Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühiülevaade Wiedemannist". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
wiedemann, ariste, ferdinand, ugri, akadeemik, 1837, ettekande, seltsis, eluaasta, haapsalus, heebrea, teadlaste, tartusse, elades, füsioloogia, uurima, 1856, sjögreni, alase, ainestiku, alane, hurda, ringile, uurimisel, gottlieb, maakohtu, ilukirjandust, tellis, varakult, musikaalne, klaverit, klarnetit, 1814, saata, mistõttu, ajaga, sooritas, 1821sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
astmevaheldus arenenud kaugemale kui luterlastel (Mägiste 1925). 2.2 Läänemeresoome murrete uurimine Mägiste läänemeresoome keelte üksikküsimusi uurivates teadustöödes leidub sageli pöördumisi Ingerimaa või ka Ingerimaalt pärit keelte poole (vadja, kreevini, ingerisoome, isuri). Ta vastutab ka toonaste üliõpilaste ja hilisemate teadlaste juhatamise Ingerimaa keelte uurimise juurde. Nii näiteks meenutab Paul Ariste oma mälestusteraamatus: „Julius Mägiste oli kõige noorem õppejõud, tollal kõigest 25-aastane. Temal oli sõbralik vahekord üliõpilastega. Ta tegi juba siis vadja keele nõnda armsaks ja lähedaseks, et ma pole tänini saanud lahti selle keele võlust” (Ariste 2008). Oma arvestustes on Mägiste seadnud paika suuna ning toonud esile probleeme, mida tuleks edaspidi tingimata uurida. Ta tõi välja, et arheoloogide andmetel on balti mõju
4. Eduard Ahrens. 1843 ,,Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes" : esimene, kus oli ulatulikult kasutatud rahvasuust kogutud ehtsat keeleainest. Kõige laiemalt on tuntud ettepanek minna üle uuele ehk soomepärasele kirjaviisile. Esimese osa lõpus etümoloogiline sõnastik esimene süstemaatiline katse selgitada eesti ja soome keele ühist sõnavara 1848 ,,Zur Ehstnischen Declinationslehre": käänamisõpetus 5. Ferdinand Johann Wiedemann. Viimane, aga teenekaim sakslasest eesti keele uurija. 1855 ,,Ueber die neueste Behandlung der Ehstnischen Grammatik" analüüs Ahrensi grammatikale. 1864 ,,Versuch ueber den werroetnischen Dialekt" (,,Ülevaade Võru murdest") 1869 ,,Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F. J. Wiedemann": materjal varasemad sõnastikud ja sõnavarakogud, pluss enda kogutud materjal; kogus sõnu ka ilukirjandusest. Sõnaraamatust on ilmunud 3 uustrükki.
· Keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet · Rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele · Eestis saksa estofiilid, ka eestlasi: Kristjan Jaak Peterson, Otto Wilhelm Masing 19.sajandi II pool: Kolm põhisuunda Eesti keeleuurimises: · Võrdlev-ajalooline keeleteadus, sugulaskeelte uurimine (diakrooniline) Veske · Deskriptiivne keeleuurimine (sünkroonia vaatenurk): keelematerjali kogumine ja kirjeldamine Wiedemann · Kirjakeele arendamine Hurt, Hermann, Jõgever ,,Beiträge" · Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) · 20 köidet · Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäited, arvustusi, keeleteadus Ühtse kirjakeele taotlemine: · Kas üks või kaks kirjakeelt? · Kaks keskust (Tallinn ja Tartu), oli kaks kirjakeelt
