Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Umbrohud ladina keeles (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
Lühiealised
SUVIUMBROHUD
Valge hanemalts – Chenopodium album L.
Tuulekaer – Avena Fatua L.
Raudnõges – Urtica urens L.
Põldsinep – Sinapis arvensis L.
Põldrõigas – Raphanus raphanistrum L.
Roomav madar – Galium aparine L.
Karvane võõrkakar – Calinsoga ciliata Blake
Lõhnav kummel – Matricaria suaveolens
Konnatatar – Polygonum convolvulus L.
Kirju kõrvik – Galeopsis speciosa
Harilik punand – Fumaria officinalis
Harilik nälghein – Spergula arvensis
TALVITUVAD
Harilik kesalill – Tripleurospermum inodorum
Rukkilill – Centaurea cyanus
Vesihein – Stellaria media
Murunurmikas – Poa annua
Verev iminõges – Lamium purpureum
Põld-litterhein – Thlaspi Arvense
Harilik hiirekõrv – Capsella bursa-pastoris
Põldkannike – Viola arvensis
Harilik rukki-kasteheind – Apera spica-venti
2-AASTASED
Harilik ussikeel – Echium vulgare
Valge mesikas – Melilotus albus
Mitmeaastased
SAMMASJUURELISED
Harilik võilill – Taraxacum officinale
Harlik tõlkjas – Bunias orientalis
PUHMIKULISED
Luht- kastevars – Deschampsia caespitosa
VÕSUNDILISED
Hanijalg – Potentilla anserina
RISOOMIDEGA
Harilik orashein – Elytrigia repens
Harilik puju – Artemisia vulgaris
Harilik naat – Aegopodium podagraria
Kõrvenõges – Urtica dioica
Põldmünt – Mentha arvensis
Soo-nõianõges – Stachys palustris
Paiseleht – Tussilago farfara
Põldosi – Equisetum arvense
ROOMJUURELISED
Põldohakas – Cirsium arvense
Põld- piimohakas – Sonchus arvensis
Harilik hiirehernes – Vicia cracca
Umbrohud ladina keeles #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Taavi1994 Õppematerjali autor
Umbrohud ladina keeles maaviljeluseks

Sarnased õppematerjalid

Umbrohud
1
docx

Umbrohud

Suviumbrohud Harilik nälghein- spergula arvensis- suvi Harilik punand- fumaria officinalis-suvi Karvane võõrkakar- calinsoga ciliata- suvi Kirju kõrvik- galeopsis speciosa- suvi Konnatatar- polygonum convolvulus- suvi Lõhnav kummel- matricaria suaveolens ­ suvi Valge hanemalts- chenopodium album L. -Suvi Tuulekaer- avena fatua L.- suvi Põldrõigas- raphanus raphanistrum L.- suvi Põldsinep- sinapis arvensis L.- suvi Raudnõges- urtica urens L.- suvi Roomav madar- galium aparine L.- suvi Talvituvad Harilik hiirekõrv- capsella bursa-pastoris- talvituv Harilik kesalill- tripleurospermum inodorum- talvituv harilik rukki-kastehein- apera spica- venti- talvituv Murunurmikas- poa annua- talvituv Verev iminõges- lamium purpureum- talvituv Vesihein- stellaria media- talvituv Põld-litterhein- thlaspi arvense- talvituv Rukkilill- centaurea cyanus- talvituv Põldkannike- viola arvensis- talvituv 2- aastased harilik ussikeel-echium vulgare- 2aastased valge mesikas- me

Põllumajandus
Maaviljeluse arvestus- 1
26
docx

Maaviljeluse arvestus- 1

1. Põldvõrm - Cuscuta campestris a. Täisparasiit 2. Harilik Härghein - Melampyrum nemorosum a. Poolparasiit 3. Soo-kuuskjalg - Pedicularis palustris a. poolparasiit 4. Valge hanemalts - Chenopodium album a. Lühiajaline suviumbrohi 5. Harilik malts - Atriplex patula a. Lühiajaline suviumbrohi 6. Odalehine malts - Atriplex prostrata a. Lühiajaline suviumbrohi 7. Tuulekaer - Avena fatua a. Lühiajaline suviumbrohi 8. Tähkjas kukehirss - Echinochloa crus-galli a. Lühiajaline suviumbrohi 9. Roheline kukeleib - Setaria viridis a. Lühiajaline suviumbrohi 10. Raudnõges - Urtica urens a. Lühiajaline suviumbrohi 11. Põldsinep - Sinapis arvensis a. Lühiajaline suviumbrohi 12. Põldrõigas - Raphanus raphanistrum a. Lühiajaline suviumbrohi 13. Põld-kapsarohi - Brassica campestris a. Lühiajaline suviumbrohi 14. Roomav madar - Gallium aparine a. Lühiajaline suviumbrohi 15. Karvane võ?

