Koolireform-
hea või halb? Vastus on tulevikus.
Koolireformi
ümber keerleb mitmeid arvamusi . Pole justkui viga sellel
praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul
on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast
haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse.
Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas
asi välja kujuneb.
Koolireformi
üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning
kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele
õpivad. Projektist, Te teate, mis raskused on olemas ja kuidas neid likvideerida. 1. Teise keele keelekümblusprogrammid Keelekümblusprogrammid on sellised õppeprogrammid, mille puhul kasutatakse koolihariduseandmiseks kahte (või enamat) keelt. Üks neist on õpilaste kodune keel (K1) ning teine on teine keel ehk võõrkeel (K2). Vähemalt 50% õppekavast omandatakse teise keele ehk võõrkeele vahendusel kas siis ühe või mitme aasta jooksul. Täieliku varase keele-kümbluse tüüpprogrammi kohaselt antakse alates lasteaiast kuni teise klassi lõpuni 100% kooliharidusest teises keeles; esimest keelt kasutatakse alates kolmandast klassist ca 4560 minutit iga päev ning seejärel suurendatakse selle osatähtsust järk-järgult, kuni õppetöö toimub umbes 50% ulatuses esimeses keeles ja koolipäeva teine pool võõrkeeles (vt joonis 1). Mitmesugustest keelekümblusmudelitest tuleb juttu edaspidi
Natuke ajaloost.. Koolireform gümnaasiumivõrgu korrastamiseks tõi rohkelt vastukaja nii õpilaste kui linnakodanike seas. Omavalitsusjuhid polnud nõus koole sulgema, samas õpilasi meelitas mõte haridustaseme tõusust (Riimets. Riigigümnaasiumi...). Haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis püüdis omavalitsusi rahustada, et mida kõike ka gümnaasiumivõrgu korrastamisest ei räägita, kõige olulisemaks peetakse siiski hariduse kvaliteeti, kolme või rohkem pakutavat õppesuunda ning ideaalis võimalust, et iga õpilane saaks koostada endale individuaalse õppekava. (Ilves. Gümnaasiumi...) 16. juunil 2010 allkirjastati eelleping riigigümnaasiumi loomiseks. Lepingu kohaselt pidi Wiedemanni koolimajas alustama 2012. aasta sügisel tööd riigigümnaasium ligikaudu 300 õpilasega. Arvestati nelja paralleeliga nii nagu tol ajal Haapsalu Wiedemanni Gümnaasiumis klasse oli
ehk triviaalkooli õppeprogrammi antiikautoritega. Kohustuslike ainete hulka võeti ka kreeka keel, loeti evangeeliume, vakreeka proosat, Homerose ja Hesiodose värsse. Õpingute jätkamiseks akadeemias sooritati avalikud katsed rae ja linnaministeeriumi ees. Seal otsustati vastavalt teadmistele, kes sai linna kulul kõrgkooli õppima. Pärast kirjaliku kohustuse sõlmimist, kus tagasitulekul lubati hakata koolmeistriks või pastoriks kodulinnas, anti toetusraha stuudiumi lõpetamiseks välismaal. Tallinna triviaalkoolist võrsus esimene põlvkond mehi, kes hakkasid looma eestkeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset algõpetust. Eestikeelne kirjandus levis triviaalkooli kasvandike kaudu ka väljapoole Tallinna. 1570. aastal võeti koolis kasutusele eestikeelsed aabitsad, katekismuste, Taaveti lauluraamatud ja evangeeliumi raamatud.
.....................................................................45 SISSEJUHATUS Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne ,,hea ja tubli viielise lapse" kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõrgemate õpilaste järeleaitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähelepanuta (Sepp 2010: 5) Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemidega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma
(lk.42) Arutlus selle teema juures on täiesti loogiline. Kui laps oskaks oma tundeid, soove ja emotsioone kirjeldada, siis ta ju teeks seda. Niikaua, kui tal puuduvad selleks piisavad oskused, püüab ta end teisel moel väljendada. „...neil pole küllalt jõudu, et rahuldada oma vajadusi“ (lk.45) Teinekord ei ole küllalt jõudu ka täiskasvanutel inimestel. Me oleme liiga nõrgad, kellestki sõltuvad või oskamatud, et midagi muuta. „Tuju ei ole kunagi looduse kaasavara, vaid halva kasvatuse vili“ (lk51) Ka selle väitega olen nõus. Negatiivne emotsioon toob kaasa tuju muutuse, hiljem pisarad. Kui oskuslikult probleem lahendada, siis saab seda vältida. Kui lapsega on usalduslik suhe, siis puudub lapsel vajadus valetada. Ausus ja usalduslik läbisaamine on lapse ja lapsevanema hea suhte alus. Samuti olen nõus lapse usulise kasvatuse suhtes. See on täiskasvanud inimese isiklik asi ja
Juhendmaterjalid koolidele 2 SISSEJUHATUS Maie Soll Õppekava talitus Haridus- ja Teadusministeerium 2010.a. jõustunud Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus ja Gümnaasiumi riiklik õppekava toovad muudatused gümnaasiumi lõpetamise tingimustesse. Muutub kohustuslike eksamite arv, kuid lisaks sellele peab õpilane olema koostanud ka õpilasuurimuse või praktilise töö ja sooritama õppesuunast tuleneva koolieksami. Paljudes Eestimaa koolides on üsna pikk traditsioon nii õpilasuurimuste läbiviimisel kui ka praktiliste tööde tegemisel. Praktiliste tööde koostamise ja kaitsemise kogemused on enamasti koolidel, kus õppesuundadeks on olnud kunst, muusika, majandus jms. Valitud õppesuunal töö teostamise nõude sisse viimisega on antud õpilastele võimalus näidata, missugused teadmised ja oskused on valdkonnas omandatud
Olles lugenud au, kust leiate ka täpsed juhtnöörid, kuidas „Käitumist klassiruumis“ (mis ilmus küll eelmisel aastal, kuid levis mõnda aega vaid erialaste sündmuste kutsuda teda töötuba või koolitust läbi viima. raames), näen ma õpetajaid – ning omaenda juhtimis- ja vanemaoskusi – nii eredalt, nagu oleksin ette pannud oma esimese paari prille. Selline ongi käesoleva raamatu mõju: see annab õpetajatele jõudu ja energiat ning see on kohustuslik igale osakonnale ja koolile.“ Professor Tim Brighouse / Birminghami Haridusameti juht Times Educational Supplement, 19. aprill 2002
Eessõna Andekate laste kohta on käibel palju väärarusaamu, mis takistavad neid mõistmast ja nende arengule kaasa aitamast. Eesti koolide uuringu (Saul, Sepp, Päiviste, 2007) põhjal on üsna levinud stereotüüpne “hea ja tubli viielise lapse” kuvand andeka õpilase kohta. Paraku jäävad paljud andekad lapsed sellise lähenemisega üldse märkamata. Hinnanguliselt arvatakse, et koolisüsteemis jäävad märkamata või võimetekohaselt arendamata pea pooled andekatest lastest, kuna õpetaja jõud ja aeg kuluvad peamiselt nõr- gemate õpilaste järjele aitamisele ning just andekad jäävad pahatihti tähele- panuta. Koolis edasijõudmatuteks tembeldatud või käitumisprobleemi- dega laste hulgas on kindlasti palju niisuguseid, kelle annet pole kas õigel ajal märgatud või selle arenguks soodsaid tingimusi loodud. Juba eelmise sajandi kahekümnendatel aastatel maailma esimese ulatuslikuma andeka-
Kõik kommentaarid