Eduard Ahrens. 1843 "Grammatik der Ehstnischen Sprache" (vormiõpetus) 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 6. Ferdinand Johann Wiedemann. Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" - Materjal: senised sõnaraamatud ja materjalikogud, W. enda kogutud materjal. Foneetiline kirjaviis, märkis palatalisatsiooni. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" - Põhja-Eesti keskmurde kirjeldus. Sissejuhatus, häälikustruktuur, sõnamoodustus, morfoloogia, süntaks. Käändkondadesse jagunemine põhineb ainsuse N, G, P ja mitmuse P vormidel
Käänded jagunevad flektiivseteks ja sufiksilisteks. 1853 II trükk, lisas lauseõpetuse Põhjalik grammatika, eeskujuks soome grammatikad, suur rahvakeelne materjal. Uus ajajärk eesti keele grammatikate ajaloos. Hääldamine põhjalik, usaldusväärne; ortograafia soovitab soomepärast; morfoloogia; süntaks süstemaatiline ja põhjalik; etümoloogiline sõnaloend soome-eesti ühine sõnavara; murded loetleb murdenähtusi, mis ei sobi kirjakeelde. 5. Ferdinand Johann Wiedemann. (1805-1887) Üks kuuest soome-ugri keeleteaduse rajajast 19. sajandil. 1869 "Ehstnisch-deutsches Wörterbuch von F.J. Wiedemann" saksa-eesti sõnaraamat. Kogus ise materjali, kasutas ära ka kõik olemasolevad materjalid, tahtis sinna panna kogu sõnavara, mis selleks ajaks olema soli. 1875 ,,Grammatik der ehstnischen Sprache" 700 lk eesti keele grammatika. See oli eesti keele uurimise suursaavutus. See oli teaduslik ja püsis üle 120 aasta. Grammatikal on neli osa:
kasutajaskonna vajadusi mis tahes elualal ning mis tahes mõtete ja tunnete väljendamisel. Keelekorralduse keskus on Eesti Keele Instituut, keelekorraldusküsimusi arutab Emakeele Seltsi keeletoimkond. • Keelehoole on praktilised toimingud keelekasutuse parandamiseks. Keelehoole on keelekorralduse soovituste elluviimise aste, millel võib eristada kolme järku: 1. juhtiv järk, s.o spetsialistid Eesti Keele Instituudis, ülikoolides (Tartu, Tallinn), Emakeele Seltsis – keelesoovituste seletamine, kohandamine ja levitamine. 2. Emakeeleõpetajad – keelesoovituste seletamine ja õpetamine, üldse hea keele õpetamine. Keeletoimetajad ja korrektorid – kogu avaliku sõna keele hoidmine 3. keeleteadlikud inimesed mis tahes töökohal.
Kokku saadi 7000 sõna. M. Veske – tõi leksikoloogiasse võrdlev-ajaloolise meetodi, millega uurida diakroonilisest aspektist (jälgib keele sõnavara kujunemist pikema aja jooksul, kaasates ka sõnavara päritolu uurimisse) A. W. Hupel – eesti-saksa sõnaraamat 1780, 17 000 sõna. A. Knüpffer – Kadrina pastor, kes püüdis „Beiträge“ veergudel eesti k tuletusõpetust fikseerida. F. R. Faehlmann – arutles Õpetatud Eesti Seltsis tuletuste teemal F. J. Wiedemann – eesti-saksa sõnaraamat 1869. Suurim leksikograafiline allikas. S. H. Vestring – eesti-saksa sõnaraamat J. Hurt – ne-liiteliste noomenite esimene tuletusalane doktoritöö 1886 K. A. Hermann – etümoloogiaainete lektor 1895. Püüdis seletada võrdlevat keeleteadust asjaomaste keelte sõnavara ja gram. nähtusi võrreldes. Ta leiutas grammatikatermineid (häälik, täishäälik, rõhk, nimetav). J. Aavik – keeleuuendaja, „Uute sõnade sõnastik“ J. V. Veski - keeleuuendaja A
jätkusuutlikul talupidamisel. Eestimaa talurahva seadust peeti Liivimaa omast halvemaks. Liivimaa talurahvaseadus nimelt nägi ette talurahvakohtute asutamise, mõisnik võis talupojalt talu ära võtta ainult kohtu otsusega. Eestimaa talurahvaseadus ilmus eesti keeles Keila praost Otto Reinhold v. Holtzi tõlkes (koos sellega 1805 aastal ka kohtuseadus ja vallakohtu käsiraamat). Wiedemann Keeleteadlane, eesti ja teiste soome-ugri keelte uurija. Saksa-rootsi päritoluga Ferdinand Johann Wiedemann (1805-87), sündis Haapsalus ja õppinud Tartu ülikoolis. Ta töötas Tallinnas vanade keelte õpetajana, avaldas mitu soome-ugri keelte grammatikat. Nimetati akadeemikuks Peterburi Teaduste Akadeemiasse. Tema suurteosteks olid eesti-saksa sõnaraamat ja grammatika. H. von Frey aritmeetikaõpik 1806. a ilmub Tartus esimene arvutamise õpik Saaremaa pastori Peter Heinrich von Frey ,,Arropiddamisse ehk Arwamisse-Kunst". Schultz-Bertram Baltisaksa literaat ja prosaist
Keelekasutuses arendati soome traditsioone, elluviijateks olid baltisakslased ja eestlased. Uus kirjaviis. Eduard Ahrens (1803-1863). Kuusalu pastor, lõpetas Heinrich Stahli grammatikast alguse saanud saksa ja ladina orientatsiooni ning rajas uue, soomesuunalise keelekäsitlusviisi, mis on püsinud tänaseni. 1843 avaldas grammatika, mille aluseks oli olnud soome keele oma. Ferdinand Johann Wiedemanni (1805-1887) roll eesti keele uuendajana ja uurijana. Paul Ariste järel teenekaim eesti keele uurija, tema kolme teoseta võiks eesti kultuur täna teistsugune olla. Need teosed olid: 1869 eesti-saksa sõnaraamat 4 1875 eesti keele grammatika 1876 folkloristlik käsitlus ,,Eestlaste sise- ja välisilmast" Baltisaksa ja vene mõju eesti naisseltside rajamisele 1872 asutati Tallinnas Venemaa Haavatud ja Haigete Sõjameeste Hooldamise Ühingu Eestimaa Daamidekomitee.
vaimumaailm tugevalt. Hakkas formeeruma kaks erinevat kirjakeelt põhjaeesti (tallinna) ja lõunaeesti (tartu). Kui enne õpetati ainult poisse Tallinna linnakoolis ja jesuiitide gümnaasiumis Tartus, siis 16. sajandi keskpaiku rajati esimesed tütarlaste õppeasutused, mõlemad endiste naistsisterlaste kloostrite baasil. 17. Sajandil tekkisid triviaalkoolid ja ühe õpetajaga linnakoolid ka erinevates Eesti linnades nagu Rakveres, Pärnus, Haapsalus, Narvas, Lihulas. Balthasar Russowi ,,Liivimaa provintsi kroonika" on selle ajastu monumentaalseim teos. Kroonik suhtub maa põlisrahvasse sümpaatiaga ja taunib talurahva õigusetust. Kritiseerib Liivamaa aadlike ja linlaste jumalavallatut ja priiskavat eluviisi. 4. Kool ja haridus Rootsi ajal (1583-1700) 1583 a. jesuiidid Tartus. Peaaegu 70 poissi. See on suur arv. Jesuiidid koostavad suhtlussõnastikke. Nad ei tohi samamoodi nagu dominiiklasedki enne hakata jutlustama,
· Albaania · Armeenia Keelkond: Uurali keeled Keelerühmad: · Saami keeled Lõunasaami, Umea saami, Pitea saami, Lulea saami, põhjasaami, Inari saami, Kemi saami, koltasaami, Akkala saami, Kildini saami, turjasaami. · Läänemeresoome keeled Liivi, eesti, vadja, soome, isuri (ingeri), karjala, aunuse, lüüdi, vepsa · Mordva keeled Ersa, moksa · Mari keeled · Permi keeled Udmurdi, permikomi, sürjakomi · Ugri keeled Ungari, mansi, handi · Samojeedi keeled Nganassaani, eenetsi, neenetsi, juratsi, sölkupi, kamassi, matori. 12
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Pärast ülikooli pühendus ta arstitööle, mille kõrval huvitus ka eesti keelest, rahvaluulest ja kirjandusest. Faehlmanni eesti keele alane tegevus kulmineeris Tartu Ülikooli eesti keele lektorina töötamise ajal. Ta pälvis tunnustuse Õpetatud Eesti Seltsi loojana 1838. Aastal ja selle hilisema juhina, ÕES-i eesmärgiks oli eesti keele, rahvaluule ja muinsuste uurimine ning rahvavalgustusliku kirjanduse publitseerimine. 1839. aastal esines Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekandega Kalevipoja kohta. Sellest sai alguse rahvuseepose koostamise mõte. Ettekandes ühendas ta teadaolevad Kalevipoja- muistendid ühtseks tervikuks, luues nii tulevase eepose visandi. Tutvustamaks rahvusvaheliselt eestlaste pärimusi, avaldas Faehlmann saksa keeles 8 rahvaluuleainelist müüti: ,,Emajõe sünd", ,,Vanemuise laul", ,,Keelte keetmine", ,,Koit ja Hämarik", ,,Loomine", ,,Vanemuise kosjaskäik", ,,Endla järv ja Juta" ning ,,Vanemuise lahkumine"
– leidis, et kõigi keelte eellast pole enam olemas ja paigutas heebrea keele araabia keelte hulka; – jagas maailma keeled kaheks (kaks Noa poega): Euroopas ja Põhja-Aasias keldi-sküüdi ja lõunas aramea – märkis kohanimede olulisust ajalooliste “mälestusmärkidena” kadunud keeltest. • 18. sajandil tehti väga palju võrdlevat uurimistööd, ilmus andmeid erinevate keelte kohta. • Nt Katariina II lasi teha akadeemik Pallasel 200 keele võrdleva sõnastiku. • Sir William Jones 1786: sanskriti keel on nii selgelt sarnane germaani, ladina ja kreeka keele, et peab olema nende sugulane. Postuleeris seda sugulust siiski a) verbitüvede ja b) grammatika sarnasuse põhjal. • 1770 postuleeris Sajnovics ungari ja lapi (saami) keele suguluse; • 1799 Gyarmathi raamatus tõestatakse esimeses peatükis ungari ja soome/lapi ning teises ungari ja eesti sugulus. Lisaks veel 7 muu soome-ugri keele käsitlus
1.Esimesed kirjalikud mälestised Baltimaadelt (kroonikad, keskaegne luule, esimesed teated teatrietendustest) · Kroonikad edastavad mõnesuguseid andmeid põlisrahvaste keelest, uskumustest, kommetest, vaimulaadist, rahvaluulest jm. Ristirüütlitega kaasas olnud Henrik (Läti Henrik) jutustab oma "Liivimaa kroonikas" eestlaste alistamisest ja ristimisest 13. saj algul, eestlaste kombestikust, tegevusaladest jm. Eesti keele ajaloo seisukohalt on väga olulised Henriku esitatud isiku- (Lembitus, Maniwalde jt) ja kohanimed (Tarbata, Odenpe jt) ning laused (Maga magamas; Laula, laula, pappi). Kroonika on ladinakeelne, trükis ilmunud 1740ndatel aastatel. Läti Henrik oskas kohalikke keeli, rahvust ei teata, fanaatiline katoliiklane. Vaadeldav Neitsi- Maarjale pühendatud proosana. Algav värsivormis, lõpeb paganate alistamisega, esitluslaad kaasakiskuv. Kroonika autor Henricus de Lettis, korduvalt osa võtnud sakslaste sõjakäikudest Eestisse ja eestlaste ristimisest. Kohalike keel
valesüüdistuste tõttu peab taluma alandusi ja piinu, kuid ausana, jumalakartlikuna, vooruslikuna suudab kõike kannatada ja saavutab moraalse võidu. Krahv Peter August von Mannteuffel (1768-1842) peateoseks ,,Aiawite peergo walgussel" (1838), milles on proosavalme, luuletusi, päälkirjata jutustus, kasutab rahvapärast keelepruuki, sõna- ja situatsioonikoomikat, lõi huvitavaid tüüpe. Carl Wilhelm Freundlich (1803-1872) kirjutas sentimentaalse rahvaraamatu 1837. aastal algupärase sentimentaalse jutukirjanduse parimaks näiteks on Suve Jaan (Johann Freidrich Sommer, 1777-1851) jutustus ,,Luige Laus" (1843). esitab eesti talupojaseisusest mehe vapra sõdurina ajalooliste sündmuste taustal. 14. 19. sajandi esimese poole eestikeelne luule: valgustus, sentimentalism, varane romantism. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 11 G. A. Oldekop ja teised luuletajad (P. H. v. Frey, R. J. Winkler jt)
1. Liivimaa kroonikad. Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Liivimaa vanem riimkroonika. Balthasar Russowi kroonika; Chr. Kelch ,,Liivimaa ajalugu" Läti Hendriku kroonika Ainus selline allikas, mis kirjeldab põhjalikult eestlaste muistset vabadusvõitlust. Samas kirjeldab ta ka sõja eelaega alates 1184. Kroonika kirjutatud ladina keeles. Kirjeldab kuidas väinajõe suudmes tegutseb esimene liivimaa piiskop, kes pöörab liivlased ristiusku. 1190 Lübecki ja Bremeni kaupmehed asutavad Saksa ordu ja 1199 astub mängu Liivimaa kolmas piiskop Albert. Hakatakse ehitama Riia linna 1201, aasta hiljem kuulutab paavst sõja Maarjamaaks nimetatud vanal liivimaal. 1204 algab neljas ristisõda ja sellest ajast on Tiit Aleksejev kirjutanud kaks romaani, nt ,,Palveränd". Läti Henrik on oma Kroonikates kirjeldanud võikaid stseene, kus ristirüütlid on langenud võitlusesse paganatega ja juhuslikult võitnud, siis kohtlevad nad neid julmal viisil 1223. Rebisi
Kordamisküsimused. Keeleteaduse alused, 1. pool 1. Loomuliku inimkeele tunnusjooni. Kõik normaalse kognitiivse arenguga inimesed räägivad mingisugust loomulikku keelt, paljud räägivad mitmeid keeli. Vaegkuuljad kasutavad vastavalt viipekeelt. ,,Loomulik" tähendab siinkohal kolme asja. a)esiteks: keeled on tekkinud ja arenenud loomulikul teel sadade tuhandete aastate vältel ja nende vahendid, eelkõige sõnavara, on kujunenud väljendama just seda, mis konkreetses kultuurilises ja füüsilises keskkonnas on olnud vajalik. b)teiseks: inimlaps omandab emakeele ehk esimese keel loomupäraselt, ilma õpetamiseta.Piisab sellest, kui ta saab suhelda teiste inimestega. c)kolmandaks: kui esimene keel on omandatud, kasutavad inimesed seda sidevahendina igapäevastes olukordades ning ümbritseva maailma verbaalseks kujutamiseks. Sõnadel on palju tähendusi, nad on mitmetähenduslikud ehk polüseemsed. Kui räägitakse mingi isiku, eriala või rühma keelest, mõeldakse sellega erin
tema kutsumusi. Oktoobri lõpu poole jõudis ta tagasi Peterburi. Nihkusid edasi Aleksandrikooli eeltööd ja suurenes kõrgema eestikeelse kooli asutamise lootus. Jakobson võttis endale ülesande uut kooli varustada võimalikult paljude emakeelsete õpperaamatutega, sest teised tegijad puudusid. Ta koostas ka K. Valdemarsi materjalidest brosüüri ,,Meie kaubalaeva-vägi Lääne meres". Jakobson kavatses teha ka loodusloo-õpiku, kuid ei jõudnud selleni. Akadeemik F. J. Wiedemann kasutas CRJi eesti keele oskust oma eesti-saksa sõnaraamatu koostamisel ja tarvitas ka tema rikkalikku eestikeelset raamatukogu. C. R. Jakobsoni lugemikud tõid koolitöösse ja õppekirjandusse suure murrangu ning need õpikud leidsid suurt kasutamist ka 20.sajandi algul. 13 2.2 Luule CRJ tuleviku unistuseks oli kõrgema hariduse omandamine; samuti tahtis saada ta kirjanikuks, eeskätt luuletajaks
