Kuristik rukkis (3)

4 HEA

TEOSE ANALÜÜS

Autor, teos.
J. D. Salinger „Kuristik rukkis ”

Tegevusaeg
Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud.

Tegevuskoht/ -kohad.
Pencey erakool , asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine.

Ülevaade sündmustikust.
Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse.
Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi kinnas. Alli oli selle kinda kõik luuletusi täis kirjutanud. Sellest ta oskas hästi kirjutada. Kui Stradlater tuli kohtamast tagasi luges ta kirjandi läbi ja sai vihaseks, et see sellisel teemal oli kirjutanud. Siis sai Holden vihaseks, et ta tüdrukut ( Janet ) õigeks ajaks koju ei viinud. Seepeale järgnes kaklus ja sõimamine niiakaua kuni Holdenil nina verine .
Pealeseda läks Holden Acley poisi juurde, kuna arvas et ta on kogu madinat pealt kuulnud . Nad rääkisid veidike, Holden lamas ta kõrval voodis ja märkas, et acley on magama jäänud. Ta äratas ta ja tänas teda, kuna ta oli mõelnud veel samal õhtul Penceyst lahkuda, mitte oodata kolmapäevani. Niisiis otsustas ta võtta New Yorgis hotelli toa, et kuni kolmapäevani seal olla. Ta ei tahtnud varem koju minna, kuna siis oleksid vanemad temaga kohe riidlema hakanud, et ta koolist välja vistaud on. Ta arvas, et kõigeparem oleks kui vanemad selle uudise korralikult läbi seedivad , siis ei oleks niipalju pahandust.
Teel koolipoole rääkis ta rongis ühe koolikaaslase emaga. Koolikaaslase ema arvates oli Holden tore ja kutsus vaheajal oma juurde. Aga loomulikult Holdenit ajas see naerma ja ta poleks elusees sinna läinud. Esiteks Holden valetas talle, et saab ta pojaga hästi läbi. Siis mõtles ta, et on parem vait, ei valeta enam talle. Kui Holden rongist maha läks võttis ta takso ja sõitis hotelli Edmont. Ta võttis seal toa kuna oli täiesti masendunud. Siis ta mõtles ühele tüdrukule helistada, et oleks lõbusam. Tüdruk kutsus teda kokteilile kuid Holden keeldus. Seepeale läks ta „Lavendlisaali” ja palus omale ühe joogi, kuid temalt küsiti dokumente ja jäigi see jook saamata. Siis võttis ta CoCa - Cola ja jäi naisi jälgima. Ta tahtsi väga tantsida, palus seepeale üht naist tantsule kes olevat väga hästi tantsinud. Seepeale tegi ta sellele naisele ja ta sõbrannadele jooke välja. Pealeseda lahkus ta saalist ja põrutas taksoga öölokaali Erni juurde, et seal müüakse ikka talle alkohoolset jooki. Erni oli klaverimängia, kelle mäng Holdeni südame pahaks aja ja need inimesed kes teda kuulasid. Lõpuks sai ta omale laua ja tema juurde tuli D. B. Endine tüdruk. Ta ei paistnud vaimustuses olevat, et ta tuli ja valetas talle,et peab kellegiga kohtuma. Seepeale pidi ta sealt lahkuma . Hotelli läks ta kogu tee jala. Sinnajõudes oli vestipüül täiesti tühi. Ja siis sattus ta supi sisse, vaevalt oli lifti astunud , kui liftimees küsis: „Kas noormees tipsikest sooviks ööseks? 