Kategoriseerimata
Herbaariumi nimekiri
5
docx

Herbaariumi nimekiri

Taimed: HK: sõnajalgtaimed (Pteridophyta) Sgk: osjalised (Equisetaceae) 1. soo-osi (Equisetum palustre) L. 2. konnaosi (Equisetum fluviatile) L. 3. metsosi (Equisetum sylvaticum) L. Sgk: kilpjalalised (Hypolepidacea) 4. kilpjalg (Pteridium aquilinum) (L.) Kuhn Sgk: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) 5. harilik naistesõnajalg (Athyrium filix-femina) (L.) Roth 6. harilik kolmissõnajalg (Gymnocarpium dryopteris) (L.) Newm. Sgk: sõnajalalised (Dryopteridaceae) 7. ohtene sõnajalg (Dryopteris carthusiana) (Vill.) H.P. Fuchs HK: katteseemnetaimed (Angiospermae) Sgk: rebasheinalised (Amaranthaceae) 8. kõrge mätashari (Celosia argentea) L. Sgk: pöögilised (Fagaceae) 9. harilik tamm (Quercus robue) L. Sgk: tatralised (Polygonaceae) 10. põld-konnatatar (Fallopia convolvulus) (L.) A. Löve 11. soome oblikas (Rumex fennicus)

Floristika ja faunistika välipraktikum
Herbaariumi nimekiri 2017
16
docx

Herbaariumi nimekiri 2017

Süsteemaatiline nimekiri HÕIMKOND:kottseened (Ascomycota) KLASS: Lecanoromycetes SUGUKOND:rihmsamblikulised (Ramalinaceae) PEREKOND: rihmsamblik (Ramalina) saare-rihmsamblik (Ramalina fraxinea) SUGUKOND: kilpsamblikulised (Peltigeraceae) PEREKOND: kilpsamblik (Peltigera) kilpsamblik (Peltigera) SUGUKOND:vasksamblikulised (Teloschistaceae) PEREKOND: korpsamblik (Xanthoria) harilik korpsamblik (Xanthoria parietina) SUGUKOND: põdrasamblikulised (Cladoniaceae) PEREKOND: põdrasamblik (Cladonia) mahe põdrasamblik (Cladonia mitis) raba-põdrasamblik (Cladonia stygia) alpi põdrasamblik (Cladonia stellaris) SUGUKOND:lapiksamblikulised (Parmeliaceae) PEREKOND:lapiksamblik (Parmelia) vagu-lapiksamblik (Parmelia sulcata) PEREKOND: karesamblik (Pseudevernia) hall karesamblik (Pseudevernia furfurace) PEREKOND:habesamblik (Usnea) kaha

Bioloogia
Üldise taimekasvatuse kogu materjal
50
doc

Üldise taimekasvatuse kogu materjal

Tunduvalt säästlikum on variant, kus kevadel kord haritud põld lastakse umbrohtuda. Siis, kui taimed on sirgunud vähemalt 30 cm kõrguseks, pritsitakse põldu Roundupiga (4...5 l/ha). Seejärel, nädala-kahe pärast, antakse sõnnik, mis ka kohe mulda küntakse. Kultuurideta kesa varajane variant erineb mustkesast selle poolest, et harima hakatakse seda alles kevadel. Kõigepealt põld küntakse, mõnikord piirdutakse ka koorimisega. Enne sõnniku andmist (tavaliselt juulis) hoitakse umbrohud allasurutuna tavapärase kihiviisilise harimisega. Sõnnik küntakse mulda 15...18 cm sügavusele. Raskema lõimisega mullal on soovitav kaks-kolm nädalat enne talivilja külvi teha ka korduskünd 22...25 cm sügavuselt. Eeltooduist halvimaks variandiks on hiline kesa (ka jaanikesa). Siin saavad umbrohud kasvada ja paljuneda kuni suve alguseni. Alles juunikuine sõnniku andmine ja järgnev kündmine lõpetab nende kasvu

Taimekasvatus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun