Koolireform- hea või halb? (2)

Koolireform- hea või halb? Vastus on tulevikus.
Koolireformi ümber keerleb mitmeid arvamusi . Pole justkui viga sellel praeguselgi, kuid teised on veendunud, et muuta on vaja palju. Minul on isegi kahju, et ma ei saa käia gümnaasiumis siis, kui pärast haridusuuendust on õpe toimimas nii, nagu seda praegu plaanitakse. Kuigi tõde on see, et tegelikult ei tea keegi kunagi seda, kuidas asi välja kujuneb.
Koolireformi üks suuri plusse on gümnaasiumite ja põhikoolide lahutamine ning kompleksgümnaasiumite loomine. Olen aru saanud, et selle kasutusele võtmine kaotab ära koolide lahterdamise. Seedimatu on see, et koolidele pannakse silte külge. Isegi Pärnu linna mahub praegusel hetkel eliitgümnaasiume ja nö „lihtsamat-teed-minevate“ gümnaasiume. See ei tohiks tegelikult nii olla, kui gümnaasium, siis gümnaasium! Kui Pärnusse tuleb korralik kompleksgümnaasium, siis on ka loota , et meie linnas olevate õpetajate koorekiht koondub sinna ning kvaliteetset ja tugevat haridust saavad kõik gümnaasiumitee valijad. Näiteks Tartu Hugo Treffneri Gümnaasium, mis baseerub „puhtal“ gümnaasiumil ja milles on viis paralleeli kõigis gümnaasiumiklassidel on oma tulemustega väga silmapaistev.
Uus reform kaotab ka selle halva harjumuse, et gümnaasium, mis praegu on põhikooliga koos, saab eelistada gümnaasiumiklassidesse oma koolis põhikooli lõpetanud õpilasi. Seega looks see taaskord võrdsemad võimalused kõigile.
Päri olen ka kolme kohustusliku riigieksami aine, Eesti ühiskonnas eluks vajaliku keele — eesti keele, võõrkeele ja matemaatilise keele omandamisega. Matemaatika õppimise tähtsustamise mõte ei ole see, et meeles oleksid terve elu valemid, vaid see, et osata luua seoseid ja olla loogiline. Loodan, et siin ei hakka keegi mõtlema, milleks see elus vajalik on.
Uue koolireformiga peaks paranema olukord ka põhikoolis, kus praegu koos puberteediga tulevad ka distsipliiniprobleemid. Õpetajal on rohkem variante õpilase korrale kutsumiseks ja õppetöö saab olla edukam . Seega ideaalis peaks õpilaste haridustaseme tõusmine algama juba põhikoolis. Muidugi ma ei arva , et praegune süsteem on halb ja õpilased saavad halba haridust- kindlasti mitte. Kui ise tahad , siis Eestis omandatud haridus teeb paljudele teistele riikidele silmad ette. Loodan enam siiski sellele, et koolide sildistamine ja pingeritta seadmine jääb ära. Need, kes on oma taiplikkusega teistest kõrgemal, ei pea kartma , et tavagümnaasiumis jääb neile väheks, sest esimest korda on andekus seaduses välja toodud erivajadusena.
Kuna hariduse reformimisega on hakanud kiire, siis on jäänud arusaamatuks mis saab õpetajatest. Küsitava väärtusega on see, kui üks õpetaja, kes on näiteks spetsialiseerunud matemaatikale, peab lisaks hakkama õpetama veel teisi reaalaineid, hoolimata sellest, et vastavad teadmised puuduvad. Ei lõhna kvaliteedi järele, kui õpetaja enne tunni algust alles teemaga tutvust teeb. Mirko Ojakivi artiklist saab välja lugeda, et päris sellist asja ei tule, aga uus ainekava nõuab lihtsalt õpetajalt laiemalt silmaringi, see tähendab, et õpetaja peaks oskama seostada oma ainet teiste õppeainetega. Seoses sellega suudab õpilane luua korrelatsioone erinevate asjadega elus, et nende teadmiste ja oskuste abil tulevikus endale tööturul rakendust leida. Siinkohal suur kummardus juba ette nende õpetajate ees, kellel silmaring on lai ja kes ei pane uutele asjadele kätt ette. Õpilasena ütlen ka seda, et selle õpetaja tunnis, kelle teadmised haarduvad ka kaugemale, on palju huvitavam. Näiteks toon meie kooli õpetaja Kai Kõks’i, kelle inglise keele tunnis ei saa ainult kõrgel doosil võõrkeelt vaid ka kultuuri ja ajalugu. Loodan ka, et õpetajad saavad oma ainega kompleksgümnaasiumis töötunnid täis ja ei pea võtma teise aine õpetaja ülesanded enda kanda.
Osasid on pannud muretsema sündivuse tõus, sest kui meie praegused põnnid, kellel on probleeme lasteaeda mahtuvusega, peaksid jõudma kooli, siis neile ei ole ruumi ja seega klassikomplektide vähendamisel kulutatav raha on raiskamine. Tegelikult, hoolimata suurenenud iibele, ütlevad arvud ja Tõnis Lukase sõnad: „Meie praegune koolivõrk arvestanud 25000 õpilasega aastakäikudega, õpilaste koguarv väheneb aga sellega võrreldes rohkem kui 80000 lapse võrra. Eelnevad mahud ei taastu niisiis kindlasti lähiaastakümnetel.“
Eliisa Sommer
11. A klass
20. jaanuar 2009