5 dollarit korra pealt, 15 dollarit kuni keskpäevani.” Holden oli nõus, ei viitsinud isegi mõelda. Ta oli nii masendunud. Kui ta tuppa jõudis pani ta ennast valmis. Kui lõbutüdruk tuli, ei tahtnud Holden tüdrukust enam midagi, vaid tahtis talle anda raha, et ta läheks minema. Lõbutüdruk tahatis aga rohkem raha kui kokkulepitud, siis hakkasid nad vaidlema ja tüdruk läks minema. Natukese ajapärast tuli lõbutüdruk koos liftimehega uksetaha. Liftimees pressis Holdenilt raha välja ja ähvardas ta vanematele rääkida et ta lõbutüdrukuga oli. Pealeseda lõi ta Holdenit kõhtu ja võtsid talt soovitud raha ja läksid minema. Seepeale heitis Holden ennast magama. Hommikul helistas ta oma ammusele tuttavale Sallyle ja kutsus teda välja mingisugusele etendusele. Seejärel pakkis Holden oma asjad ja lahkus hotellist. Ta pani oma kohvrid hoiule kuskile pagasikappi, mis oli samas kus ta pidi Sallyga kokku saama. Vahepeal käis ta söömas kus ta kohtus kahe nunnaga, kes talle väga meeldisid. Pealeseda kui nunnad olid lahkunud läks Holden jalutama tänavatele kus ta pole ammu käinud. Siis tuli tal mõte minna parkki, et äkki kohtab seal õde Phoebe ´ it kuna ta õele meeldis koguaeg pargis uisutada. Kuid õde ei olnud seal. Holden küsis teistelt lastelt , et kas nemad teavad kus Phoebe on. Keegi ei teadnus, seepeale läks Holden aga muuseumi kus ta oli väiksena palju käinud. Tal oli kõik see muuseumi värk peas. Kui ta sinna jõudis ei olnud seal mingisugust muutust, kui keegi oli muutunud siis see oli Holden ise. Seejärel võttis ta takso ja sõitis „Biltmorei” hotelli, sest pidi seal kokku saama Sallyga. Ta jõudis sinna liiga vara ja hakkas vestipüülis jälgima teisi tüdrukuid. Viimaks ilmus Sally trepile ja ta läks talle vastu. Ta oli jube ilus Holdeni arvates. Kui Holden teda nägi tahtis ta kohe temaga abielluda , kuigi talle ei meeldinud ta . Seejärel rääkisid nad kuidas neil läinud on ja ruttasid teatrisse Luntisid vaatama. Sallyle väga meeldisid Luntid. Teel teatrisse suudlesid nad paar korda ja Holden avaldas talle armastust, siis ka Sally Holdenile.
Holdeni arvates ei olnud näidend nii halb kui tavaliselt, aga üldiselt siiski rämpsuvõitu. Pärsast esimese vaatuse lõppu läksid nad riidu, kuid siiski kutsus tüdruk ta Radio Citysse uisutama. Uisutades ei läinud neil kuigi hästi ja Holden pakkus, et võiks baari minna. Baaris läksid nad jälle riidu aga nüüd juba täielikult, kuna Holden kutsus teda Vermonti elama aga Sallyle ei meeldinud see mõte. Holden jalutas sealt minema, tal ei olnud midagi enam teha, siis mõtles ta minna kinno kuigi ta vihkas kino . Ega seegi film hea ei olnud, see ajas teda öökima. Pärast filmi lõppu läks ta Wickeri baari poole kus pidi kohtuma Carl Luce´iga. Baari jõudes tegi ta enadale paar jooki. Kui Lucei saabus hakkasid nad vestlema armuasjadest, kuigi Luceile see ei meeldinud. Lucei ei olnud seal kaua ja lahkus kiiresti, ta pidi kellegiga kokku saama. Holden aga istus seal edasi ja jõi ennast purju . Tal tuli jälle tuju kellelegi helistada ja seda ta tegi, helistas Sallyle keset ööd. Ta tahtis teada, et kas peab tema juurde kuuske ehtima minema võiei. Sally sai aga kurjaks ja käskis tal kaineks magada. Siis hakkas Holden kahetsema, et oli talle helistanud. Ta tundis ennast nii üksikuna ja mahajäätuna. Suurest üksindusest otsustas ta minna parki aga pargi väravas juhtsus tal kohutav äpardus, ta pillas Phoebe’ile ostetud plaadi maha, mis purunes mitmeks jupiks. Lõpuks istus ta ühele pargi pingile ja värises. Ta kartis hirmsasti, et ta jääb kopsupõletikku ja sureb . Silme ees käis tal läbi kuidas kõik sugulased ta matusele tulid. Pahadest mõtetest eemale tõrjudes otsustas ta salaja kodus ära käia, et juhuks kui ta peaks surema saab ta Phoebe’t veel kord näha. Seepeale jättis ta pargi sinnapaika ja hakkas kodu poole astuma . Kogu tee läks ta jala. Kui ta koju jõudis ei olnud seal nende tavaline liftipoiss, vaid keegi võõras. Temale sai ta hästi valetada. Tuppa jõudes äratas ta Phoebe ülesse. Phoebe oli väga südamlik andis isegi Holdenile musi . Phoebe hakkas kohe talle rääkima oma jõuluetendusest ameeriklastele. Õde tahtis väga, et Holden seda vaatama läheks, muidugi Holden lubas ,et ta läheb seda vaatama. Siis rääkisid nad veel D. B-ist ja muust . Järsku Phoebe tahtis teada miks Holden nii vara koju tuli. Holden ei vastanud. Õde sai kohe aru, et teda välja visati ja kordas selle peale „Issi tapab su ära”. Ta ei rääkinud enam Holdeniga, vihastas. Sellepeale ütles Holden, et ta läheb sõbra vanaisa rantšosse Coloradosse ja hakkab tööl käima. Phoebe hakkas selle jutu peale naerma. Siis hakkasid jälle rääkima koolist. Phoebe oli väga arukas plikatirts kes sai paljudest asjadest aru. Järsku küsis õde vennalt, et kelleks ta tahtvat saada ja see peale vend „ kui sa püüad rukkipõllul, keda armastad ”. Ta mõtles selle all seda, et kui lapsed mänguhoos ei märka kuhu nad jooksevad siis ta tuleb oma valvepostilt ja püüab nad kinni. Ta teeks seda hommikust õhtuni, valvaks lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. Phoebe ei vastanud sellepeale midagi, siis kordas jälle „issi tapab su ära”. Holdenil polnud sellest sooja ega külma. Ta läks elutuppa ja helistas endisele sõbrale Antolinile, ta tegi väga lühidalt kuna kartis et vanemad võivad koju tulla. Kui ta D.B tuppa tagasi jõudis, oli Phoebe raadio mängima pannud ja sealt tuli tantsumuusika . Nad hakkasid tantsima, tantsisid tükk aega. Holdeni arvates tantsis Phoebe paganama hästi. Kui tants lõpetatud puges Phoebe kohe voodisse teki alla, nad vestlesid veidi ja äkki kargas Phoebe voodist püsti ja sosistas „välisuks”. Vanemad tulid koju. Holden puges seinakappi. Ta oli enne teinud toas suitsu ja Phoebe sai ema käest riielda,et ta suitsetanud on. Kui vanemad magama olid heitnud tuli Holden kapist välja ja andis Phoebele oma punase jahimütsi, mille ta oli New York ’ist ostnud, pealeseda küsis ta veel Phoebeilt laenu kuna tal ei olnud mitte üht senti alles. Seejärel Holden lahkus. Ta läks mrs Antolini poole. Antolini juures jõid nad kohvi ja sõid küpsist. Antolinit huvitas miks Holden jälle koolist välja visati, kuid Holdenil polnud tuju taga sellest rääkida. Ta ei jõudnud mõelda ega vastata, pea valutas ja kõht ka veel. Antolini polnud nähtavasti ültse väsinud, pealegi oli ta ka purjus . Ta rääkis ja rääkis kuni lõpuks märkas, et poiss ei suuda enam üleval olla ja sättis ta magama. Holden jäi silmapilkselt magama.
Siis juhtus midagi. Järsku ta ärkas ja tundis midagi oma pea peal- see oli kellegi käsi. Kuidas ta ehmus . Tuli välja, et see oli Antolini käsi. Ta istus pimedas diivani peal ja katsus Holdeni pead. Kuid Holdenile ei meeldinud see, ta kargas ülesse kui ussist nõelatud. Ta arvas, et on aeg sealt lahkuda ja ütles Antolinile, et peab jaamast oma kohvrid ära tooma ja siis tuleb tagasi, aga seda ta loomulikult ei mõelnud. Kui ta tänavale jõudis, hakkas väljas juba koitma. Ilm oli külm kuid tundus mõnus. Ta otsustaski minna Keskvaksalisse kus ta kohvrid olid ja seal ooteruumi pingil magada. Magas ta ainult kella üheksani, kuna siis hakkas sinna rahvast kogunema. Seejärel otsustas ta minna sööma. Ta ei söönud midagi jõi ainult kohvi. Siis läks ta viiendale avenüüle jalutama, kus ta mõtles igasugu mõtteid ja mitte enam koju tagasi minna. Aga otsustas ennem Phoebe plikaga hüvasti jätta ja siis aga lääne poole ajama panna. Kõigepealt ta tahtis sõita Hollandi- Tunnelisse, et seal mõne veoki peale saada ja siis järgmise ja järgmise peale, nii olekski ta kuskil läänes, kus on ilus ja päike paistab. Tema põhiliseks eesmärgiks oli, et teda ei tuntaks ja ta ise kedagi ei tunneks. Ta otsustas leida mingisuguse töö bensiini jaamas - ta varustaks autosid bensiini ja õliga. Töölisena mängiks ta kurttumma, et keegi teda ei segaks ja ei hakkaks häirima. Selle raha eest mis ta teenib ehitab ta omale onni ja elab seal elulõpuni.
Kurttumma teesklemine oli loomulikult tobedus, aga idee iseenesest meeldis talle ja läände minemisega oli tal tõesti tõsi taga. Kõigepealt tahtis ta aga oma õe Phoebiga jumalaga jätta. Ta läks kooli kus Phoebe õppis, ta oli isegi seal koolis käinud. Holden kirjutas õele kirja ja andis selle vanema daami kätte, et tema kirjakese Phoebe’ile IV b-1 klassi kätte toimetaks.
Sel ajal kui Holden õde muuseumi vestipüülis ootas, tulid kaks poissi kes tahtsid näha muumiaid. Ta juhatas nad muumiateni ja jutustas neile neist. Lõpuks läks ta vestipüüli tagasi kus arvas, et õde ei tulegi. Kuid ikkagid tuli, kaasas suured kohvrid. Õde tahtsi Holdeniga kaasa minna ja seepeale läksid nad riidu. Holden ei tahtnud,et ta kaasa tuleb, vaid et ta koolis käiks ja õpiks. Siis Holden aga lubas,et ta läheb ilusasti koju ja ei lähe kuskile. Pealeseda jalutas ta loomaia poole ja Phoebe sõstrake tema järel. Karussellideni jõudes unustas õde oma viha venna vastu. Holden ostis õele pileti ja ootas kuni õde sõidab. Kui sõit oli läbi ronis Phoebe hobuse seljast maha ja läks venna juurde ja ütles „Nüüd on sinu kord”. Kuid Holdenile ei meeldinud see mõte ja käskis õel endal uuesti sinna minna. Õde ei olnud enam Holdeni peale vihanevaid tahtis, et Holden lubaks talle, et ta ei lähe kusagile ja läheb kenasti koju. Kui vend oli lubanud, et ei lähe kuskile peale kodu, ruttas Phoebe ruttu endale karusselli piletit ostma. Kui õde hobusele jõudis hakkas vihma sadama nagu oavarrest . Teiste laste vanemad jooksid vihmavarju kuid Holden jäi vihmakätte istuma. Ta pidi peaegu õnnest uluma hakkama. Talle meeldis nii väga oma õde sinises jakis vaadata.
Holdeni arvates ei tohiks kellelegi midagi jutustada. Sest kui kellestki jutustate hakkate tema järele puudust tundma.

