Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "LUULE JA SELLE TÄHTSUS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
paberil, tehnikaajastul, internet, televiisor, seadmed, vaevalt, mahti, esmalt, luulega, tabavalt, elektrooniliselt, kadudes, jääme, värsiread, ammu, kanduvad, vastupidine, ümberehitus, komaPidevate harjutustega arendas ta oma keha tugevaks. Ta ratsutas hästi, oli osav laskur ja vehkleja. Vanaema osutas suurt tähelepanu poisi haridusele. Sellega tegelesid koduõpetajad. Juba varases lapsepõlves valdas poiss prantsuse ja saksa keelt ning rääkis ka ladusalt inglise keeles. Talle õpetati korralikult ajalugu, vene kirjandust, ladina ja kreeka keelt. Maast madalast ilmnesid Lermontovi kunstikalduvused ja luuleand. Ta tutvus vene, saksa ja inglise romantilise luulega, luges Zukovskit, Puskinit, Byronit, Schillerit jt. Erakordselt tundliku iseloomuga, hooti isemeelne ja kangekaelne, õppis Lermontov varakult juurdlema elu ja inimeste üle. Juba kümneaastasena Kaukaasias viibides tundis ta kaasa vabadustarmastavatele mägilastele, kes kaitsesid oma kodukülasid Vene tsaariväe vastu. LERMONTOVl TÄDIPOJA AKIM SAN-GlREI MÄLESTUSED: ...Kõik me sõitsime 1825. a. sügisel
See on juba protsess, kus rahvas enam nii palju ei osale ja teevad ennekõike spetsialistid ja poliitikud peavad võtma liitumise ja mitteliitumise kohta seisukohti. Peaks justkui käes olema õnnelik elu. Mida see aga tähendab? Aastatuhande vahetust ja uue sajandi esimest kümnendit ei iseloomusta mitte niivõrd poliitiline tegevus, kuivõrd muud ühiskondliku elu valdkonnad. Suurim iseloomustav muutus on kommunikatsioonitehnoloogia plahvatuslik areng ja suur levik. See, et Internet, telefonid jm telekommunikatsioonivormid kuuluvad selle protsessi juurde. See muudab inimeste suhtlusvorme, keelt, inimeste harjumusi, elustiili jne. Meedium ise on ka sõnum. See tähendab, et üldiselt võime jagada kultuuriperioode selle järgi, missugune meedium on mingil ajastu valitsev. See meedium kirjeldabki selle ajastu hoiakuid kõige paremini. Teine silmatorkav joon sajandivahetuse puhul on see, et alates 90ndate keskpaigast muutub
on kogu luule nüüd ,,rolliline", ,,mänguline". Too ,,roll" võib näiteks korduvalt vahelduda ühe ja sama värsi kestel, päädides subjekti ,,lagunemisega" või lahustumisega keelde ja poeetilistesse väljendusvahenditesse. Teiselt poolt ilmneb kalduvus ,,rolli" jäägituks ühtesulamiseks teadlikult kujundatud või soodustatud autoriimagoga. Sel juhul kasvab määratult kirjanduselulise jms konteksti tähendus, autori muud tekstid, avalik käitumine jne moodustavad koos luulega üksteisest lahutamatu tervikasja. Kasvab intertekstuaalsete seoste hulk plahvatuslikult ja mitmekesistub nende laad. Üksikallusioonide ja parafraaside kõrvale ja asemele tulevad ulatuslikumad travestiad ja kollaazid, tekstitsitaatide kõrvale stiilitsitaadid kuni terviklike teadlikult maneristlike strateegiateni. Suhe viitamisobjekti muutub: soostuva sümpaatia või täpselt piiritletud poleemilisuse kõrval tõusevad tähtsaks leebe paroodia, irooniasugemetega pastiss, sihilik
Iga teos jätab ruumi fantaasiale--> ebamääraseid tekstikohti, mille lugeja peab ise täitma ja mõtestama nim LÜNKADEKS. ! *Avatud teos- lugeja mõttevabadus on suur ! *Suletud teos- lugeja mõttevabadus väike Nt. "Naistekate" lugeja on asetatud küllaltki passiivsesse rolli. Krimkade lugeal on teksti keskel küllaltki avar tõlgendusruum, aga lõpus esitatakse talle ainus õige lahendus. TEOS JA TEKST Kirjandusteosele võib läheneda kahte moodi: ! ! *Sõnakunstiteos- koosneb sõnadest paberil. Seda saab nautida kui midagi kirjapandut, jälgides autori väljendusoskust --> luule. ! ! *Proosateose puhul ununeb sõnaline külg. Sõnade kaudu sisenetakse teose maailma, et sealt edasi on oluline tegevus, mitte sõnad paberid (Ingl k sõna immersion--> vahendaja kadumine). KIRJANDUSTEOSE VAATEPUNKT ! Romaani tegevus avaneb lugejale alati mingist vaatepunktist. ! ! VAATEPUNKT on paik või teadvus, kust sündmustikku nähakse.
s Iluirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Artikkel Interviuu Eepika Käsiraamat Skeem Arvuti Essee Reportaaz Lüürika Reklaam Tabel Internet Artikkel Lüro- eepika Sõnaraamat Diagramm Koomiks Dramaaatika Juhend Grafitid Pilapilt Eeskiri Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan
SOOME KIRJANDUS I RAHVALUULE Soome-Karjala rahvaluule Satu Apo Keskajast on säilinud 1 loits, 16. ja 17. sajandist on pärit mõned lüüriliste runode ja karupeie- laulude ülestähendused ning 18.sajandi lõpul ilmub haritlaskonna silmapiirile runo Väinämöise laevaretkest ja kandlemängust - esimese näitena ainestikust, mille põhjal Lönnrot tegi hiljem "Kalevala". Ja alles 1815.aastal pandi kirja esimesed pulmalaulud. Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu pär
Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam vormimotiveerija, rangest vormist kinnipidaja luules). Tõnu Õnnepalu alguses loodussõbralik luuletaja. 1980-90ndate vahetusel hakkas silma midagi enamat. Hirv ja Õnnepalu estetiseeriv joon. Olulisem kirjanduslooliselt mõlemad lähtuvad 19.saj lõpu ja 20
vangi sattuda. Maailamsõja lõpu poole lahkub ta Eestist Austria ja Saksamaa kaudu ning jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Sureb aastal 1951, kuid jõuab ka paguluses üht-teist avaldada. Noor Visnapuu 1917 1920 Teine periood - 1925. 1942 Visnapuu tahab kirjutada: naisest, kaasinimesest ja jumalast. Visnapuu puhul torkab silma, et ta on koguaeg oma teemades kinni. Loogiline on arvata, et Visnapuul on midagi pistmist religioosse luulega tal on osalist pistmist Eesti müstilise luule traditsiooniga. Visnapuu on Siuru seltskonnast kõige isamaalisem autor kirjutab kohe patriootlikku luulet, mida on hiljemgi patriootlikus võtmes esitatud, kuid samas mitte ainult seda, on ka väga tugev ühiskondlik dendents protestid jne. Kogu noor Visnapuu fenomen läheb lahti armastusluulest (,,Amores"), see on kindlasti maine armastus ja objektiks on naisterahvas. Sokeeriv ,,Amorese" raamatu puhul on see, kuidas ta
Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes osutub tüssatud ja 7 löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander. Matilde Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju. Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik
27. Friedebert Tuglase loomingu ülevaade...................................................45 1. Ilukirjanduse olemus, tähtsus ja seosed teiste kunstiliikidega Teaduskirjandus Publistika Belletristika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised llukirjandus Uurimus Uudised Romaan Õpik Kaart Teletekst Essee Intervjuu Eepika Käsiraamat Tabel Internet Artikkel Reportaaz Lüürika Reklaam Diagramm Arvuti Artikkel Lüroeepika Sõnaraamat Grafiti Koomiks Dramaatika Juhend Eeskiri Skeem Pilapilt Kuulutus Telefoniraamat Sõiduplaan
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll
rahaküsimise oskusest. Enamikul lasteraamatute autoritel puudub raha illustratsioonide, veel vähem värviliste illustratsioonide jaoks. Värviliselt ilmusid Vilepi esikteosega samal aastal vaid suurmeister Edgar Valteri ,,Pokuaabits" ning filmi põhjal kirjutatud raamatud - Andrus Kivirähki ,,Lotte" ja Janno Põldma ,,Lepatriinude jõulud". Ilmekaks näiteks must- valgest koletrükiproduktsioonist võib siinkohal tuua kirjastuse Tänapäev sarja ,,Minu esimene raamat": kollasel paberil kohe-katki-minevad, raamaturiiulil teiste-vahele- kaduvad pehmekaanelised vihikud, kuhu pilte on lisatud minimaalselt. Teise näitena võib tuua kirjastuse Canopus poolt välja antud Ira Lemberi ja Heljo Männi raamatud, mis on nii inetud, et tolmuvad tänaseni raamatupoodide allahindluskastides. Aastaks 2006 võib siiski rõõmustada, et vahepealne lasteraamatute illustreerijate põud on mööda saanud ja uusi nimesid on rohkelt (Urmet 2007: 568). Tõus kirjutamises ja
neid ette saksamaale õppima minekuks. Õppis Tallinna all-linnas, hiljem läks Saksamaale õppima teoloogiat. Teoloogiat ta ei lõpetanud, tuli enne lõpetamist Tallinnasse tagasi, emalt abiõpetajaks Pühavaimu kirikusse, hiljem, pärast kirikõpetaja surma sai ise õpetajaks. B.R. oli kolm korda abielus. Kaks naist surid katku. Eesti keeles ilmus kroonika esmakordselt 1920. a. II trükk 1967. a Rootsis. B.R."Kroonika" tähtsus. Esmalt muidugi sündmuste kajastamise mõttes. Kirjutatud väljapaistvalt heas stiilis. See põhjus, miks ta Saksamaal ilmumise järel populaarsuse saavutas. Lisaks ka kirjanduslik tähtsus - võime lugeda eesti kirjanduse hulka kuuluvaks teoses. Kirjutatud küll alamsaksa keeles, aga autor eesti soost tüüp. Christian Kelch ,,Liivimaa kroonika" elas: 1657-1710 Avaldas trükis ,,Liivimaa ajaloo" - Liivimaa sõja ja rahu ajalugu. Oli Järva- Jaani ja Viru-Jaagupi pastor
detailne ülevaade kuninganna haigusest, surmast ja matustest. Nimetatud kirjeldusse paigutas López de Hoyos mitu pühendusluuletust kuningannale oma "armastatud õpilaselt" Miguel de Cervanteselt. 1 Ei ole täpselt teada, kelle soosing Miguel de Cervantese tema teenistusse aitas, ka mitte see, kas Cervantes lahkus Hispaaniast kardinali kaaskonnas. Igal juhul oli ta 1569. aasta lõpuks Acquaviva kammerteenriks Roomas. Selles ametis sai ta olla vaevalt aasta, sest 1570. aasta sügisel oli ta juba värvatud Hispaania sõjaväkke Itaalias, Guadalajarast pärit kapten Diego de Urbina kompaniisse. Vahemerel olid võimutsema hakanud türklased, nad ähvardasid Veneetsiat, mispeale sealne valitsus kutsus appi Hispaania väed. 1571 toimus ajalooline Lepanto merelahing, kus Hispaania ja Veneetsia ühendväed Felipe II venna Juan de Austria juhtimisel saavutasid kuulsusrikka võidu. On arvukaid
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tor
KEVAD Kuuekümnendad - sula. Stalinistlik periood, kõige esmalt tuleb teadvustada seda, et on tegemist eeltsensuuriga, see ei kao, vaid tema toimimine muutub leebemaks, teiseks stalinism tähendas suuri repressioone poliitilistel põhjustel. Kolmandaks meie seisukohalt on tähtis see, et on kehtestatud esteetiline kaanon, mida kirjeldatakse sotsialistliku realismiga. Kui sel on mingi tõesti selge kuju või iseloom, siis seda 40ndatel, 50ndatel. Sellest räägitakse edasi ka, see tähendab seda, et mõiste muutub õõnsamaks
I MAAILMAKIRJANDUS ROMANTISMIJÄRGNE LUULE. SÜMBOLISM Sümbolism valitses luules paralleelselt realismiga proosakirjanduses. Luulest levis sümbolism teistesse kunstivooludesse. Luuletajad hakkasid teadlikult hoiduma isiklikkusest, oma tunnete ja mõtete otsesest rõhutamisest. Selle asemel edastasid nad oma mõtteid viimistletud kujundite e sümbolite abil. Kirjutati väga metafoorselt ja sugestiivselt. Sümbolite ühesugust mõistmist ei taotletudki. Taheti säilitada hämarat üldmuljet, neutraalsust ja ebaisiklikkust. Põhimõte "kunst kunsti pärast" kunsti eesmärgiks pole maailma parandada, ta peab piirduma iseendaga, nii vastanduti romantikutele. Sümbolid vihjasid tihti elu mõttetusele, surmale, irratsionaalsetele jõududele, mille mängukanniks inimene on (dekadentlik e mandunud kirjandus ja kunst). Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi v
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63�
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, 111135 T. H
Matuseluule eesmärk on pakkuda lohutust kurva sündmuse taustal. Õpetatud luule on keeleliselt mitmekesisem: nt heebrea, kreeka, ladina k kirjutatud tekstid. Luuletemaatika pärit toonasest haridusest, mis kujutas endast klassikalise materjali: mütoloogia, kirjandus, keeled; eelkõige antiikajastu ja selle autorite tekstide tundmine. Kasutab antiikaegset värsimõõtu. Poeetiline raam lähtub sellest, mis stuudiumi vältel omandatud sai: autor proovib luulega väljendada oma eruditsiooni ja teadmisi, nt antiikmütoloogia vm kindlaid motiive. 6. Käsu Hansu luuletuse „Oh! Ma vaene Tardo liin” teemad, poeetika ja sõnum “Käsu Hansu kaebelaul” (18.saj algus) on kuulsaim juhuluuletus, miles antakse edasi protestantlikku filosoofiat. Tartu murdes. Laulu autor on tundnud rahvakeelt, toetunud rahvaluule poeetikale ning kirikulaulu värsivormile. Sõnavaraliselt huvitav tekst, lõunaeestilisi murdesõnu, nt
sest tänapäeval pole eriti vaja avaldustki ise kirjutada, sest kõikjal on olemas vastavad blanketid, mis tuleb vaid õigesti täita. Kindlasti on tähtis, et seda tehakse õigesti, nii, kuidas nõutakse, korrektselt ning lakooniliselt, mitte paljusõnaliselt. Kasuks tuleb keeleoskus. Ja mis peatähtis: tänapäeval on võimalik kõike teatmeteosest järele vaadata. Nii haritud inimene teebki. Just teatmeteosest, mitte Internetist, sest minu õpetaja on arvanud, et Internet on nagu pinginaabri vihik, mida ei tasu eriti usaldada. 5 M. Ehala, Tarbetekstid. - Kirjutamise kunst. Tudramäe: Künnimees, 2000, lk 110. 9 1.2.3. Meediatekstid Meediatekstid on argipäevased. Pole kahtlustki, et meedia on meie elus väga tähtis. Puuduvad märgid, et see hakkaks kaduma. Kuulame ju iga päev raadiot, loeme ajalehti, vaatame - kuulame uudiseid
KIRJANDUSTEOORIA ... on ilukirjanduse olemust ( kirjandusteoste vormilist ja kujunduslikku külge ning kirjandusfilosoofiat ) , ülesandeid, väärtushinnanguid uuriv teadus. Uuemas kirjandusteoorias on oluline koht loomingupsühholoogial ja teose kunstilise ehituse ning struktuuri uurimisel. Ilukirjandusele ehk belletristikale on on iseloomilik esteetiline sihiasetus ja piltlik-kujundlik väljendusviis. Väljendudes kujundite kaudu talle eriomases kunstilises vormis, kutsub ilukirjandus lugejas esile sügava kaasaelamise. Seetõttu tunnetatakse teost lugedes tavaliselt hoopis sügavamalt kõiki elunähtusi, mida see peegeldab. Esteetika teadus ilu olemusest looduses ja kunstis, kaunite kunstide seaduspärasustest ja nende mõjust inimesele. Esteetika uurib kunsti ja tegelikkuse suhteid, kunstimaitset, väärtushinnanguid, otsib vastust küsimustele: mis on ilu? Milline peab olema lugejat kaasahaarav kunstiteos? Miks teos lugejale mõjub ja kuidas ta seda teeb? Esteetiline nii elu
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
sotsiolekt (kollektiivne), idiolekt – individuaalne. Märgiline struktuur funktsioneerib teiste struktuuride seas, suhestub nendega, samastub või vastandub. 11. Riffaterre intertekstuaalsusest (vt "Akadeemia" 1998) Riffaterre’i arvates kiputakse pahatihti samastama hüpertekstuaalsust intertekstuaalsusega. Sellele on andnud aluse arvutirevolutsioon – arvuti on arenenud infootsimissüsteemist reaalse analüüsi süsteemiks, mis on võimeline tekitama esmalt kriitilist diskursust ja hiljem loovat kirjeldust. Hüpertekst astuvat üle kirjaliku teksti lineaarsusest ja muutuvat “intertekstuaalsuse otseseks kehastuseks”. Riffaterre’i väitel tuleneb selline väide kahesugusest eksitusest: esiteks: arvuti lugemise piiritut võimalikkust peetakse inimese lugemise piiritletud tegelikkuse suhtes ülimuslikuks; teiseks: eksitus hüperteksti kui teksti sõnaliste seoste kogusumma ja hüperteksti kui nende seoste loova ringluse vahel.
võimukandjatele algusest peale. 5 1.1 Anarhia Mõned punkarid ei kujuta ette punkultuuri ilma anarhiata. Sest just anarhia on koondnimetuseks nende protestile ja mässumeelsusele. Sõna on tulnud kreeka keelest (anarchia) mis tähendab võimuvabat, ilma valitsemiseta elukorraldust. Maailma kuulsamaid anarhiste on Max Stirner, Mihhail Bakunin, kes on ka ühed anarhia alustalade loojaid. Esmalt toon näiteid kuidas on inimesed tõlgendanud anarhiat. Velikije Luki kitarrist Ivar Kont kirjutas mulle antud intervjuus, et Tema tänase hetkega pungi ja anarhia vahele võrdlusmärki ei tõmbaks, punk on Tema jaoks rohkem muusika ja anarhia sellisena ei oma Tema jaoks väärtust, see on rohkem selline sinisilmne loba.(Lisa 4) Hasso Krull:"Kõikidest mõistetest, mida anarhiaga seostatakse, on mäss kõige tavalisemaid:
1. Ilukirjanduse olemus ja tähtsus 2. Vabalt valitud teose analüüs. 3. Rühmitused Noor- Eesti 1904-1915 Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Aino Kallas, Kristjan Raud, Villem Grünthal Ridala, Bernhard Linde, Johannes Triik Sisu: laiapõhjaline, pearõhk kirjandusel. Avaartikli 1. albumis kirjutas Gustav Suits: "Enam kultuuri! See olgu kõigi vabastavate ideede elemendiks/.../Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Väljaanded: 5 albumit I 1905, II 1907 (keskendub ilukirjandusele), III 1909 (sensatsioon, jahmatab avalikkust, keskendub kunstile, essee "Ruth" J.Randvere, prantsuse sümbolistid, C.Baudelaire "Raibe" tõlkis J.Aavik), IV 1912, V 1915. 1910-11 ajakiri (6 nr). Oma ajast ette rutanud, mistõttu väljaandmine lõpetati- Eestis polnud veel nii palju kõrgelt haritud lugejaskonda. Peale 3. numbri ilmumist arvustati rühmituse taotlusi ja loomingut taunivalt mitmel pool. Samanimeline kirjastus
IV RÜHMITUS ARBUJAD (LOITSJAD) (30-NDAD 40-NDAD) Tartu Tegu oli Tartu Ülikooli sõpruskonnaga, kuhu kuulusid Betti Alver, Heiti Talvik, Kersti Merilaas, August Sang, Paul Viiding, Bernard Kangro, Uku Masing ja Mart Raud. Nad kõik õppisid ülikoolis filosoofiat, v.a. Uku Masing, kes õppis usuteadust (deloogia). Omavahel Abiellusid B.Alver ja H. Talvik ja August Sang ja K. Merilaas. Kõik olid individuaalsed kirjanikud. Arbujad püüdlesid varasema Eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käitlseid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elu tunnetust. Rühmitus tõi Eestisse säravad luuletajad, nt. Alver, Talvik. Viisid kõrgele mõtteluule, tähtis oli vaimsus. Kultuur ja vaimusus on ülim, reaalsusest kõrgem. Võitlesid väikekodanlikuse vastu. Oluline vorm ja kujund Eeskuju A
Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu
Eesti kirjanduse ajalugu II Mart Velsker 6. september 2009 Tsensuurivaba aeg u. 1920-1930 ja siis uuesti 1990ndate alguses. 1940 Nõukogude okupatsioon. 1918-1920 tegemist on manifestide ajaga, mis puudutab ka kirjandust. Mingis mõttes on tegemist ka ajaga, kus manifestid ja kuulutused võistlevad ja konkureerivad. + kujutavas kunstis dünaamika murdelisus on näha ka siin. Pöörangud olid alanud iseenesest juba varem. Kujutava kunsti puhul tähendab see seda, et realistlik pilt hakkab pudenema sõltub kunstikust ja sellest, milliseid printsiipe ta püüab muutuses rakendada. Ado Vabbe "Kohvikus" (1918), Eduard Ole "Laud" (1924). Kunst ei rajane realistliku peegeldamise printsiibil, vaid siin on mängus mingid muud printsiibid. + kunst ja kirjandus eemalduvad realismist, see on alanud juba N-E aegadel, aga eemaldumine jõuab haripunkti (1910-1920). Siuru (1917-1920) Under, Tuglas, Adson, Gailit, Visnapuu, J. Semper (+ A. Alle, J. Barbarus) Tarapita (1921-19
kellele allusid muusad. arbujad luuletajate sõpruskond, kelle loomingust kirjanduskriitik Ants Oras koostas mahuka antoloogia "Arbujad" (1938). Arbujatena said tuntuks luuletajad Heiti Talvik (19041947), Bernard Kangro (19101994), Betti Alver (19061989), August Sang (19141969), Kersti Merilaas (1913 1986), Uku Masing (19091985), Paul Viiding (19041962) ja Mart Raud (19031980). Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole. Nad käsitlesid kunsti kui kõlbeliste väärtuste kandjat ning inimest kui sõltumatut isiksust. Ideaalide ja tegelikkuse vastuolu tõi nende luulesse traagilist elutunnetust. arenguromaan romaan, mis põhineb kangelase arengulool. Näiteks Mait Metsanurga (18791957) "Taavet Soovere elu ja surm". Vt ka romaan. Ares kreeka sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg. Ares oli verejanuline, kuid loomult arg
põhiallikale, püstitas "Beiträge" eesti keele väljaarendamise ülesande ja nõudis senisest hoopis paremat ning põhjalikumat keeletundmist kõigilt rahvaga kokkupuutuvatelt töötajatelt. Sellele vastavalt tegi Rosenplänter ettepaneku hakata gümnaasiumis eesti keelt õpetama. "Beitäge" sisaldab kirjutisi peaaegu kõigi keeleõpetuse osade kohta, kusjuures paljud neist käsitlustest osutuvad oma alal esimesteks selletaolisteks. Tabavalt määras Rosenplänter ära eesti sõnavara rikastamise teed. Ühtlasi tõi väljaanne pidevalt Hipeli sõnastikus puuduvaid leksikaalseid materjale. "Beiträge väärtust vähenab asjaolu, et selle kaastöölised sakslastena ei tundnud küllalt eesti 6 keele peensusi. Asjaarmastusliku laadi tõttu on nende kirjutistes sageli palju viltulaskmisi ning meelevaldset
XVII sajand oli rändtruppide aeg Euroopas, mõned jõudsid ka siia. Esimene Eesti teater oli Tln Saksa teater 1784, loojaks oli Kotzebue. Eestikeelse teatri sünd 1870 Vanemuise Selts, Koidula „Saaremaa onupoeg”. 2. S.Oksaneni elu ja looming, „Puhastuse” analüüs Oksanen sündinud 1977 Soomes, ema poolt Eesti päritolu, eelkõige soome kirjanik. Õppis Helsingi ülikoolis kirjandusteadust ja Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. „Stalini lehmad“ ja „Puhastus“ valmisid esmalt näidendina. Põhiteema Eesti ja eestlased loomingus, 20.saj ajalugu. 2003 „Stalini lehmad“ (metafooriline pealkiri – NL naised), 2005 „Baby Jane“ (lesbilisest armastusest), 2008 „Puhastus“ (põhiteema 2 naise saatus II MS ajal ja järel), 2012 Eesti-Soome ühisfilm „Puhastus“, 2012 „Kui tuvid kadusid“. Puhastuse vastuvõtt Eestis: osad tervitavad, tore, et kirjutatakse Eesti lähiajalugu; teisalt mitmed kirjanikut ütlevad, et väga
annaabi.ee 
