· Mäger TOIDUAHELAD · Tootjaks taimed. · Lagundajateks algloomad, protistid ja bakterid. · I astme tarbijateks väiksemad loomad ja putukad: näiteks põder ja jänes. · II astme tarbijad on suuremad loomad ja putukad: näiteks mäger, sookurg (sööb putukaid, madusid, konnasid), jäneseid söövad rebased ja hundid. TOIDUAHELATE NÄITED · Pohlad valgejänes rebane bakterid · Mustikas (taimemahl) sääsk kiil rohukonn sookurg bakterid · Luht-kastevars lehetäi rohukonn rästik sookurg bakterid HUNT · Põhjapoolkeral elutsev kiskjaliste seltsi koerlaste sugukonda kuuluv loomaliik. · Hundi levila ulatub tundratest poolkõrbeteni. · Hunt on 110160 cm pikk ja 85 cm kõrge. Hunt kaalub 3050 kg. · Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku. · Hunt võib elada tehistingimustes 17 aastat. · Hunti kutsutakse metsa sanitariks, sest ta kütib haigeid või vigaseid
Rukkilill Centaurea cyanus Vesihein Stellaria media Murunurmikas Poa annua Verev iminõges Lamium purpureum Põld-litterhein Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv Capsella bursa-pastoris Põldkannike Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel Echium vulgare Valge mesikas Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill Taraxacum officinale Harlik tõlkjas Bunias orientalis PUHMIKULISED Luht-kastevars Deschampsia caespitosa VÕSUNDILISED Hanijalg Potentilla anserina RISOOMIDEGA Harilik orashein Elytrigia repens Harilik puju Artemisia vulgaris Harilik naat Aegopodium podagraria Kõrvenõges Urtica dioica Põldmünt Mentha arvensis Soo-nõianõges Stachys palustris Paiseleht Tussilago farfara Põldosi Equisetum arvense ROOMJUURELISED Põldohakas Cirsium arvense Põld-piimohakas Sonchus arvensis Harilik hiirehernes Vicia cracca
Kus asub? Pindala ja fakte Epu-Kakerdi soostik on soomassiiv Pärnu ja Jägala jõe ülemjooksul ning Pandivere kõrgustikust läänes. Selle pindala on 36 300 hektarit. Soostikust üle poole (60%) moodustab madalsoo, 28% kõrgsoo ja 12% siirdesoo. Soostiku territooriumil asub mitu soojärve. Turbalasundi keskmine paksus on 2,9 ja suurim ligi 10 meetrit. Loomad Imetajad Linnud Roomaja Konnad Kalad Selgroot Putukad d ud Metssiga Sookurg Arusisalik Rohukonn Ahven Ämblikud Mardikalise Põder Teder Rästik Rabakonn Haug Kiilid d Jänes Rukkirääk Vaskuss Harilik Koger Parmud Tirdilised Hunt Mustsaba- kärnkonn Särg Sääsed Kahetiivalis Karu vigle Tähnik- Ujurid ed Metskits Suurkoovit ...
Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- melilotus albus- 2aastased sammasjuurelised harilik tõlkjas-bunias orientalis- sammasjuurelised harilik võilill- taraxacum officinale- sammasjuurelised puhmikulised luht-kastevars- deschampsia caespitosa- puhmikulised võsundilised hanijalg- potentilla anserina- võsundilised risoomidega harilik naat- aegopodium podagraria- risoomidega soo-nõianõges- stachys palustris- risoomidega põldosi- equisetum arvense- risoomidega harilik orashein- elytrigia repens- risoomidega harilik puju- artemisia vulgaris- risoomidega kõrvenõges- urtica dioica- risoomidega paiseleht- tussilago farfara- risoomidega põldmünt- mentha arvensis- risoomidega
harakputk mitmeaastane Harilik võilill korvõielised mitmeaastane Teeservad, Kasvupungade rohumaa karjamaa ga Harilik kõrrelised mitmeaastane Teeservad, Seemnetega, põld orashein põllud risoomidega Tuulekaer kõrrelised üheaastane Põllud seemnetega põld Luht-kastevars kõrrelised mitmeaastane Karjamaa seemnetega rohumaa Põldosi osjalised mitmeaastane Niidud, põllud seemnetega rohumaa Põldkannike kannikalised Ühe kuni kahe Põllud, söödid, seemnetega põld aastane karjamaad Kesalill korvõielised Ühe kuni kahe Põllul, aias seemnetega põld aastane
Rabas võib leiduda üksikute kidu- kaasliigina kasvab kohati sangleppa. rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi,
•loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest) vältida ülekarjatamist (puude kuivamine, rohukamara häving) iseloomulikud: tüüpilised niiduliigid + nitrofiilid (nt. kõrvenõges) karjamaa-umbrohud (tuliohakas) vähesöödavad liigid (luht-kastevars) spetsiifilised sõnnikul kasvavad liigid niitmine vs. karjatamine niitmine mõjub ühtlaselt kõigile taimedele niitmine ei tihenda mulda peaaegu üldse (käsitsi niitmine) või niidumasinatega ühtlaselt niidetavatel niitudel reguleerib puude ja põõsaste osakaalu ainult inimene karjatamisel söövad loomad taimi valikuliselt karjatamisel tallavad loomad mulda ja muudavad selle niiskus- ja õhustamistingimusi
Iseseisev töö Mullastikukaardi analüüs Tabel 1. Põllumassiivi nr. 60553445290 mullastik. Mulla Lõimis Huumushorisondi Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer tüsedus, cm aste % Ko ls60/+krls 25 - 2,1 8,2 M'' t_2/ls - - 1,6 6,3 M''' t_2100 - - 12,8 50 Kog ls_140- 0/23-26 - 5,9 23 60/r_2ls_2 M';M'' t_230-100/ls - - 3,2 12,5 Kokku: 25,6 100 Vea protsent pindalade arvutamisel oli 0,59%. (25,6-25,45)*100%/25,6=0,59% J...
Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii põhjaveest kui sademetest), 2) Järve kinnikasvamisel 9. Iseloomusta soo arengu etappe (elustiku kasvukohatingimused, mõned karakteersed taimeliigid). Madalsoo: rohketoitelised; vesi nii põhjaveest
Eestis, kaitse. Põhjalikumalt ranna-, lammi-, loo- ja puisniitude eripärad. Arurohumaad - paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood. Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. Soostunud rohumaad - liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi soostunud rohumaid.
Kooslus säilib suht ühesugusena teatavate ökoloogiliste tingimuste ja kasutamisviisi korral. Rohumaade kasvukohatüübid 1.Arurohumaad paiknevad kuivadel või niisketel mineraalmuldadel. Karbonaatsel lähtekivimil loo-, sürja- ja osa pärisarurohumaid, lubjavaestel mineraalmuldadel nõmme- ja palurohumaad ning lisaks vahepealne üleminekukooslus nõmmlood . Ligikaudselt loetakse arurohumaadeks alad, mida pole küntud 50 või rohkem aastat. Taimkattes domineerib kerahein, luht-kastevars, harilik kastehein, leidub lutserni, galeegat jt. põllutaimi. Lisaks taimkattele näitab kunagist põllustamist künniserva olemasolu, ala kuju, varasem kraavitus, põllukivihunnikute leidumine. 2.Soostunud rohumaad on liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisoniga muldadel, mis asuvad väljaspool veekogude perioodiliste üleujutuste piirkonda. Eristatakse liigirikkaid, liigivaeseid ja allikalisi.Soorohumaade turbakihi paksus on üle 30 cm, alaliselt liigniisked
Hansaplant. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=198&cid=557&cgid=. 15.09.2013. Juhani puukool. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k %C3%B5rrelised/carex_oshimensis_evergold_oshiima_tarn_evergold.html. 15.09.2013. Neeva aed. Oshiima tarn 'Evergold'. Kättesaadav http://www.neevaaed.ee/tooted/lilled/oshiima-tarn-evergold/?category=1&panel=2. 15.09.2013. 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) (joon. 53, joon.54) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari.
