Härjavõitlus (0)

Härjavõitlus
Annika  Rösler
IIvõ
Ajalugu
• Härjavõitlus pärineb araablastelt.
• Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite 
eriala.
• Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus 
muutub inimelule vähemkardetavaks, 
loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb 
lihtrahvale, 
Härjavõitlus Hispaanias
• Härjavõitluse pealinn 
on Sevil a.
• Hispaanias on 350 
härjavõitluse areeni
• Igas  Hispaania  linnas 
on vähemalt üks 
plaza  del toros.
Põhi väljendid
• Härjavõitlus - corrida (lidia) de toros või 
lihtsalt corrida (lidia), 
• võitluse päev - dia de toros, 
• härjavõitluse - areen plaza del toros,
• härjavõitleja -  toreadoor ehk toreero
Mõisted
• Muleta - väike punane või violetne rätik.
•  Capo  - suur purpurpunane rätik
• Muljeerod - muulaajajad, lohistavad 
tapetud loomad tapamajja.
• Areneerod – areenitöölised.
• Trajo de  Luce  -matadoori säravaid  riideid
Mõisted
• Espada- härja eskoteerimiseks (tapmiseks) 
valmis pandud 90 cm  pikkune  kahe  teraga  
mõõk
• Veronica - kapeadooride armastatuim võte, 
rätikut lehvitatakse härja silme ees ja kui loom 
teda ärritavat rätikut ründab, libiseb see tema 
eest ära.
• Toreadoor - härjavõitleja üldnimetus, kuhu 
alla kuuluvad kõik teised nimetused
Plaza del Toros
• Ümmargune umbes 50m 
läbimõõduga.
• Liivkattega
• Areeni keskmist kolmandikku 
e. medio`t tähistab valge 
ringjoon .
• Areeni piirab pooleteise 
meetri kõrgune punane plank, 
mis kaitseb pealtvaatajaid 
härja eest.
Plaza del Toros
• Vaatajate kohad 
jaotuvad kolme ossa: 
• SOL ehk päike, 
• SOMBRA ehk vari 
• SOL y SOMBRA ehk 
vahepealne osa
• Tänapäeva plaza del 
toros`ed mahutavad 
keskmiselt 20000 
inimest
Toreadoor
• Härjavõitlejad
• Palvetavad kabelis 
enne kui lähevad 
areenile
• Toreadoor on 
üldnimetus:
pikadooridele,
matadooridele,
banderiljeerodele ja
kapeadoorid
Tseremoonia .
• Härjavõitlus algab orkestri marsimänguga.
• Tuleb areenile kogu võitlejaskond: 
• Kõige ees kaks Vana-Hispaania rüütlirüüs 
heeroldit, seejärel kolm espaadat e. 
matadoori ning kapeadoorid (punaste 
linadega), banderiljeerod (tavaliselt vanem 
härjavõitleja, kes kuulub matadoori 
meeskonda), pikadoorid ( ratsanikud ).
Tsremoonia
• Pasunahelide ja trummipõrina saatel 
avatakse esimese lauda värav, kust 
jookeb välja noor 4-5 tunnisest  pimedas  
viibimisest pimestatud loom. 
• Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 
• 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid 
linasid härja silmade ees, et neid vihale 
ajada.
 
Tseremoonia
•  2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle 
hobusteks olid veel selle sajandi alguseks 
vanad seotud silmadega 
kronud.Tänapäeval on hobuste küljed 
soomustatud. Pikadooril on arhailine 
rüütlirüü ja 3 m pikkune  piik  e. PICA (kehva 
teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju 
(Don  Quijote ), kelle ülesandeks on odavart 
kaenla all hoides  härjale  turja  kolm haava 
lüüa. 
Tseremoonia
• 3) areenile tulevad kolm banderiljeerot, 
hoides kummaski käes ühte banderiljot 
(70cm  harpuun ), mille otsas on  terav  haak 
ja värvilised  paberid . Banderiljod tuleb 
härjale turja lüüa.
• Algab võitlus.
Võitlus
• Matadoori tegevust piiravad seadused, 
mil est üle astudes  alandab  ta ennast elu 
lõpuni. Näiteks ei tohi vastast ootamatult või 
selja tagant tappa.
•  Matadoor  võib härjale hoobi anda ainult 
ülevalt al a ja üksnes kaela ja selja 
vahekohta. Ideaalne kui hoop ulatub 
südameni ja loom  sureb  silmapilkselt
• Kui loom ei sure väsitavad kapeadoorid 
looma lõplikult ja PUNTILLEEROD tapavad 
härja  pistoda  löögiga kaela. 
Gracias por su atención

Document Outline

• Slide 1
• Slide 2
• Slide 3
• Slide 4
• Slide 5
• Slide 6
• Slide 7
• Slide 8
• Slide 9
• Slide 10
• Slide 11
• Slide 12
• Slide 13
• Slide 14
• Slide 15
• Slide 16
• Slide 17