10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
20 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Martin Pajussaar
Õppematerjali autor
Keskkoolis kandsid mõned koolipidudel tagasihoidlikke klaaspärleid. Koolipidudel võisid jalas olla siidsukad, muidu kanti puuvillaseid sukki. Tunnis korda rikkuda ei tohtinud. Korrarikkumist tunnis oli üsna vähe, kes tunnis rääkis, pandi püsti seisma, et õpilane ei saaks tundi segada, aga ta pidi tunnist osa võtma, nagu teisedki. Mõnikord pandi seisma ka tahvli juurde. Segamise eest jäeti ka peale tunde. Ukse taha ei saadetud kedagi, sest õpetaja tegi kõik, et õpilane saaks tunnist maksimaalselt osa. Mõni vasturääkija saadeti direktori juurde. Vanemate kooli kutsumine oli suur karistus, seda ei juhtunud peaaegu kunagi. Üksteise asju paheliselt ei rikutud, vargusi ei olnud, kuigi kõik olid üsna vaesed. Vahetunnis ei tohtinud joosta, tuli käituda vaoshoitult. Kui mõni trepist alla joostes väiksemad jalust maha niitis, siis sai õpilane õpetajalt märkuse. Mõnikord pandi ka kella alla seisma.
Väliselt motiveeritud inimene soovib saada tasu oma saavutuste eest head hinnet, auhinda vms. Et suurendada õpilastes sisemist motivatsiooni, tuleb teha tunnid neile huvitavamaks ja lõbusamaks. Käia rohkem õppekäikudel ja ekskursioonidel. Tuleb teha nii, et laps tahaks hommikul ärgata ja kooli minna. Õpimotivatsiooni saavad tõsta õpetajad, kui teevad tunnid põnevamaks. Kui on üksluised tunnid, kus õpetaja iga tund ainult räägib ja räägib, siis kaob õpilastel tähelepanu ära ja igaüks hakkab tegelema oma asjadega. Kes joonistab vihikuservale, kes hakkab pinginaabriga juttu rääkima, kes mobiiliga mängima, kuulab vaid mõni üksik õpilane. Kuid kui muuta tunnid veidi teistsuguseks, tõmbab see kohe tähelepanu ja õpilased hakkavad kuulama ja ehk isegi peavad tunnistama, et õpetaja räägib huvitavatel teemadel ja järgmistes tundides kuulavad juba põnevusega.
Kui ma oleksin kehalise kasvatuse õpetaja. Viimasel ajal on esile kerkinud kehalise kasvatuse tundide teema - väidetavalt ei taha paljud õpilased tundides osaleda ning selle nimel käiakse arstide käest tõendeid toomas. Tunnist pääsemise nimel haigeks jäämine või enda haigeks tembeldamine ei ole kindlasti mitte lahendus. Tavaliselt on põhjuseks öpetaja, kes ei tohiks oodata igas kehalise kasvatuse tunnis tipp-sporti, hinnata tuleks tunnis kaasa tegemist ja iga õpilase isiklikku arengut. Kehalise kasvatuse tund ei tohi õpilasi sporti vihkama
Kordamisküsimused kursusest Lapse arengu tundmaõppimine ja mõjutamine 1. Arengu olemus, sh mõisted protsess, kvantitatiivne ja kvalitatiivne muutus Areng on kvalitatiivsete muutuste protsess st. pidev uuenemine, teisekssaamine. See on sisuline muutus. Areng on isereguleeruv protsess, mis toimimiseks eeldab arengukeskkonda, tagasisidet, pärilikkust. Arenema peavad kõik laps, õpetaja ja lapsevanemad. Laps areneb ise! Protsess asjad toimuvad mingis järjekorras - ajarida. Kvantitatiivne muutus pole areng vaid kasvamine (nt. jalanumbri muutus) Kvalitatiivne muutus on sisuline muutus. 2. Arengueeldused, sh. tagasiside mõiste Arengueelduseks on keskkond, tagasiside. Omavalitsus, lapsevanemad, õpetaja saavad luua füüsilise (koolimaja, valgus, õhk) keskkonna. Õpetaja saab luua psüühilise