sattus peagi konflikti kohalike mõisnike ja kirikuõpetajaga. Jakobson siirdus 9 koduõpetajaks Venemaale. Peterburis hakkas Jakobson J. Köleri mõjul osa võtma rahvuslikust liikumisest. Noor Jakobson sai kuulsaks teravate kirjutistega ,,Eesti Postimehes", eeskätt aga eesti koolikirjanduse sootuks uuele tasemele viinud õpikutega. 1868. aastal pidas C. R. Jakobson ,,Vanemuise" seltsis oma kuulsa I Isamaakõne, kus süüdistas sakslasi eestlastele tehtud ülekohtus, ülistas muistset iseseisvusaega ning lubas Vene kotka tiiva all eestlastele paremat tulevikku. Neile aastatele on iseloomulik ka Jannseni tütre L. Koidula isamaalaulude ilmumine ning alusepanek mitmetele suurorganisatsioonidele. Kõik see lõi soodsad tingimused rahvusliku liikumise kasvuks. Tähtsamaks sündmuseks kujunes J. V. Jannseni algatusel 1869. aastal 18.-21. juunil Tartus toimunud
·Tallinna vaekoda- renessansi stiilis, põles 1944, müürid lammutati 1946. ·Mustpeade vennaskonna hoone- renessansi stiilis, vennaskond ühendas noori kaupmehi. ·Arent Passer- (arvatavasti 1560 1637 Tallinn) oli kujur ja arhitekt. Ta oli pärit Hollandist. Alates 1589. aastast kuni oma surmani töötas Arent Passer tsunftimeistrina Tallinnas; aastatel 16261628 oli ta Jakob De la Gardie teenistuses Haapsalus. Alates 1599. aastast oli Oleviste Gildi kiviraidurite ameti vanem ja linna ehitusmeister. Rootsi ja Poola aeg ·Joachim Jhering- 1580-1657, oli Eestimaa piiskop. 1641. laskis ta esimese teadaoleva eestikeelse aabitsana trükkida, Heinrich Stahli teoses ,,Käsi- ja koduraamat Eesti vürstkonna jaoks Liivimaal" avaldatud, Martin Lutheri väikese katekismuse. ·Heinrich Stahl- 1600-1657. Ta koostas 1637. aastal esimese eesti keele grammatika
Tänaseks ollakse ühel meelel, et keelesugulus ei tähenda seda, et kõik uurali rahvad oleksid omavahel veresuguluses või kultuuriliselt sarnased. Ka seatakse üha enam kahtluse alla uurali keelte ühtse algkeele ja kitsal territooriumil asunud algkodu olemasolu.2 Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. On teada ka mitu uurali keelkonda kuulunund väljasurnud keelt nagu volga rühma merja või lõunasamojeedi kamassi keel. Siiski peab teadvustama seda, et keelte klassifitseerimine ei vasta iial täpselt reaalsele situatsioonile ja keelte omavahelised piirid on tunduvalt keerukamad kui traditsioonilises skeemis. Ka keelte ja murrete vahel on pahatihti raske selget joont tõmmata ning keeleteadlased
" 4. 1860-1870. aastad rahvusliku liikumise juhid ja üritused. 19. sajandi keskpaigaks oli maarahva hulgast ja võrsunud ka rahvusliku mõtteviisi algatajaid ja edendajad, haritud ja eestimeelseid mehi. Nende püüdluseks sai ühelt poolt eesti kultuurisfääri arendamine, teiselt poolt maarahva poliitiliste õiguste ja seekaudu ja majanduslike võimaluste suurendamine. 1868.aastal pidas Carl Robert Jakobson, üks rahvusliku liikumise juhtkujusid ,,Vanemuise" seltsis oma I isamaakõne, milles maalis idüllilise pildi eestlaste muistsest kultuurist. Parodoksaalsel kombel aga langes rahvusliku ärkamisega kokku senise rahvakultuuri taandumine. 19.saj. jooksul leidsid rahva eluviisis aset suured muutused, sest maailmas oli juba alanud industriaalajastu ja vähehaaval jõudis see ka Eestisse. Üha suurema tähtsuse omandas masinatöö, taandus isemajandav talupidamine, käsitööesemeid hakkas asendama laiatarbekaup, elav rahvaluule taganes raamatute ja