Ala on kevadeti ja sügiseti ajutiselt niiske. Liigniiskust on tõenäoliselt vähendanud läheduses asuv paekivikaevandus, kuhu ümbruskonnast vett sisse valgub ja kust see pumbatakse Vasalemma jõkke. Proovitükil on 90 cm tüsedune turbakiht, puhmarinne puudub. Järelikult on tegemist rohusooga. Alustaimestikus esineb ohtralt angervaksa kasvukohaüübile iseloomulikke taimi nagu ojamõõl ja angervaks. Ohtralt esineb ka sinihelmikas, jäneskastik ja luht-kastevars. Laiguti esinevad metsmaasikas ja külmamailane, mis on sinilille kasvukohatüübile omased ning ümarlehine uibuleht, mis on mustika ja jänesekapsa kõdusoole omane taim. Laiguti esineb ka soomadar, mis on madalsoo ja lodu tüübi taim ning soo-osi, mis on angervaksa, osja ja lodu kasvukohatüübi taim. Taimestiku põhjal pole võimalik anda hinnangut kasvukohatüübi kohta. Kuna tegemist on soomullaga (turbakiht üle 30 cm), saab välistada arumetsa kasvukohatüübid
jämedused varred on esimesel aastal rohtsed, kuid teisel eluaastal puituvad. Nagu paljudele suurtele põõsastele ja puudelegi kohane, nii hakkab ka jõhvika varre Harilik jõhvikas koor vanemas eas kestendama ja eraldub (Oxycoccus väikeste tükikestena. ROHURINNE Rohurinne ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, alpi jänesevill, tupp- villpea, ümaralehine huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, valge nokkhein. Põdrakanepi õied muudab huvitavaks omapärane tolmukate ja emakate valmimine. Nähtust nimetatakse eelisasuseks (proterandriaks), mis tähendab, et samas õies valmivad kõigepealt tolmukad ja alles pärast nende kuivamist sirutub välja
Kasutamine haljastuses: Pinnakatteks, amplisse-potti-rõdukasti, lillepeenrale, alpiaeda- kiviktaimlasse, varjuaeda Joonis 52. Jaapani tarn ,,Ice Dance" (http://www.neevaaed.ee/wp- content/uploads/wpsc/product_images/M%C3%A4gitarn_ice_dance.jpg) 56 Joonis 53. Jaapani tarn 57 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: Luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: 40 - 100 cm kõrge, 50 cm laiune Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik Lehed: tumerohelised, sihvakad, kaardus, üsna karedad ja talvehaljad Õied või õisikud: Hõbehallid kohevad, suured õhulised pöörisõisikud. Jäigad õievarred püsivad kuni talveni, mil algselt hõbedased õisikud värvuvad õlgkollaseks Õitsemine: juuni-august Liigi eritunnused: Kasvukohal moodustab väga tihedaid ja suuri mättaid
Põhjaosa 15% 3% Keskosa 16% 20% Lõunaosa 7% 0% 33 3.4. Niiskustingimuste ja majandamisreziimi mõju luha taimkattele Uuritavate luhtade iseloomulikeks liikideks märja luhaniidu kooslusetüübis on niiske luhaniidu kooslusetüübis Deschampsia caespitosa (luht-kastevars), Festuca rubra (punane aruhein), Filipendula ulmaria (harilik angervaks) ja Deschampsia cespitosa (luht-kastevars), Carex cespitosa (mätastarn), Calamagrostis stricta (püstkastik). Taimkatte liigirikkuse ja biomassi seoseid niiskustingimuste ja niitmisreziimiga on detailsemalt esitatud lisas 4. Andmed proovipindala, maapealse biomassi suuruse, liigirikkuse ja liikide eluvormilise jaotuse kohta niisketes ja märgades koosluse tüüpides on toodud tabelis
hakata suurekasvulised nitrofiilsed liigid. Tugevasti karjatatavatel aladel on muld õhuvaene ja taimekasvuks ebasobiv. Paljud liigid on tundlikud tallamise suhtes ja kõrge karjatamiskoormuse juures kaovad, nt. käpalised. Kariloomad ei söö oma väljaheidete kõrvalt, mis võimaldab paljudel taimedel kasvama hakata. Ülekarjatamisel hakkavad domineerima punane aruhein, aasnurmikas, raudrohi, kibe tulikas ja niiskematel niitudel luht-kastevars. Intensiivsel karjatamisel võib hävida rohukamar osaliselt või täielikult. Muutused koosluses majandamise katkemisel 1. Rohumaad muutuvad kõigepealt astme võrra lopsakamaks ja toitainerikkamaks. 2. Levima hakkavad hilise arenguga liigid, kelle arvukus suruti niitmisega maha. 3. Võsastumine on tihedam. 4. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. 5. Endised puisniidupuud kuivavad. 6. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad.
kuna erinevatel loomaliikidel on natuke erinevad toidueelistused. Näiteks hobused ja veised väldivad väljaheidete ümbruses kasvavaid taimi, kus võivad seetõttu võrsuda võsaliigid. Kitsed ja lambad aga söövad hea meelega puude ja põõsaste lehti, mis võsa tagasi tõrjub (Jürgens ja Sammul 2004). Väga karedaid taimeliike kariloomad ei armasta, seetõttu süüakse neid peamiselt vaid noorelt (karjamaadel võib seetõttu hakata vohama näiteks luht-kastevars). Taimeliigid on pidevale karjatamisele siiski küllalt vastupidavad. Näiteks orhideede puhul on täheldatud, et ehkki karjatataval alal tundub neid olevat vähe või on nad täielikult ära söödud ja n.-ö. alla surutud, on populatsioonid vahetult pärast karjatamise lakkamist üllatavalt elujõulised (ilmselt edukalt toimiva seemnepanga tõttu), seda muidugi vaid mõnel aastal, kuni kulukiht võimsust võtab.
Iseloomulikud on lubikas, lamba- aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. d) Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog III Rannaniidud on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinsetest ja suprasaliinseteks. Saliinsed rannaniidud on merevee vahetu
cm pikad ja 6-8 mm laiad, tumerohelised. Sammal kasvab polstrina, vahel harva üksikute võsudena teiste sammalde seas. Lehed laimunajad, katavad üksteist katusekivide taoliselt. Raiestikel on suurima katvusega metskastik, mis moodustab mättalise kamara ja on oluliseks seemnelise metsauuenduse takistajaks. Lisaks kasvab veel metsmaasikas, lillakas, põdrakanep; tüübi niiskemates kasvukohtades ka naat, luht-kastevars, roomav tulikas jt. Looduslikul uuenemisel toimub vaheldus arukase, halli lepa või haavaga. Levik: valdavalt Kagu- ja Lõuna-Eestis, vähesel määral ka Kesk- ja Põhja-Eestis. Tähtsaim taimekooslus: jänesekapsa-kuusik. 4.2. SINILILLE KASVUKOHATÜÜP (Sl) Reljeef: lainjad moreentasandikud, oosid, voored jt. positiivsed pinnavormid. Mikroreljeef tasane või nõrgalt mätlik. Muld: valitsevad leostunud Ko ja leetjad pruun- KI või sügavad rähkmullad K´´´. Lõimis
kuivad, kuna sel ajal põhjavee tase alaneb tublisti. Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
· liblikõielisi, mis on proteiini- ja mineraalainerikkad söödataimed ning ühtlasi rikastavad ka mulda lämmastikuga; · Kõrrelised, mis ületavad pikaajalisel kasutamisel teisi heintaimi saagikuselt. Ka ohustab ebasoodus ilmastik nende saaki vähem. Kõrrelised heintaimed Enamik kõrrelisi heintaimi kuulub väärtuslike söödataimede hulka. Õige väheste saak on niidetuna söödaks kõlbmatu (luht-kastevars, sinihelmikas). Kõrreliste heintaimede tähtsus söödakultuurina põhineb nende bioloogilis-majanduslikel omadustel, nimelt nende suurel võrsumisvõimel, heal ädalakasvul, heal söödavusel ja suurel saagivõimel. Kõrrelised mitmeaastased heintaimed on liblikõieliste heintaimede kõrval väärtuslikumaid söödataimi. Nende kestus heintaimikus on pikem, osadel nendest on parem karjatamiskindlus kui liblikõielistel heintaimedel. Kõrreliste heintaimede
Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikud on lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar; b) Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammigleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine- sügisene üleujutus; c) Soostuvad lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid; d) Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog. III Rannarohumaad on mere rannikul soolase vee mõju piirkonnas. Iseloomulik on vööndilisus ja mosaiiksus, mis sõltub pinnamoest, setetest ja maapinna kõrgusest. Jagatakse saliinseteks ja suprasaliinseteks