koolil on õigus neid kohandada endale sobivateks), mis teevad seda küllaltki üldsõnaliselt, siis nõukogude ajal kehtestas õpilaste käitumisreeglid lausa haridusminister oma käskkirjaga. "Õpilase käitumisreeglid" Septembris 1973 pidi I-IV klassi õpilane kinni pidama alljärgnevatest Eesti haridusministri käskkirjaga 11. augustil 1961 kinnitatud käitumisreeglitest. 4. Õpilane õpib hoolsasti. Ta kuulab õpetaja seletusi tähelepanelikult ja täidab püüdlikult ning iseseisvalt kõik õpetaja poolt antud ülesanded; tunnis käitub eeskujulikult. 5. Õpilane käitub korralikult koolis, ei hiline tundidesse, võtab kooli kõik vajalikud õppevahendid. Ta ei puudu koolist põhjuseta ühtki tundi. 6. Oma klassi tegevusest ja ühiskondlikust kasulikust tööst võtab õpilane hoolsasti osa. Ta aitab ka oma kaasõpilastel paremini õppida ja töötada. 7
Ta ei põikle kõrvale tänapäeva koolide ja klassiruumide tegelikkuse eest. Siiski suudab ta ühtaegu aduda õpetajate muresid ja neile esitatavaid nõudmisi ning kaitsta õpilasi, kõnetades nende vajadusi, pädevusi ja õigust Autorist lugupidavale lävimisele. Ta teeb seda selguse, elujõu ja huumoriga. Iga õpetaja vajab seda raamatut ja igal õpilasel on vaja, et tema õpetajad oleksid seda lugenud.“ Sue Roffey / Lääne-Sydney Ülikool ja Londoni Ülikool Bill Rogers õpetas palju aastaid, enne kui te- „Bill on selle valdkonna autorite seas erandlik, sest ta töötab klassiruumides õpetajate kõrval, et nende tõhusat tegevust toetada ja neile eeskuju anda
komponendist: 1. Akadeemiline juhendamine 2. Käitumuslik sekkumine 3. Klassiruumi kohandamine Nad alustavad lapse ainukordse vajaduste kindlaks määramisest. Näiteks, pedagoog teeb kindlaks kuidas, millal ja miks on laps tähelepanematu, impulsiivne ja hüperaktiivne. Seejärel pedagoog valib erinevaid õppimismeetodeid, mis on seotud akadeemilise juhendamisega, käitumuslike sekkumistega ja klassiruumi kohandamisega, mis on vastavad lapse vajaduste täitmiseks. Lõpptulemusena õpetaja kombineerib neid meetodeid indivuaalsesse õppekavasse (IÕK) või mõnda teise individuaalsesse plaani ning ühendab antud programmid koos haridusliku tegevusega, mis on alustalaks antud klassile. (http://www.addresources.org/article_strategies_classroom.php) Tuleb silmas pidada, et igasuguse ATHga lapse tulemusliku õppimise üheks tähtsamaks teguriks on tihe koostöö õpetaja ja vanemate vahel. Vanemate mõistmine ja abivalmidus õpetajat aidata lapse õpetamisel on loomulik protsess
Tallinna 32. Keskkool Jasper Laur ja Eliise-Kristiina Altmäe 8.a klass KEHALISE KASVATUSE TUNNID LÄBI ÕPILASTE SILMADE Loovtöö Juhendaja: õpetaja Maarit Jõemägi Tallinn 2017 SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1 praegune kehalise kasvatuse ainekava................................................................................5 2 Kehaline kasvatus läbi õpilaste silmade..............................................................................6 3 uus kehalise kasvatuse ainekava ja eesmärk................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid