Mitmekeelne oskussuhtlus
29.2 Vastuolude näiteid
Üks koht, kus erinevused kipuvad ilmsiks tulema, on keeletehnoloogia
arendamine. Kui inimene saab tänu oma leidlikkusele ja paindlikkusele
aru ka loomingulist tõlgendamist vajavast keelekorraldusallikast –
grammatikakirjeldusest või sõnastikuartiklist – siis masin sellistega
toime ei tule, vaid käitub täpselt talle sisendiks antud keeleandmete
kohaselt. Kui selgub, et masina keeleline käitumine pole inimesele
vastuvõetav, näiteks hääldab kõnesüntesaator ebaloomulikult või
pakub speller kõlbmatuna näivaid soovitusi, siis võib see muude
põhjuste hulgas osutada ka asjaolule, et masina loomise või treenimise
aluseks olnud andmed ja/või teoreetilised seisukohad pole olnud „täies
ulatuses tegelikkusega kooskõlas” (Kaalep 2010: 109).
Muidugi leidub hulgaliselt sõnavara erinevusi, et sõnu kasutatakse
kuidagi teisiti kui normatiivsetes sõnastikes kirjas. Järgnevas on aga
annaabi.ee 