Määramine: G(0) ehk küllastunud gleimuld. Tarna-angervaksa kasvukohatüüp. Alusmets on keskmise tihedusega. Sagedasemad on paakspuu, pihlakas, vaarikas, toomingas ja mage sõstar. Alustaimestikus kasvab angervaks, seakapsas, ojamõõl, soo-koertubakas, harilik metsvits, soomadar, ussilill, sõrm-, tupp-, hirsstarn, soo-, jänes-, püstkastik, luht-kastevars. Samblaid oli vähe, mis ei moodustanud pidevat samblarinnet. (Lõhmus, E. 2004). Kuna terve kvartal on liigniiske, siis on gleimullad terves kvartalis domineerivad. Puistu esimese rinde moodustas sookask ja teises rindes kasvas kuusk. Järelkasv: haab ja pihlakas. Lähtekivimiks on punakaspruun põhimoreen. Veereziim oli liigniiske.
lünktarn, hirsstarn. Loomastik. Selgrootud: sääsk, ämblik, ehmsetiivaline, kiil. Kalad ja kahepaiksed: haug, säinas, harilik kärnkonn, rabakonn. Imetajad: põder, metskits, rebane, kährik. Linnud: kiivitaja, mudatilder, rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp. Liigirikkad kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, lubikas, jusshein. Liigivaesed kuivad lammiaruniidud: lamba-aruhein, värvmadar, keskmine värihein. Kuivad aasad: luht-kastevars, punane aruhein, aas-rebasesaba, harilik aruhein. Märjad aasad: seohakas, angervaks, soo-kurereha, mätastarn. Suurkõrreliste lammirohumaad: luht-kastevars, lünktarn, päideroog. Suurtarna lammirohumaad: lünktarn, pudeltarn, põistarn. Lammisoo rohumaad: hirsstarn, lubikas, mätastarn, luhttarn. 3.4. Kuidas luhti majandati ja kuidas see luhale mõju avaldas? • Paljudes luhtades tehtud maaparandustöid. • Luhtasid on niidetud aastasadu. • Vikatid on asendunud masinatega
Liigi eritunnused: Rohkem torkab ta aga silma siis, kui ilmuvad tumedad õisikud armastab niiskust Kasvukoha nõuded: Kasvab madalsoodes, veekogude kallastel ja kraavides, kuid ka märgadel päris- ja sooniitudel, looniitudel, ka puisniitudel ning lodu- ja soometsades Kasutamine haljastuses: veeäärsetesse aladesse sobib ideaalselt Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/hartarn2.htm http://herba.folklore.ee/?menu=taime&botid=154 2.3 Kastevars (Deschampsia) Konkreetne liik: luht-kastevars (Deschampsia cespitosa) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 50-100 cm, laius 50 cm. Taime välislaadi kirjeldus: kõrge kasvuga puhmikuline. Erkrohelise peene kaardus lehestikuga kompaktne mätas. Lehed: karedad, talvehaljad. Õied või õisikud: suured õhulised pöörisõisikud. Liigi eritunnused: kena sügisvärvus. Kasvukoha nõuded: huumusrikas parasniiske mulda. Täispäike või ka poolvari. Kasutamine haljastuses: kõrreliste peenrasse, park, metsaaed, veekogude äär,
Taimekooslused sarnanevad pärisarurohumaadele. Iseloomulikudon lubikas, lamba-aruhein, nõmm-liivatee, kastekaer, jusshein, maarjahein, värvmadar. Märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi-ja lammi- gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. Soostuvad lammirohumaad on pika ajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. Lammiroostikud domineerib harilik pilliroog III Rannarohumaad 10 on mere rannikul soolase vee mojupiirkonnas.
Rohtsed haljastustaimed Kevad eksam 2014 KÕRRELISED Harilik kalmus - calamus Niiskesse kasvukohta Click to edit Master text styles150 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Luht-kastevars deschampsia cespitosa Click to edit Master text stylesNiiskesse Second level Keskmine 40-100 cm Third level Fourth level Fifth level Ainuroog hakonechloa macra Parasniiske kasvukoht Keskmine kuni 30cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
laanelille, h. naistesõnajalga (Athyrium filix-femina), h. kolmissõnajalga (Gymnocarpium dryopteris) ja ohtest sõnajalga (Dryopteris carthusiana), võsaülast jt. Puhmarinne on katkendlik kasvab h. mustikat, h. pohla. Samblarinne on pidev, domineerivad laanik, palusammal ja metsakäharik (Rhytidiadelphus triquetrus), samuti kaksikhambad. Raiestikud kipuvad kamarduma , takistatud on LU teke. Sagedamini esineb metskastik, ahtalehine põdrakanep, h. naat (Aegopodium podagraria), luht-kastevars (Deschampsia caespitosa), roomav tulikas(Ranunculus repens) jt. LU toimub puuliikide vaheldus kase, haava või halli lepaga. Metsad moodustavad ca 8% riigimetsadest ja 6,6 % kogu metsamaast, kasvades killustatult paljudes metskondades, eriti levinud Kagu- ja Lõuna-Eestis. Pindalalt on jk kasvukohatüüp kolmandal kohal ms ja ph kasvukohatüübi järel. Sinilille kasvukohatüüp (sl) Kasvukohatüüp on levinud lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel jt.
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema piisavalt niiske. Väga vähenõudlik ja külmakindel. Armastab niiskemat, viljakat mulda. Talle meeldiks, kui see oleks kergelt happeline. ACHILLEA MILLEFOLIUM - HARILIK • Kitsad, mitmel korral jagunenud, RAUDROHI veidi hallikasrohelised lehed ja suured valged liitõisikud. Raudrohi on korvõieline ja seega ei koosne suur liitõ...
laiuv sõnajalg, leseleht, sinihelmikas, suga-sõnajalg, leseleht) Jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüp (jänesekapsas, lillakas, naistesõnajalg, harilik kolmissõnajalg, ohtene sõnajalg, laiuv sõnajalg, leseleht, jänesesalat, kõrvenõges, õrn lemmalt, metskastik, ussilakk, laanelill, kattekold, harilik nõiakold, longus helmikas, sinihelmikas, püsik-seljarohi, koldnõges, naat, metsmaasikas, ümaralehine uibuleht, seaohakas, luht-kastevars, põdrakanep, laanik, palusammal, metskäharik, harilik kaksikhammas) TAIMKATE JA ÖKOLOOGIA Taim ja keskkond Keskkonnategurid: keskkonnategurite koosmõju seaduspärasusi Keskkonnategurite mõju on kompleksne. Miinimumreegel – mingis kasvukohas piirab taime kasvu kõige enam see tegur, mis rahuldab taime kasvuks vajalikku kõige vähem. Suhteline kasvukohapüsivusreegel – kui kliima on taimeliigi levila ulatuses mitmesugune, siis eelistab liik sellist kasvukohta,
Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastik...
Taimestik on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva jänesekapsa kasvukohatüübi omaga. Muld keskmiselt kuni hästi viljakas. Enam levinud on I-II boniteedi kuuse-segametsad, vähem männi ja kase enamusega metsad. Peapuuliigiks on kõikjal kuusk. Esineb kuusikuid ja segametsi üle 500 tm/ha puidutagavaraga. Raiestikel on lopsakas eluskate laialehelistest ja kõrrelistest: põdrakanep, pajulilled, lillakas, seaohakas, sinihelmikas, metskastik, kasteheinad, luht-kastevars. Mustika-kõdusoo on tekkinud tavaliselt vähemviljakast siirdesoost või siirderabast pikaajalise kuivendamise mõjul. Mikroreljeef on tugevasti mätlik. Taimkate on põhjaveelise toitumisega ja sarnaneb arumetsades esineva mustika kasvukohatüübi omaga. Iseloomulik on viljuva mustika lausaline levik. Muld on keskmiselt viljakas, domineerivad II-IV boniteedi männikud, kus järelkasvuna esineb kuusk.
