikaline tingitus ja rakendused. Esimesena uuris Pavlov. (koeraga) B. Watson (lapsega ja rotiga). Õpetaja võib muutuda õpilase jaoks baasemotsiooni vallandavaks sümboliks. Emotsioonid võivad oll
seitse aastat juhatas elle kivisoo. Noortemate õpilaste näiteringidest esines väga kenasti Tapa I Keskooli oma, kus 4.-6. klassi õpilased mängisid vabalt ja loomulikult. Täna naevad seda originaalset etendust rajooni õpilasolümpiaadide võitjad. Tapa 1. Keskoolsaavutas noorema astme kollektiivide seal Eestis teise koha. Kunstiõpetus meie koolis on toimunud nende väheste kooliprogrammis ettenähtud kunstiõpetuse tundide kaudu. Palju aastaid olid tunnid ainult 1.-6. klassini 1 tund nädalas ja kusntiküps see õpilane pidigi siis olema. Preagu on õnneks üks kuntstiõpetuse tund nädalas põhikooli lõpuni ja kunstiajalugu gümnaasiumi igas klassis 1 tund nädalas. Lisaks sellele on juba aastaid tegutsenud ja kunstiring asjahuvilistele, olgugi et vaid 1-2 tunniga nädalas. Õpetamise eesmärgiks on loovuse arendamine, tundekasvatus ja võimalikult erinevate tehikate õppimine. Ringis
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest
Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus. Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi. Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb. Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö ,,lihtsamat-teed-minevate" gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota, et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub sinna ning kvaliteetset ja
Olles jälginud mitmeid õppetegevusi, läbi mängu, oma praktika päevadel, siis võin kindlalt öelda,et hetkel ei ole paremat meetodi lastele õpetamises välja mõledud. Kõik need tegevused on põnevad ja annavad lapsele võimalust olla nemad ise ja arendada ennast piiramatul viisil. Lapsele on oluline olla indiviid. Näide: Sõimerühm, 1,5 ja 2 aastased lapsed. õpetatkse suurel ja väiksel vahet tegema. õpetajal on abiks korv, käbid(suured ja väiksed) ja karu. õpetaja paneb lapsed ritta istuma ja võtab karu sülle. Kõigepealt tutvutakse karua, mis on nimi ja kus elab, õpetaja laulab karu häälega m6mmi laulu ja teeb igale lapsele käpaga pai. Kui tutvustamine on möödas räägib õpetaja jutu,et karul on vaja talveks korjata suuri ja väikseid käbisid. Laotatakse kõik käbib põrandale ja lapsed peavad ükshaaval käima ja käbid vastavalt suurusele korvidesse jagama. kui kõik käbid on korvides tänab karu lapsi ja lahkub tantuliselt teise tuppa
VÄÄRTUSKASVATUS Kas kool peab õpetama lapsi üksnes targaks või ka töökaks, ausaks, heaks, sallivaks hoolivaks? Väärtuskasvatus on protsess, mille käigus kujundatakse sihipäraselt kellegi väärtushoiakuid. Laiemas tähenduses loetakse väärtuskasvatuse alla kõik see, mis mõjutab inimese väärtushinnanguid ja hoiakuid. Väärtuskasvatusest räägitakse enamasti hariduse kontekstis, pidades silmas õpilastes teatud hoiakute ja hinnangute kujunemise toetamist. Väärtuskasvatus kui selline on mitmeetapiline protsess. Esimene etapp on selleks, et õpilane õpiks enda ja teiste väärtusi tundma ning neid omavahel kõrvutama. Teisel astmel teeb ta endale selgeks, miks ta hindab just neid väärtusi ja mis nende väärtuste järgi elades on tulemuseks talle ja ka ühiskonnale tervikuna. Mis on hariduse eesmärk? Arvan, et tähelepanu pööramine koolikultuurile on see, mis Eesti hariduselus puudu j�
Kiusamine koolis ja selle mõju inimese hilisemale elule Referaat Kaisa Pulk EPEDH-1 Tallinn 2012 Kiusamise definitsioon Kiusamine on ühe või mitme inimese negatiivne ja sageli agressiivne või manipuleeriv tegu või teatud aja jooksul korduvad teod teise inimese või inimeste suhtes. See on väärnähtus, mis põhineb jõudude ebavõrdsusel. Kiusamine sisaldab järgmisi komponente: 1. Kiusajal on rohkem võimu kui kiusataval. 2. Kiusamine on sageli organiseeritud, süstemaatiline, varjatud. 3. Kiusamine on mõnikord olukorra ärakasutamine, kuid kord alanud, on tõenäoline, et see ka jätkub. 4. Kiusamine esineb teatud aja jooksul, kuigi ka süstemaatilistel kiusajatel võib esineda ühe
Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel Raskused numbri- ja tähemärkide eristamisel Numbrite peegelkiri Raskused meelespeetava arvuga ja laenamisega Raskused tegelemisel kümnendmurdudega Raskused numbrite kirjutamisel. ritta ja lahtritesse 2.Mälu Ümberkirjutamise vead Algtõdede meelespidamise raskused Vead pikkades tehetes (nt jagamisel) 3.integratiivsed protsessid ja keelega Raskused mitmekohaliste arvude lugemisel seotud raskused Võimetus teha järeldusi Raskused kümnendmurdude olemuse mõistmisel
tüdruku vihik näeb välja tõeline käkerdis. Ema arvab, et J ikkagi mõistab teda hukka, et see juhtus kogematta. J tormab bussile, et kooli jõuda, sest edasine jutt emaga võib kiskuda jälle välja hüsteeriahoo. Koolis annab J Liisale räsitud vihiku ja sokolaadi- püüdes seletada mis oli juhtunud. Liisa on väga vihane, sest enne seda on ta juba piisvalt närvis kuna ei leia garderoobist oma vahetusjalanõusid. J ei meeldi kehalise tunnid, sest poistele meeldib tavaliselt korvpalli mängida tema aga ei tunne selles ennest üldse hästi, õnneks on tunnis täna saalihoki. Selgub, et ka J-s palju ootust tekitanud klassi nädalavahetuseks plaanitud olemine Aegviidus on ära jäämas, sest klassijuhataja sai teada ja ei luba. Bianka küsib kas J ei ole vanemat venda või õde kes saaks kaasa tulla, et sõit saaks ikkagi toimuda.
Soorollid tänapäeva ühiskonnas Millest see küll tuleb, et kõik on justkui pahupidi keeratud  naised ei taha enam olla ainult sünnitusmasinad ja koduperenaised vaid trügivad sihikindlalt ärimaailma ning on seal edukad veel pealekauba? Viimase aastasaja jooksul on hakanud toimuma pea kõikjal maailmas drastilised muutused mehe naise soorollide vahel. Kas selline raskustega toimetulev ja varjatud liidriroll on naissool alati sees pulbitsenud? Teavad ju kõik jutte teemadel, kuidas juba ammustel aegadel naine vaovahel lapse ära sünnitas ja seejärel atra edasi lükkas. Tundub, et üha enam otsivad naised eneseväljenduseks uusi võimalusi, justkui püüdes endale ja tervele maailmale pidevalt midagi tõestada; nad lähevad võidukalt ,,üle laipade", saavutamaks oma eesmärki. Paistab, et rollimudel õrnast, pidevalt kaitset vajavast ja ärimaailma jaoks mittesobivast olendist hakkab ümber saama. Samas on kindlasti rohkelt ka vastandlikke
Koolivägivald Referaat Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 2.0 Sissejuhatus....................................................................................................................3 3.0 Koolivägivald.................................................................................................................4 4.0 Kelle mure on koolivägivald?........................................................................................5 5.0 Kas koolivägivald on kuritegu?.....................................................................................7 6.0 Kokkuvõte......................................................................................................................8 7.0 Kasutatud kirjandus....................................................................................................... 9 8.0 Lisad .......................................
Essee Poisid ja tüdrukud õpivad erinevalt. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja nad õpivad ka erinevalt. Õppimise näol on tegemist keerulise psüühilise protsessiga, mida on püütud aegade jooksul korduvalt seletada. Õppimine on võime, mis on evolutsiooni käigus loomadel ja inimestel kujunenud kohanemiseks keskkonnaga. Õppimise edukust mõjutavad väga tugevasti lapse varase arengu tingimused (alates esimestest elupäevadest). Paari viimase aastakümne uuringud maailmas on tõestanud, et just koolieelsetel aastatel luuakse vundament lapse edasiseks arenguks. Alates 11.  12. eluaastast toimub lapse õppimises oluline murrang  laps hakkab mõtlema abstraktselt, peegeldades maailmas toimuvat üldistavalt. Ta suudab püstitada hüpoteese. Õppimise eesmärk ei saa olla ainult teadmiste ja oskuste omandamine, kuigi see on laialt levinud lähenemine. Teadmisi ja oskusi õpitakse eelkõige selleks, et ise muutuda arukamaks, tegutse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemused on aga ja
Ühiselamus sai ka hommikusööki, õhtuoodet ja õhtusööki. Toad pidid alati korras olema ja selle eest pandi ka hindeid. Öörahu algas kell üksteist, siis pidid kõik oma tubades olema ja magama minema. 5.Koolikord. Koolis olid samad õppeained nagu präegugi.Kaasa pidid kõik töötama. Kes tunnis kaasa ei viitsinud teha pandi klassi ette seisma ja pidi ikka kaasa töötama. Nii et kaasa pidid igal juhul tegema. Kõige rohkem meeldisid emale sellised kerged tunnid nagu tööõpetus, käsitöö, kehaline kasvatus, laulmine ja ka sellised ained mida õpetaja sai ja oskas huvitavaks teha. Näiteks geograafia, keemia, füüsika ja ühiskonnaõpetus. Vahetundides ei tohtinud joosta. Pidi jalutama kahekaupa käest kinni ja ringi ratast. Kes nii ei teinud pandi ringi keskele seisma. Seda nimetati häbipostiks. Koolis ja kooli territooriumil pidid korralikult käituma. Loomulikult pidi igal pool
Näiteks ujuvate loomade liha võis süüa, aga siga mitte. Teised loomad olid lubatud ainult siis, kui nad olid tapetud rituaalsete kommete kohaselt, sest veri oli ebapuhas. Pidusöögi korraldamisel oli oluline koostada korralikud kutsed. Lauale kanti kõik toidud korraga, et külalised saaksid valida. Enne ja pärast sööki oli tavaks pesta käsi. Hammaste torkimine, linasse nuuskamine, rasvaste näppude pühkimine olid keelatud. Söömise ajal pidi rahulikult istuma ja enda ette vaatama, ei tohtinud süüa liiga tulist toitu, ega puhuda peale jahutamiseks. Sööma pidi mõõdukalt, võtma piisavalt väiksed tükid, et suu rasvaseks ei läheks, ja toit tuli hästi läbi närida. Toitu tuli laualt võtta kandiku sellest ääres, mis oli sööja pool. Neid kõiki ja veel palju muid korraldusi õpetati lastele varakult kuni need neile pähe jäid. 7 4. JANITŠARID JA HAAREM
Medaliks võiks olla papitükist välja lõigatud ja lastepoolt kujundatud medal. Papitüki asemel võib kasutada ka teisi vahendeid, puit vms. Õpetaja võiks lasta lastel endil kõike teha, kui juhtub, et lapsel kuidagi ei lähe meisterdamine, siis võiks teda juhendada või tagant utsitada, aga enamasti lasta laste fantaasial lennata. Spordivõistlused Viiakse lastega läbi spordivõistlused, mis hõlmavad jooksmist ja palliviskamist. Võistlused käivad selliselt, et lapsed pannakse ritta ja kui õpetaja ütleb tähelepanu, valmis olla, läks, siis lapsed hakkavad jooksma stardist finisisse. Soovitatav korraldada võistlusi väljas värskes õhus. Jooksudistants võiks piirduda 100 meetriga, kuid võiks olla ka väiksem distants. Teine võistlus oleks palliviske võistlus, kus iga laps viskab palli nii kaugele kui jaksab. Sealjuures õpetajad loevad peale sõnu ja õpetavad, kuidas tuleb õigesti visata, et käele haiget ei teeks.
Õpetaja koolis ja ühiskonnas. Elukestev õpe. Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon, 2001 Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides * enesearendamine * aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine * sotsiaalse tõrjutuse vähendamine * konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses. 1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine). 2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks). 3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas). 4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega). 5.Suurendada ressursside (sh inimressu
Suhetes eakaaslastega tekivad sageli konfliktid, kuna need lapsed ei suuda kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Hüperaktiivne koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. Soovitusi vanematele kooli ajaks 13 Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest; lepi klassijuhatajaga kokku, et ta aitaks jälgida, kas lapsel saavad kõik kodused tööd ja järelvastamiste ajad päevikusse kirja; lepi lapsega kokku koduste ülesannete tegemise aeg ja reeglid ning muutke need igapäevaseks;
EMME MUSIRULLIKE · Loe lapsele salmi: "Emme musirullikene, trilla-tralla trullikene, sind ma tahan süles hoida, süles hoida, silitada, kaisus hoida, kallistada." · Hoia last kaisus ja kallista teda tugevasti. · Korda salmi. Kallista last, tõsta ta kõrgele õhku ja anna talle musi. · Proovi last kiigutada, temaga ringi keerutada ja teisi lapsele meeldivaid tegevusi. RATSASÕIT · Pane laps oma põlvedele istuma, näoga enda poole. Hoia last vöökohast ja hüpita teda põlvedel. · Laula talle: "Väike Ennu ratsutab, hobu kaela patsutab. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Tõsta laps õhku.) · Jätka hüpitamist ja laula edasi: "Suksu vilkalt kepsu lööb, Ennule see rõõmu teeb. Sõit-sõit, suksuke, lähme külla tädile." (Hoia last kaenla alt kinni ja lase tal oma põlvede vahele kukkuda.)
annaabi.ee 
