Umbrohud (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

26

docx

Maaviljeluse arvestus- 1

1. Põldvõrm - Cuscuta campestris a. Täisparasiit 2. Harilik Härghein - Melampyrum nemorosum a. Poolparasiit 3. Soo-kuuskjalg - Pedicularis palustris a. poolparasiit 4. Valge hanemalts - Chenopodium album a. Lühiajaline suviumbrohi 5. Harilik malts - Atriplex patula a. Lühiajaline suviumbrohi 6. Odalehine malts - Atriplex prostrata a. Lühiajaline suviumbrohi 7. Tuulekaer - Avena fatua a. Lühiajaline suviumbrohi 8. Tähkjas kukehirss - Echinochloa crus-galli a. Lühiajaline suviumbrohi 9. Roheline kukeleib - Setaria viridis a. Lühiajaline suviumbrohi 10. Raudnõges - Urtica urens a. Lühiajaline suviumbrohi 11. Põldsinep - Sinapis arvensis a. Lühiajaline suviumbrohi 12. Põldrõigas - Raphanus raphanistrum a. Lühiajaline suviumbrohi 13. Põld-kapsarohi - Brassica campestris a. Lühiajaline suviumbrohi 14. Roomav madar - Gallium aparine a. Lühiajaline suviumbrohi 15. Karvane võ�

Kategoriseerimata

1

docx

Umbrohud ladina keeles

Lühiealised SUVIUMBROHUD Valge hanemalts ­ Chenopodium album L. Tuulekaer ­ Avena Fatua L. Raudnõges ­ Urtica urens L. Põldsinep ­ Sinapis arvensis L. Põldrõigas ­ Raphanus raphanistrum L. Roomav madar ­ Galium aparine L. Karvane võõrkakar ­ Calinsoga ciliata Blake Lõhnav kummel ­ Matricaria suaveolens Konnatatar ­ Polygonum convolvulus L. Kirju kõrvik ­ Galeopsis speciosa Harilik punand ­ Fumaria officinalis Harilik nälghein ­ Spergula arvensis TALVITUVAD Harilik kesalill ­ Tripleurospermum inodorum Rukkilill ­ Centaurea cyanus Vesihein ­ Stellaria media Murunurmikas ­ Poa annua Verev iminõges ­ Lamium purpureum Põld-litterhein ­ Thlaspi Arvense Harilik hiirekõrv ­ Capsella bursa-pastoris Põldkannike ­ Viola arvensis Harilik rukki-kasteheind ­ Apera spica-venti 2-AASTASED Harilik ussikeel ­ Echium vulgare Valge mesikas ­ Melilotus albus Mitmeaastased SAMMASJUURELISED Harilik võilill ­ Taraxacum officinale Harlik tõlkjas ­ Bunias orientalis PU

Maaviljelus

5

docx

Herbaariumi nimekiri

Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus)

Floristika ja faunistika välipraktikum

50

doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda. Siis, kui taimed on sirgunud vähemalt 30 cm kõrguseks, pritsitakse põldu Roundupiga (4...5 l/ha). Seejärel, nädala-kahe pärast, antakse sõnnik, mis ka kohe mulda küntakse. Kultuurideta kesa varajane variant erineb mustkesast selle poolest, et harima hakatakse seda alles kevadel. Kõigepealt põld küntakse, mõnikord piirdutakse ka koorimisega. Enne sõnniku andmist (tavaliselt juulis) hoitakse umbrohud allasurutuna tavapärase kihiviisilise harimisega. Sõnnik küntakse mulda 15...18 cm sügavusele. Raskema lõimisega mullal on soovitav kaks-kolm nädalat enne talivilja külvi teha ka korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Eeltooduist halvimaks variandiks on hiline kesa (ka jaanikesa). Siin saavad umbrohud kasvada ja paljuneda kuni suve alguseni. Alles juunikuine sõnniku andmine ja järgnev kündmine lõpetab nende kasvu

Taimekasvatus

Kommentaarid (0)