Tegelased.
Holden- suur suitsumees, vihkab kino, armastas väga oma õde, teistest erinev
Phoebe- Holdeni pisike õde. Käis neljandas klassis. Käis stiilselt riides . Holdeni arvates käitus täiskasvanulikult.
D.B- Holdeni vanem vend. Oli Hollywoodis kirjanik ja filmitsenaariumite kirjutaja.
Alli- Holdeni surnud vend. Oskas elust rõõmu tunda ja ei vihastanud kellegi peale.
Antolini- Teab kuidas elada, kuid ise ta seda ei tee.

Teose idee.
Ärge kunagi kellelegi midagi jutustage. Sest kui te kellestki jutustate, hakkate tema järele puudust tundma.

Lugejapoolne hinnang koos põhjendusega.
Minule see raamat eriti ei meeldinud, kuna jäin alati selle lugemise ajal magama ja siis ma ei mäletanud jälle mittemidagi. Selles raamatus ei olnud midagi mis mind tõmbaks, seal kordas hästi palju ühte ja sama asja.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 523 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

523 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kairiz Õppematerjali autor

Teose analüüs

kuristik rukkis

Sarnased õppematerjalid

doc

Kuristik rukkis J. D. Salinger

Kuristik rukkis J. D. Salinger Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal ,,head" õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge. Holden jõudis just tagasi New Yorgist.Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased. Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta. Muide Holden oli Penceyst välja visatu

Kirjandus

doc

Kuristik rukkis - J.D. Salinger

J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. S

Kirjandus

docx

J. D. Salinger "Kuristik rukkis"

J. D. Salinger "Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja; D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju.

Eesti keel

odt

J.D.Saliger - Kuristik rukkis

Eesti keele ajalugu

docx

Kuristik Rukkis

Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matsi (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma, kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu. Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öe

Kirjandus

doc

Jerome - David Salinger "Kuristik Rukkis" Sisukokkuvõte

Jerome David Salinger ,,Kuristik rukkis" Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana, jõi palju)- peategelane Mr. Spencer ajalooõpetaja D. B. Holdeni vanem vend Robert Ackley koolikaaslane Stradlater Holdeni toakaaslane Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud Phoebe Holdeni noorem õde Antolini Holdeni endine õpetaja Holden, peategelane visati Pencey erakoolist välja, sest ta ei saanud neljas aines hakkama.Kui ta läks võistlustele siis unustas ta enda varustuse metroosse. Tänu sellele oli terve tema tiim vihane. Holden jälgis mängu künkalt ning peale seda läks Härra Spenceriga rääkima. Holdeni hädine ja rohtudest haisev õpetaja vestles temaga õppeedukusest ja eksamitulemustest. Holden läbis edukalt vaid inglise keele eksami. Härra Spencer luges holdenile ta ebaõnnestund ajaloo eksamitöö ette. Holden tundis end külaskäigu ajal ebamugavalt ning ta lahkus esimesel võimalusel jättes mr.Spenceriga hüvasti. Holden

Kirjandus

doc

J.D. Salinger „Kuristik rukkis“

Ta mõtleb muuseumis: ,,Mõned asjad peaksid jääma nii, nagu nad on." Samal ajal balansseerib ta ise selle kuristiku serval. Holdeni endine kirjandusõpetaja räägib kuristiku kohta nii: ,,Niisugusesse kuristikku langevad inimesed, kes oma elu teataval perioodil on hakanud otsima midagi sellist, mida nende ümbrus neile pakkuda ei suuda. Või õigemini kes arvavad, et nende ümbrus ei suuda seda neile pakkuda." Võiks öelda, et selline kuristik eksisteerib Holdeni enda mõistuses, ta ise ei suuda leppida täiskasvanuks saamisega ja sõdib maailma vastu. Romaani lõpuks on Holden Caulfield nii kehaliselt kui ka vaimselt kurnatud. Üritades kaitsta talle armsaid inimesi, on ta teinud asja ainult hullemaks ning olnud ise julm ja ebainimlik. Sellises vaimselt ja füüsiliselt ekstreemses olukorras Holden mõnes mõttes lepib maailmaga. Võibolla ta mõistab, et ennast maailmast isoleerides ei

Kirjandus

docx

J.D.Salinger "Kuristik rukkis"

Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni

Eesti keel

Rohkem sarnaseid