Eesti kirjanduse ajalugu I 1.osa Kordamisküsimuste vastused 1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates (nt Tacitus, Germaanlaste päritolust ja paiknemisest; Liivimaa kroonika jt) Seejuures võiks näidata, kas ja kuidas ilmneb neis kolonialistlik vaatepunkt. Meie ajaarvamise esimese sajandi lõpul on roomlasest ajaloolane Tacitus Läänemere piirkonnas elanud hõime nimetanud aesti või aestui. Ilmselt pidas Tacitus silmas siiski muinaspreislaste hõime. Bartholomeus Anglicuse "De proprietatibus rerum": Revala on varem barbaarne provints, Taanist kaugel eemal, ent nüüdseks Kristuse usu ja Taani kuningriigi alla heidetud. Selle üht osa kutsutakse Virumaaks, seda nimetatakse nõnda sõna rohelus järgi, sest seal on palju rohu- ja karjamaid ning paljudes kohtades metsa. Tema maapind on keskmiselt viljakas, niisutatud veekogude ja järvedega, ta on rikas mere- ja järv
teadlastega dokumenteerib varasemat vahetut muld ja eesti süda". Koidula. oli oma aja luule kontakti põhjapoolse hõimurahva kultuurieluga. suurkuju, romantiline isamaalaulik (luulekogu Suurt huvi pakub Kreutzwaldi kirjavahetus eesti «Emajõe ööbik», ). Ta on kirjutanud ka lastelaule. rahvusliku liikumise tegelaste ja noorema «Vanemuise» seltsis oma näidendeid (näit. kirjandusliku põlvkonna esindajatega. «Säärane mulk») lavastades pani ta aluse eesti Kreutzwaldi kirjad kujutavad enesest sageli teatrile. Koidula pühendas paljud oma luuletused ulatuslikke arutlusi ühiskondlike ja Isamaale, Eestile. Isamaaluules avaldub Koidula maailmavaateliste küsimuste, kultuurielu ning lüürika tuum ja tähendus. Patriootiliste
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 1554 a., millega Liivimaa pid
algul eesti juhtimist enda kätte haarata, kujunes Jaani kirik keskuseks, mille ümber koondus esialgu kogu kohalik organiseeritud kultuurielu.Juba 1866.aastal toimus Jaani kirikus suur eestikeelne kirikukontsert, mille kavas oli ligemale kakskümmend Pergolesi, Bachi, Händeli, Mozarti, Schuberi, Mendelssohni jt teost59). 1864. aastal olid kohalikud baltisakslased asunud "Palme" seltsi, mis tegutses Esimese maailmasõjani60. Kuigi "Palme" oli näiteks Peterburis elanud riigisakslaste seltsis tunduvalt konservatiivsem, astus selle liikmeks ka eestlasi, kuna neil endil puudus esialgu 55 Pullat 1981: 33, 35 56 Samoilov 1991: 15 57 Samoilov 1991: 15 58 Laar, Saukas, Tedre 1989: 145 59 Samoilov 1991: 18 60 Samoilov 1991: 18 võimalus oma seltsi asutada ja "Palme" andis oma ruume kasutada puht eestlalikeks ettevõtmiseks: olid ju sakslasedki huvitatud oma seltsi liikmeskonna ja seega seltsi tulude suurendamisest. 1870. aastate keskpaiku oli "Palme" seltsi liikmeskonnas nii palju
Hiiumaal Leigeri nime. Kalevipoja muistendid koos regivärsiliste rahvalauludega olid Friedrich Robert Faehlmannile ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldile aineseks eepose "Kalevipoeg" ettevalmistamisel ja kirjutamisel. "Kalevipoeg" on Friedrich Reinhold Kreutzwaldi koostatud kunsteepos, mida peetakse eesti rahvuseeposeks. 19. sajandil hakkasid eestlased arvama, et neil oleks vaja ka oma rahvuskangelast. 1839 tegi Friedrich Robert Faehlmann Õpetatud Eesti Seltsis ettekande Kalevipoja-muistenditest. Rahvasuust pärinevad proosavormis hiiumuistendid pidid saama kangelasloo peamiseks aineks. Faehlmanni töö jäi pooleli suure töökoormuse ja kehva tervise tõttu. Pärast Faelhmanni surma jätkas eepose koostamist Võru linnaarst Friedrich Reinhold Kreutzwald. Algul kirjutas ta ,,Kalevipoega" proosavormis, kuid hiljem regivärsilises vormis. "Kalevipoja" 12 loost koosnev algredaktsioon (tuntud ka kui "Alg-Kalevipoeg") valmis 1853
