50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2013-02-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
18 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
werta
Õppematerjali autor
vene Byron Iuuletaja ning maailmarändur. Peterburis otsustas ta hoopis ohvitseriks hakata. Kirjandusteadlane Ants Oras ( 1900-1982) LERMONTOVlST JA BYRONIST: ...Väline elukäik ei olnud Lermontovil nii maaliline, kuid temagi elas raskeima poliitilise surve ajal; nagu Byron oli näind Prantsuse revolutsiooni luhtumist, nõnda Lermontov oli võind jälgida dekabristide verist mahasurumist ja sellele järgnevat umbreaktsiooni; nagu Byron sattus ta isiklikult selle reaktsiooni otseseks ohvriks, pärast seda kui oli sellele oma värssides kuulutand sõja surmani; nagu Byron oli ta tutvund seltskonna ülimiku välise hiilgega, sellest Iühikest aega joobund ja siis seda põhjalikult ja valusamalt sellest pettund; nagu Byron kandis ta varakult veelgi varemini kui Byron südames orientaalse lõuna suurejoonelist, värvihooguvat võlu ja andis oma fantaasia selle kujundada; nagu Byron tundis ta end üksiklasena keset oma aega ja kõrgemana
paljuski aate- ja ideeinimesed, mitte niivõrd praktikud ja pragmaatikud. 80ndate lõpp on periood, mida kutsutakse metafooriga laulev revolutsioon, mis hõlmas mitmeid suuri rahvaüritusi nagu Balti kett ja Eestimaa laul. See on rahvusliku tõusu ajastu, taasärkamisaeg.80ndate lõpust võetakse suhteliselt selge kurss Eesti riiklikule iseseisvumisele ja eesmärgiks saab iseseisvuse taastamine.Luuakse keeleseadus ehk dokument, mis annab eesti keelele riigikeele staatuse. Selle kõrval ka suveräänsusdeklaratsioon, mille mõtteks oli see, et ta annab Eesti seadustele ülimuslikkuse nõukogude seaduste ees. Seni oli see toiminud vastupidi. Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi 90ndate algus on Eestis aktiivne poliitilise tegevuse aeg. Pidevalt toimuvad mingisugused valimised
avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika polnud enam see, millega nemad olid harjunud ideaalid vs pragmaatiline tegevus seadusloome näol. Taasiseseisvumise järel avati palju panku, kõrgkoole, ajalehti uued olud lubasid inimestel oma aktiivsust mitmekesisemalt väljendada. Kultuur jääb selle foonil veidi tagaplaanile, on üks valdkond teiste valdkondade kõrval. 90ndate kirjandus pole enam poliitika. Poeedid asendatakse poliitikutega. 2. Kaks arusaama kirjandusest: etnosümbolism ja etnofuturism. Mõlemad suhestuvad rahvuslikkusega, esindavad erinevaid ideid rahvusest. Etnosümbolismi 1970.1980. aastate üks põhivoole, selgeima kuju sai luules (ka laul, romaan). Etnosümbolistlikul luulel oli mnemotehniline ja mobiliseeriv funktsioon, tema
Hüperdaktülriim. Paarisriim. Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS ! Luule e POEESIA on keeleline looming, kunst. Ilukirjanduslikud tekstid: --> lüürika ! ! ! -> eepika ! ! ! -> dramaatika POEETIKA--> filoloogia ja filosoofia haru, mis uurib ilukirjanduslike tekstide olemust, ehitust ja toimet. --> Luulekunsti või laiemalt ilukirjanduslikkuse õpetus. Teose tõlgendamist iseväärtusena, tema enda ehitusest e struktuurist lähtuvalt nimetataks lähilugemiseks. Sageli liitub sellega keelekeskne arvustus e. KRIITIKA. Sõnakunstiteos põhineb kujundil
algul.(+) 4. Saaremaalt pärit kirjanikke + 1. teos vabalt valitud.(+) 5. Kitzberi draama looming. 2 periood. ,,Libahunt", ,,Kauka jumal"(+) 6. P. Alveri looming + 1 luuletus peast.(+) 7. Vilde draama looming + ,,Mäeküla piimamees"(+) 8. Dostojevski elu ja looming.(+) 9. Dostojevski romaani ,, Idioot" analüüs.(+) 10. Juhan Liivi looming ja elu + 1 luuletus.(+) 11. Lev Tolstoi elu ja looming.(+) 12. Visnapuu elu ja looming + 1 luuletus.(+) 13. Tolstoi romaani analüüs.(+) 14. Heiti Talviku luule + 1 luuletus(+) 15. Tsehov looming(+) 16. Tsehov elu looming(+) 17. Marie Underi elu ja looming + 1 luuletus.(+) 18. Eepika olemus: romaan ja selle liigid. (+) 19. Hemingway elu ja looming. ,,Kellele lüüakse hingekella"(+) 20. Tammsaare elu ja loomingu ülevaade.(+) 21. Remarque looming + romaanide vaatlus: ,,Triumfikaar", 1 vabalt valitud.(+) 22. Tammsaare varasem looming. ,,Kõrboja peremees" 23. Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" + hilisem looming.(+) 24. Kirjandus voolud ja suunad.(+) 25
Mõned runod käsitlevad aineid, mis viitavad selgesti keskaega, teiste runode teemad kajastavad põllundus-kultuurist varasema jahindus-ja kalastuskultuuri jooni, mõnes runos esineb arusaamasid, mis tunduvad igivanadena,- nt on soome-karjala maailmasünnimüüdi paralleele leitud kogu Euraasiast. Osasid runosid võib siduda teatava ajaperioodiga, nt keskajaga otse oma sisu põhjal. Kui ei saa osutada runo skandinaavia, vene või läti-leedu päritolule ning kui selle aine, nimed või keel ei viita täiesti selgesti sünnipaigale, tuleb uurimisel sagedasti rahulduda otsusega, et laul on võinud sündida ükskõik kus soome-eesti keelealal. Kogumispiirkonnad, kogujad, väljaanded Tähtsamad kogumisalad paiknevad peamiselt väljaspool Soome piire- eelmisel sajandil talletatud "soome rahvaluule" on tegelikult soome-karjala rahvaluule. Põhjapoolseim kogumispiirkond oli Viena-Karjala; lõuna poole edasi liikudes järgnesid Aunus ja Laadoga-
Postkommunistlik Eesti ei ole veel andnud Suurt Eesti Romaani." Kuid mõningatest teostest mitme peale ühe suure romaani saaks küll. Suur fantaasia Valdur Mikita ,,Lingvistiline mets" (Eesti müüdi eepiline läbikirjutus, posit suhe Eestisse, neg ümberpööramine. Teos asetub ajaloo alaste vaidluste ja pagulaskriisi taustale. Vaimukad seosed ja järeldused. Kesksed kujundid: perifeeria ja mets. Kokku pandud erinevates kirjutustest ja tekstitüüpidest: teaduslikkus, luule, puhas fantaasia, üks osa fantaasiast tekitatakse vaimukalt. Esseistlik fantaasia. Kese on Eesti otsitakse ja püütakse kujutada Eesti ruumi ja selles ruumis kujunenud eestlast. Jan Kausi romaan ,,Ma olen elus" (2014) näitab mitme põlvkonna hoiakuid, saatust, kujunemist. Tegelasi palju. Vaatepunktid vahelduvad ja selle kaudu hakkab narratiiv arenema. Kirjeldusviis on vaatepunkti vaheldudes erinev: mõnes on maailma kirjeldus realistlikum,
Ta perekond rändas Lõuna-Eestis ringi tähendas seda, et Visnapuu ei õppinud ühtegi murrakut täielikult ära, kuid alati oli mingi Lõuna-Eesti murraku mõju kõnes juures. Ta kirjas/kõnes on rohkem vokaalharmooniat kui teistel autoritelt. Ta lõpetab gümnaasiumi, töötab õpetajana, kuid see ei meeldi talle. Ta püüab ülikoolis edasi õppida, aga need katsed ei vii teda sihile diplomini. Ta harib ennast poeetika aladel muutub väga teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus, mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga. Nii Visnapuu kui ka Adson asuvad propagandatalitsusse. Visnapuust saab kultuuripoliitika suunaja
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid