TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ...................................................................................................... 10 Kasutatud kirjandus ja viited .......................................................................... 11 3 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata
........................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses
V: sotsialistidega, sh Engelsiga 7. Kus kirjutasid Marx ja Engels Kommunistliku Partei manifesti 1848? V: Brüsselis 8. Kes toetas Marxi rahaliselt? V: Engels 9. Mille asutamisest võttis Marx osa 1865 Londonis? V: Esimese Internatsionaali asutamisest 10. Millises raamatukogus Inglismaal armastas Marx lugemas käia? V: Briti raamatukogus 11. Kus Marx suri? V: Londonis 12. Mis on Marxi peateos? V: ,,Kapital" 13. Mis kordab ennast esmalt tragöödiana, siis farsina Marxi arvates? V: ajalugu 14. Mis filosoof mõjutas Marxi kõige rohkem? V: Hegel 15. Mis on Marxi arvates kõige alus (baas)? V: majandus 16. Mis on Marxi arvates pealisehitus? V: sotsiaalsed, poliitilised ja õiguslikud institutsioonid 17. Kes toodab enda hauakaevajaid Marxi arvates? V: kodanlus 18. Mis on oopium rahvale Marxi arvates? V: usk 19. Kellel pole midagi kaotada peale ahelate Marxi arvates? V: proletariaadil 20. Kes on end nimetanud marksistideks
Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama? Rosenberg – on olemas filosoofiline tehnika, kuid pole olemas filosoofilisi tehnoloogiaid. Põhimõtted: filosoofiaga tegelemisel pole muud moraali kui selguse ja järjekindluse ranged vaimsed põhimõtted. Filosoofia võime haakuda väljaspool asuva tegelikkusega pole oluline. Filosoofia iidse tõestuse kolm teesi: filosoofial peab olema minu jaoks isiklik tähendus, filosoofial peab olema ajastudiagnostiline tähendus, filosoofia peab valgustama hea elu olemust.
a) empiirilised meelelisest kogemusest; b) aprioorsed kogemusest sõltumatud c) loogilised nii ilmselged, et neis kahelda pole võimalik 2 Platon ,,Thaeidetos" Teadmine on põhjendatud (mõtestatud) tõene arvamus. Epistemoloogia. Filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine. Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religioon. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Saamise filosoofia. Herakleitos
Popper kritiseeris Viini ringi kõige põhilisemaid filosoofilisi vaateid ning esitas omaenda sügavalt erinevad filosoofilised seisukohad. Siiski oli Popper mõnes asjas ka Viini ringiga ühel meelel. Näiteks kaitses ta Richard von Misese frekventismi tõenäosuse tõlgendamisel, mida jagasid ka Hans Reichenbach ja paljud ringi liikmed. Samuti jagas ta Viini ringi vaimustust Albert Einsteinist ja Bertrand Russellist. Viimane oli Popperi meelest suurim filosoof pärast Immanuel Kanti. Aastal 1937 emigreeris Popper natsismi eest ja Anschluss'i kartuses Uus-Meremaale, kus ta sai Christchurchis Uus-Meremaa ülikooli Canterbury University College'i filosoofialektoriks. USA-sse ega Suurbritanniasse ei õnnestunud tal pääseda. Haige ema ja teised sugulased jäid Viini. Natsistid tapsid 16 Popperi lähedast sugulast. Uus-Meremaal tundis Popper end üksildasena ja maailmast äralõigatuna. Sellegipoolest jätkas ta oma uurimistulemuste avaldamist
Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell, ``Sissejuhatus matemaatilisse filosoofiasse''. Kui loogika oleks olemas isegi juhul, kui maailma ei oleks, siis kuidas saab loogika olemas olla olukorras,
Metafüüsika poolt käsitlevate probleemide hulka arvatakse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe jne. Epistemoloogia.Filosoofia valdkond, mis tegelb teadmise ja selle episteemilise õigustuse loomusega. See hõlmab inimteadmise päritolu, loomuse ja piiride uurimist. Mis on teadmine? Mis on teadmise allikad? Millal on uskumus õigustatud? Filosoofiline ja mütoloogiline mõtlemine.Filosoofiline mõtlemine leiab aset mõistetes ning ühtaegu erineb inimest loomast erinevast mõtlemisest ja on sellega samane. Mütoloogiline mõtlemine otseselt seotud religiooniga, mütoloogiline eelnes filosoofilisele. Filosoofiline mõtlemine üles ehitatud loogikale. Mütoloogiline maailma seletav. Keskpunkt religion. Religioon kasvas välja otseselt mütoloogilisest. Filosoofiline praktilisem. Olemisefilosoofia
Heidegger hooleks. Hooles ilmneb inimeksistentsi ajalikkus, teadmine omaenda surelikkusest; inimese olemasolu on surma-poole-olemine. Sest ,, Olemine ja aeg" pidi ju andma vastuse küsimusele, mille juurde Heidegger kaua tahtis jõuda: ,, Mis on olemine?". Olemine pole miski, mis end maailmas olevana eest leiab, vaid see, mille toimel olev üleüldse on.See on kõige oleva aktiivne läte. Sartre oli enamat kui filosoof, ta oli eksistentsialismi kui maailmavaate looja.Tahtis luua ajakohast subjektifilosoofiat.Selles on võtmeroll inimese vabadusel. ,, Inimene on vabaks mõistetud". Filosoofiline antropoloogia Filosoofiline antropoloogia püüab dialoogis ja vaidluses teadusega, eriti biloogiateadusega, vastata sellele küsimusele otse, mitte enam kaudselt, tunnetusteooria, eetika või teoloogia vahendusel. Niisugusele lähenemisele andis esmase tõuke Max Scheler. Ta väitis, et erinevalt
mõõdukus). Hingeline harmoonia saavutatakse, kui hinge juhib mõistuslik hingejagu. Neljas, üldine voorus, on Platonil õiglus, mis ilmneb hinge vooruslikkuses ja laiemalt ka õiglases riigis. 3.Ideaalriik + seos käsitlusega hingest ja voorusest: Riigi ja inimese struktuuridel on Platoni jaoks vastavus. Nagu on kolm hingejagu, on ka kolm klassi: 1.valitsejad - domineeriv hingejagu mõistuslik, sest valitseja peab olema võimeline tunnetama ideid, filosoof. 2.sõjaline seisus - sõdurid, domineeriv hingejagu tahteline, sest peavad kaitsema riiki 2 3.tootjad - domineeriv hingejagu ihalev, hoolitsevad riigi aineliste elutarvete eest. Igasse klassi kuuluv inimene peab püsima oma kohal ja täitma talle omaseid ülesandeid - nii säilib õiglus riigis. 4.Riigikorraldused: tema kirjeldatud ideaalriik (tarkus) aristokraatia (vaprus)
(enesestmõistetavatest asjadest), samuti, peale asjade, mida saab tänapäevaste vahenditega mõõta ja vaadelda, käsitletakse ka kõiki muid asju, mille olemasolu loogiliselt võiks eeldada. Metafüüsika ja füüsika "lõplik eesmärk" on samad -- jõuda tegelikkuse objektiivse kirjelduseni. Lähtudes sõna "meta" ühest tõlkest (millegi kõrgemalt või väljastpoolt vaatlemine) võib metafüüsikat käsitleda ka reaalsuse vaatlemisena väljastpoolt ja kõrgemalt nii palju, kui inimese loogika seda võimaldab. Metafüüsika poolt käsitletavate probleemide hulka arvatkse tavaliselt Jumala olemasolu, hinge surematus, keha ja vaimu vaheline seos, vaba tahe. Aristotelese "Metafüüsika". "Metafüüsikas" määratles Aristoteles muuhulgas esimese filosoofia: see uurib olevat kui olevat. Hiljem on "esimene filosoofia" ja "metafüüsika" olnud kasutusel ka sünonüümidena. Esimest filosoofiat on nimetatud ka ontoloogiaks. Sellesse valdkonda võib ehk
üle ollakse parimal juhul vaid potentsiaalne filosoof" Wilfrid Sellars (1963) Loengu struktuur I. SISSEJUHATUS "Mis on filosoofia?" on filosoofiline probleem! I. Sissejuhatus Filosoofiale on tema enda olemus (aine, meetod, funktsioon II. Filosoofia üldine iseloomustus jms) tõeliseks mõtlemisaineks (siit ka palju eriarvamusi). III. Filosoofia põhiprobleemid Aga see ei tähenda, et me ei saa IV. Filosoofia valdkonnad ülevaatlikult rääkida
Need on kõige üldisemad mõisted, mis haaravad üksnes maailma väliseid aspekte. Heidegger püüdis tungida maailma sisemuse mõistmisse. Selleks tugines ta eksistentsiaalidele (näiteks ,,hool" (,,Sorge")). Eksistentsiaalid hõlmavad inimest ja tema elukogemust tervikuna. FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID Periodiseering on tingitud erinevatel aegadel olnud erinevatest arusaamadest inimesest ja maailmast ning nende vahekorrast. · Antiikaja filosoofia (7.-6. sajand e.m.a. 2. sajand) -- filosoofiline kaemus kui mõtlemise ja olemise kõrgeim vorm. Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. · Keskaja filosoofia (2. 14. sajand) -- kosmoloogiline harmoonia asendub jumaliku harmoonia printsiibiga. Eesmärgiks saab jumalasõna kaudu päästa oma hing. · Renessanss (14. 16. sajand) -- ülemineku periood. Usk jumalasse asendus usuga inimesse. Tekkis humanism kui usaldus oma enese mõistusesse ja kogemusse. · Uusaja filosoofia (17
ekslikku. Iga kord, kui keegi on arvanud olevat avastanud mingid tunnused, mis on tema meelest omased kõigile kunstiteostele, leitakse mingi kunstiteos, kunstivool või koguni kunstiliik, millel need tunnused puuduvad. Või siis osutuvad need tunnused nii üldiseks, et pole omased mitte ainult kunstiteostele, vaid ka mingitele muudele asjadele ja seepärast pole neist tegelikult abi kunsti defineerimisel. KUNST KUI AVATUD MÕISTE Eelkõige just Ludwig Wittgensteini filosoofia mõjul väitsid 1950. aastatel ja 1960. aastate algul mitmed angloameerika analüütilised filosoofid (Ziff 1953; Weitz 1956 ja Kennick 1958), et 1653 Mis on kunst? küsimus "Mis on kunst?" on mõttetu. Selle asemel et ajada taga kunsti sügavamat loomust, tulevat hoopis küsida, missugune mõiste on "kunst" ja kuidas seda mõistet kasutatakse. Neowittgensteiniaanlik esteetika kuulutas, et kunsti ei saa üldse defineerida, sest tegemist on avatud mõistega.
FILOSOOFIA KORDAMINE PLATON · Platon (427-347 eKr) on ilmselt kuulsaim antiikaja filosoof, Sokratese õpilane · Platon rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia), kõik ta teosed on ilmselt meieni säilinud · Platon on dualist usub kahe maailma olemasolu: ideede maailm ja meeleline maailm · Ideede maailm on muutumatu (ei teki ega hävi) ja ideedest saab mõelda, meeleline maailm on muutlik, asju ja nähtusi saab meeltega tajuda · Idee ja meeltega tajutava asja vahekorra 3 tõlgendust: asi jäljendab ideed, idee kehastub asjas, asi on idee vari
Tallinna Vanalinna Hariduskolleegium Helen Lennuk Bertrand Arthur William Russell (1872 1970) Referaat Toomas Abiline Tallinn 2009 Sissejuhatus Bertrand Russell avastas matemaatika üheteistkümne-aastaselt. Ta meenutab, et see oli joovastav kogemus: «pimestav, nagu esimene armastus». Sellest hetkest alates alistus ta oma kirele jäägitu pühendumuse ja lausa erootilise tulisusega. Talle tundus, et matemaatika võib saavutada seda, mida filosoofia polnud suutnud... taandada mõtlemine selle puhtaimale kujule ja vabastada teadmised kahtlustest ja vastuoludest.
Semiootika keskmes on arusaam et eranditult kogu inimkogemus on tõlgendatav struktuur, mida vahendavad ja hoiavad püsti märgid. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste sümptomitest, semiootika sarnases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An essay concerning human understanding"(1690) Renessansi ajal semiootika areng peatus. Semiootika uuestisünd 19s, saab kõige aluseks. Areneb eri valdkondades sõltumatult (arengule aitasid kaasa loogika, filosoofia, keeleteadus). 20s algus keel kui märgisüsteem. MÄRGISÜSTEEMI MÕISTE: Märk on iga asi või nähtus, mida võib käsitleda kui millegi asemel olevat. See miski ei pea tingimata olemas olema seal või mujal sel hetkel, mil märk teda asendab. Märk on bilateraalne, kahepoolne. Märk võib asendada teist objekti või midagi, millel puudub materiaalne väljendus. Näiteks tool, mis ukse vahele panduda väljendab, et võõras ära tule, mitte tooli.
Seda teisest akti nimetab O. prima cognitio abstractiva /esmane kognitiivne abstraktsioon/ ja see on juba üldine ning on välise olemise märgiks. Universaale nimetas terminiteks, mis tähistavad paljusid objekte ja suhteid (mitte vaimseid olemusi, nagu väitsid realistid). Need terminid on vaid tinglikud tähised ja neile ei vasta mingid vaimsed olemused ja mingid erilised omadused. PortRoyal'i grammatika 1660 Antoine Arnauld ja Claude Lancelot Toetuvad mitte ainult loogika seadustele ja ühele klassikalisele keelele, vaid võrdlevad mitmeid keeli. Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele raames. Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid. Universaalne kõigi keelte puhul. 1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil) 2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu 3) keelelise suhtlemise loomingulisus 4) keele ökonoomia printsiip 5) väitlause struktuuri ühtsus
4. Eesmärgiline põhjus ( õpilane läheb ülikooli, et saada targaks) Inimese tegevuste siht ja mõte on õnn. Loomutäius inimene realiseerib kogu oma potentsiaali. Mõistuslikud ja kombelised voorused. Aristotelese riigiteooria ideaalne riigikord on aristokraatia( paremate võim) ja demokraatia segu. Keskaeg 476 1492 ( läänerooma viimase kreisi kukutamine Kolumbus avastas ameerika ) 5-15 sajand Irenaeus Sündis 2.saj. p.Kr. Keskajaeelne filosoof. Elas enne keskaega aga mõtetes oli keskajas. Sündis tänapäevases Väike-Aasias, tänapäeva linn Izmir. Keiser Nero valitses/elas enne Iranaeust. Nero käskis õpetajal enesetapu teha ja ta tegi ka. Irenaeus kolis Galliasse( Prantsusmaa) Peateos · Eresiate vastu Eresia ketser- valeõpetus Augustinus (354-430) Sündis Thagastes, tänapäeva Alzeria. Tema filosoofia oli seotud kasvatusküsimustega. Tema lemmik kõnemees oli Cicero, vanarooma kõnemees.
2)voluntaristlik strukturalistlik 3)eksistentsialistlik 8)materialistlik 4)klassikaline 9)psühholoogiline 5)kristlik 10)psühhoanalüütiline 6)romantismile omane 11)analüütilisele filosoofiale omane Filosoofiline antropoloogia on filosoofiline uurimus inimesest, tema loomusest, omadustest ja elust 1. Entsüklopeediates etoloogiline mõtteviis/strateegia inimese definitsioon Wikipeedias: Human beings, or humans (Homo sapiens -- Latin: "wise human" or "knowing human"), are bipedal primates in the family Hominidae. DNA evidence indicates that modern humans originated in Africa about 200,000 years ago. Humans have a highly developed brain,
viisil, nagu kvaalid peaksid erilised olema. Tüüpiliseks reaktsiooniks sellele väitele on enesega rahulolev tunnistus, et kui mõni inimene on ehk tõesti langenud teatavasse segadusse või fanatismi, on tema enda tagasihoidlik süütu tuginemine Quining Qualia. Consciousness in Contemporary Science, A. Marcel & E. Bisiach (eds.). Oxford: Oxford University Press, 1988, pp.42-77. Termin "kvainima (to quine, ingl. k)" vihjab filosoof W. V. O. Quine'ile, kes eitab omaduste eksistentsi, lubades oma ontoloogiasse nende asemel hulgad ning liigid [kinde]. Peamiseks põhjuseks Quine'i vastumeelsusele omaduste suhtes on see, et omaduste identsuse tingimusi ei saa esitada ekstensionaalses keeles, kuid kõik laused, millel on ontoloogilisi kohustusi, peavad Quine'i järgi olema ekstensionaalsed. Tlk. 1 subjektiivse kogemuse omadustele kindlasti ohutu
(eironeia) 2)maieutika (õpetamismeetod- õpetaja ei jaga uut teavet, vaid esitab küsimusi, mille vastamine juhib õpilase ihaldatud teadmiseni) 3)määratluse otsimine 4)üldistamine ■ arusaam surmast on ambivalentne(kaksikpidine) a)surm on muutumine eimiskiks b)surm on hinge vabanemine kehast ■ Sokrates mõisteti surma noorsoo hukka-ajamise ja ateismi pärast ■ pro et contra- eel-kristlik filosoof ■ eetika (kõlblusõpetus) - kurja tehakse teadmata, et see on kuri ■ filosoofia eesmärk: õige käitumine ning õige elu 2. PLATON- vanakreeka 427-347 eKr ● Sokratese õpilane ● rajas Ateenas oma kooli (Akadeemia) ● dualist- usub kahe maailma olemasolu 1)ideede maailm- muutumatu, ei teki ega hävi, ideedest saab mõelda, tõeline nt maja idee, kauniduse idee, arv 12 2)meeleline maailm- muutlik,
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja
Semiootika Mihhail Lotman 06.09.2007 Semiootika on teadus märkidest. Semiootika tegeleb märkidega. Märkide tõlgendamine oleneb inimestest, kontekstist. Kreekas herma (fallosekujuline märk) oli viljakuse sümbol. Carlo Ginzburg: ,,Juust ja vaglad" ,,Clues, Myths and the Historical Moment" Kratilos (Cratylos) esimene semiootiline traktaat 5. saj. eKr Claudius Galenus Oli arst (129-200), avaldas mõtte, et haigus ise ennast ei avalda, vaid ta avaldab märke. Kratilos loomuse järgi Hermogenes kokkuleppe järgi Platon kirjeldab mõnda semiootilist dialoogi. Sokratese metodolooga sokraatiline dialoog. Märkide ja esemete seos, mida nad tähistavad, on loomulik. Semiootika on ühelt pool vana teadus, teisalt aga kujunes välja alles 20. sajandil. Semiootika sisu on kahekülgne: - ratsionaalne teadus
Apooriate analüüsil lahknevad kaks tendentsi: ratsionalistid lähtuvad mõistusest, empiristid lähtuvad kogemusest. Demokritos Abderast (~460-370 eKr) Leukippose (~V eKr) õpilane. Atomismi suurkuju. On olemas vaid liikuvad jagamatud aatomid ja tühjus. Need moodustavad palju erinevaid maailmu. Muutusi seletab ta põhjuslikkusega, üks sündmus põhjustab teise. Kõik liigub. Demokritoselt pärineb Universumi ruumilise ja materiaalse lõpmatuse printsiip. Ta on välja töötanud loogika, mis pole säilinud ning ta oli ka tugev matemaatik, nt veinivaatide ruumala arvutamiseks kasutas ta sisuliselt integreerimismeetodit. SOFISTID Sofistid (kr k. targad) olid elukutselised filosoofia ja retoorika õpetajad. Nende teene on, et filosoofia hakkas tegelema inimesega kosmose asemel. Nad väitsid, et kõik asjad on suhtelised relativism. Kõik on nagu näib - subjektiivsus. PROTAGORAS (480-410 eKr). Homo-mensura-väide: "Inimene on kõikide asjade
kui läheb asi liiga vabaks siis ei suuda kiireid otsuseid teha "Kes ei tee halba sel pole vajadust seaduse järele" inimene kes ei riku seadusi ei vaja ka neid "Kui ma pean kas ise halba tegema või laskma endale halba teha siis eelistaksin lasta endale halba teha" "Nauding on kohutav kiusatus" "Kui ma midagi ei tea siis ma ei väida end seda teadvat" tegeleme asjadega mida oskame Platoni õpetus On idealistlik filosoof, Maailm meie ümber ei ole tõeline, seda ei eksisteeri Tegelikult eksisteerivad eidosed ehk ideed, millele võlgnevad oma olemasolu meeltega tajutavad asjad On mittemateriaalsed vormid, muutumatud, surematud ja igavesed, saame tajuda üksnes mõistusega Iga materiaalne asjade liik vastab vastavale ideele Ideed olid juba enne asju olemas ja nad on inimmõistusest sõltumatud, ideest kõrgeim idee on hüveidee=saab samastuda üksnes jumalusega
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks
selgusele iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas – aga samuti ka sellesama maailma olemuses, tähenduses ja seaduspärasuses.“ E. Salumaa Filosoofilisi probleeme käsitletakse üldjuhul koolkondades. Koolkondi/voolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: põhiprobleemidest ja meetoditest, mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla, st igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Albert Calmus (1913-1960): „On üksainus tõesti tõsine filosoofiline probleem: enesetapp. Otsustada, kas elu väärib elamise vaeva või ei vääri, tähendab vastava filosoofia põhiküsimusele. Kõik muu – see, kas maailmal on kolm mõõdet, kas vaimul on üheksa või kaksteist kategooriat, tuleb teises järjekorras. See on lihtsalt mäng; enne tuleb vastata.“ FILOSOOFIA VOOLUD JA KOOLKONNAD: eksistentsialism, analüütiline filosoofia – eelkäija Frege, klassikud Moore, Russel, Wittgenstein –
Biheivioristlik e. käitumuslik paradigma Käitumuslik paradgma keskendub nähtavale käiumisele. Uuritakse kuidas erinevad keskkonna stiimulid mõjutavad nende käitumist.Sotsioloogia, psühhooogia, kasvatusteaduse ja filosoofia suund, mis seletab inimeste ja loomade käitumist reaktsioonidena välismaailmalt saadud stiimulitele, ignoreerides teadvust. Biheiviorismi erinevad liigid: · Klassikaline: Watsoni versioon. Objektiivne-vaimne elu puudub; seespidist staadiumit pole; mõtted on varjatud kõne. · Metodoloogiline: kolmanda isiku objektiivne uurimine. Sellesse liiki on süvenetud ka kognitiivses ja psühhoanalüütilises paradigmas. · Radikaalne: Skinneri versioon. · Loogiline: rajatud Oxfordi filosoofi Gilbert Rylei poolt tema raamatus "Vaimu konseptsioon" · Teleoloogiline: Skinneri järgne, lähedane mikroökonoomikale · Teoreetiline: aktsepteerib vaadeldavad sisemised staadiumid
Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab sõnastada nii, et sellega saaks tegelema hakata mõni empiiriline või formaalne distsipliin, lakkab see olemast filosoofiline. Seetõttu peeti varakeskajal astronoomiat filosoofiliseks distsipliiniks. Vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei tulenenud vaatlustest, katsetest ja arvutustest, vaid võrsusid mitte – empiirilistest arusaamadest (nt. Täiuslikel kehadel on jumalikust või sisemisest olemusest tulenevalt määratud liikuda ainult ringjoones). Alles siis kui astronoomia alaseid küsimusi sõnastati
seda seisukohta sisaldab, mingi vastuväide sellele. Raskustesse satub empiirik aga formaalloogika ja matemaatika tõdedega kokku puutudes. Sest kuigi varmalt mööndakse, et tea- duslik üldistamine võib olla ekslik, paistavad matemaatika ja loo- gika tõed kõigile paratamatute ning kindlatena. Ent kui empirism on õige, ei saa ükski propositsioon, millel on faktiline sisu, olla paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et on küll; või ta peab ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav. Kui kumbki neist suundadest ei osutu rahuldavaks, oleme sun- nitud järele andma ratsionalismile. Oleme sunnitud möönma, et
...............17 Sissejuhatus Referaadi teemaks on kuulsa Taani filosoofi Sören Kierkegaardi elulugu, looming, usk ja isiklik filosoofia. Hüpoteesiks on teada saada palju uut ja huvitavat tema ja tema vaadete kohta. Hüpoteesini jõuan läbi töötledes erinevat materjali nii internetis kui ka raamatutes. Töö on üles ehitatud 7 osas, mis kaasab endaga kõike tähtsamat Kierkegaardi kohta. Kierkegaard on meie sajandi mõtlemist ennustanud ilmselt mitmekülgsemalt kui keegi teine 19.sajandi filosoof. Tema visandatud radadel käivad Heidegger ja Sartre, kogu eksistentsialistlik mõttesuund. Ta on elufilosoof, kes ründab kõikidest akadeemiatest mööda minnes ühiskonda ja kogu kultuuri, seda filosoofi-kirjanikku ei ahista mitte ükski institutsioon. Tema innustatud on osa kõige paremast usufilosoofiast ja filosoofilise kallakuga teoloogiast; tema mõju loomingulisele, filosoofiast sisu ja algeid otsivale meelele ei saa ignoreerida. Ludwig Wittgenstein
Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide vabrikud, eesmärk kallutada lugejat Valuutad *krüptoraha bitcoin ja muud *lennumiilid -> raha ei ole enam raha ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