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka sõjapealik, hoolitses linnuste eest ja jälgis et aadel täidaks oma ratsateenistuse kohustust. Teine suurem ülesanne oli veel talupoegade maksude laekumise kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pid
Kirjad aitasid aga koondada eestlasi ühe eesmärgi taha rahvustunne. Taheti luua esimene eestikeelne gümnaasium Alexandrikool. Jakob Hurt, kes seisis selle kooli eesotsas, tema vahendusel sattusid kontakti erinevad rahvuslikud liikumised. 1864. hakkas Jannsen Tartus välja andma teiste lehte: "Eesti Postimees" 1865. Jannseni perekond lõi Tartus "Vanemuise" seltsi. Jakobson hakkas Postimehesse oma artikleid saatma. 1868. pidas Jakobson Vanemuise Seltsis oma kuulsa I kõne kolmest isamaakõnest. 1869. I üldlaulupidu. 1870. asutati Tartus Eesti Põllumeeste Selts, 1871. EAK Eesti Alexandrikooli komitee. 1872. Eesti Kirjameeste Selts. 1878. "Sakala" sai väga populaarseks leheks. Jakobson asutas. Suurlõhe Hurda ja Jakobsoni vahel, ainus asi, millega ühel meelel oldi Alexandrikooli asjus. Peale Jakobsoni surma 1882. hakkas rahvuslik liikumine allakäima, sest suuri juhte enam polnud (Hurt Peterburgi) 1880
Põhja-Eestis oli koolivõrk hõredam, koolide üldarvuks võis lugeda 242, neist 19 kihelkonnakoolid. Nii leidus kogu Eesti alal 460 000 talupoja kohta ligi 600 kooli, mis olid määratud talurahva lastele. 18. sajandi viimasel kolmandikul tõusis uuesti ausse koolmeistriamet kui seadusega ettenähtud elukutse. Paranes ka koolmeistrite kutsealane ettevalmistus. 1774. aastal kehtestati õppimise kord, mille järgi kooliealiseks loeti kõiki lapsed 7. ja 12. eluaasta vahel. Selle aja jooksul tuli lastele kodus lugemine ja katekismuse 5 peatükki selgeks õpetada, kes kontrollimisel vajalikke teadmisi ei näidanud, saadeti kooli. Õpetamise eesmärk ja sisu püsisid samadena sajandi lõpuni. Koolipäev kulges sissejuurdunud päevakava järgi. Alustati hommikupalvega, järgnes tähtede õppimine ja veerimine ning lugemise harjutamine. Koos lugemisega õpiti pähe katekismuse peatükke ja laulusalme. Päev lõppes kirikulaulu ja õhtupalvega.
Balti riikide poliitiline ajalugu EESSÕNA -,,Balti" ei ole mõiste, mida kasutasid algselt tänapäeval Balti ehk Läänemereks nimetava veekogu ääres elavad inimesed. Kuigi kinnitatakse, et selle sõna etümoloogiline taust peitub läti ja leedu tüves BALTS, mis tähendab ,,valge" või ,,soo". Esimesena nimetas merd Mare Balticum'iks XI sajandi saksa kroonik BREMENI ADAM, kes võttis aluseks ladina sõna BALTEUS (vöö), sest tollases ettekujutuses venis meri nagu vöö ida suunas. (tema enda väljamõeldis?) -Mõiste ,,balti keeled", mis tulenes Balti merest, võttis 1845- aastal kasutusele KÖNIGSBERGI (KALINGRAD) ülikoolis töötav saksa keeleteadlane G.H.F.NESSELMANN, kes uuris väljasurnuid preisi keelt. -Mõiste ,,balti" sisu on ajaloo jooksul muutunud. 20.sajandi algul ei tähistanud see sugugi eestlasi, lätlasi ega leedulasi. Selle nime võttis 19.sajandi keskel teadlikult enda tähistamiseks kasutusele kolme kubermangu valitsev saksa eliit (eestimaa, liivimaa, kuramaa)
annaabi.ee 