buckthorn, sporadically also shrubby cinquefoil. Alusmets koosneb kadakast, magesõstrast, harilikust lodjapuust, harilikust paakspuust, kohati ka maranapuhmastest. The ground vegetation is very varied, the most frequent species being: blue moor grass, glaucous sledge, tufted hair grass, tormentil.the mosses can be found mainly on microelevations. Alustaimestik on väga mitmekesine, kõige levinumad liigid on lubikas, kollane tarn, pööristarn, luht-kastevars, tedremaran. Samblaid võib leida peamiselt väikestel kühmudel. HEATH RORESTS - NÕMMEMETSAD The heath forests consist of pine stands of low productivity which grow on thick laver of sand poor in nutrients. Nõmmemetsad koosnevad madala tootlikkusega männikutest, mis kasvavad toitainevaestel, tüsedatel liivadel. The ground vegetation is characterized by occurrence of reindeer moss and heather and scarcity or complete lack of herbs
toidukultuurid(rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, hirss), söödataimedena on tuntud timut, nurmikad. Kõrreliste hulka kuulub ka puu nt bambus-pilliroog. Kõrreliste peavarre hargnemine toimub varre alumistes sõlmedes, mida nimetatakse võrsumissõlmedeks. Võrsumise järgi jaotatakse kõrrelised: puhmikulisteks ja võsundilisteks. Puhmikulised omakorda jagunevad tiheda- ja hõredapuhmikulisteks. Tihedate hulka kuuuvad väheväärtuslikud nt luht-kastevars. Enamasti on kõrrelised tuultolmlejad. Kõrreliste vili on teris, tera on kaetud sõkaldega. Lämmastikväetiste kasutamine Väetamine peab olema selline, mis sobib antud rohumaatüübile ja tagab väetise kõrge efektiivsuse. Väetisel peab olema kõrge efektiivsus. Kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldab lämmastik ja orgaanilised väetised. Liblikõieliste ülekaaluga rohumaadel on põhiliseks fosfor- ja kaaliumväetised(PK). Kõrreliste rohumaadel esmatähtsusega lämmastik
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. ...
Sobivad kõikidele jt) kultuuridele. Harimiskindlad ja universaalse kasutussobivusega. Rohumaad: pärisaurohumaad (madal mustjuur, harilik härghein; tulikas, luht-kastevars; Teravilja 2426 ts ha-1, kartulit 140150 ts ha-1, põldheina üle 25 ts-sü ha-1, lubikas, hirsstarn jt). Rohumaad keskmise söödaväärtusega nii karjatamiseks kui niitmiseks, saagikus 1824 ts kuiva heina ha. Kog niiske mull huumusprofiil
Mullad on toitainevaesed, rohustu madal ja liigirikas. Aasarohumaad ehk märjad lammirohumaad on parasniisked või nõrgalt liigniisked korrapäraselt üleujutatavad rohumaad gleistunud lammi- ja lammi-gleimuldadel. Viljakad, rohustu tihe ja lopsakas. Kasutamist võib raskendada suvine-sügisene üleujutus. Soostunud ja soo-lammirohumaad on pikaajaliselt liigniisked, peamiselt mudajatel lammi-gleimuldadel. Domineerib luht-kastevars ja päideroog koos tarnadega. Kasutamist raskendab tallamisõrnus ja ajutine liigniiskus. Krall ja Pork (1980) eristavad suurkõrreliste, suurtarna ja lammisoorohumaid. Luhtade loodusväärtused: · Pärandkooslused; · Haude- ja rändlinnustiku suur mitmekesisus; · Niidetavates kooslustes suhteliselt kõrge taimeliikide mitmekesisus; · Spetsiifilised liigid kahepaiksed, putukad (eriti kiilid, ühepäevikulised jmt), limused, tarnad;
Need niidud on tekkinud peamiselt aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Sood Mis on soo? Soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 sentimeetri. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest. Kergesti
annaabi.ee 
