[S] = 2 1. Möötkavas joonis 2. Leian ohtliku ristlõike (vähima pindalaga) = == 7850 = == 7649,04 ohtlikuim ristlõige = = 4214,67 = == 1761,54 3. Pindala graafik ja pikijõu epüür 4. Koostan tugevustingimuse Lubatav ohutu pinge: MPa Tugevustingimus: = 474,5 F 5. Arvutan suurima F väärtuse 474,5 F 117,5 F 6. Arvutan tegeliku varuteguri Lubatav koormus: F = 247 kN Tugevuskontroll ohtlikus ristlõikes 2 pinge järgi: MPa Tegelik pinge on lubatavast väiksem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD =5 Tegelik varutegur on lubatavast suurem, s.t. VARDA TUGEVUS ON TAGATUD 7. Vastus Lubatav koormusparameeter: F= 247 kN Varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes 2:
Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis mõjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada : 6. Varuteguri tegelik väärtus ja kontroll. Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas: Üheski punktis ei ületa pinged lubatud pingest. 7. Vastus Lubatav koormusparameeter on F = 77 kN ja varuteguri väärtus ohtlikus ristlõikes A G SAG = 2,0 => [S] = 2.
Töö eesmärk: Määrata juhtimisobjektile regulaator ning häälestada see nii, et süsteemi siirdeprotsess vastaks esitatud kvaliteedi nõuetele. Teooria: Süsteem on matemaatiliselt ehk formaalselt stabiilne, kui siirdeprotsess sumbub lopliku ajavahemiku jooksul. Sellest aga ei järeldu, et iga stabiilne süsteem on sobiv praktiliseks kasutamiseks. Praktiliselt mittesobivad on nt. süsteemid, kus tasakaaluoleku taastamise kestus on suurem lubatavast või on siirdeprotsessi võnkumiste amplituud liiga suur. Üldjuhul on automaat-juhtimisstruktuur kasutuskolblik, kui tema siirdeprotsess on nõutava kvaliteediga. Siirdeprotsessi kvaliteedi iseloomustamiseks kasutatakse järgmisi põhinäitajaid : staatiline ehk püsitalitlusviga Ý; esifrondi kestus tr; siirdeprotsessi kestus ts; maksimaalne ülereguleerimine ý ja sellele vastav aeg tm; võnkuvus ehk poollainete arv võnkuva siirdeprotsessi kestel.
ning korraldab uutele moodulitele vastavate infovarade turbe ja võimalikud senistele moodulitele vastavate varade turvameetmeetmete täiendused. TURBEASTMED ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe tervik- likkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. Meetmestik on ehitatud kihilisena, nii et keskmine aste saadakse teatud meetmete lisamise teel madala astme omadele ja kõrge aste saadakse teatud meetmete lisamisel keskmise astme omadele. Turbeastmetes L ja M on kokku 1148 turvameedet ja mis on jagatud 7 rühma: M1 infrastruktuur, M2 organisatsioon, M3 personal, M4 riistvara ja tarkvara, M5 side, M6 hädaolukorraks valmisolek. Turbeastmes H on kokku 154 turvameedet ja mis jagatakse 4 rühma:
Lubatav koormus on vardale mõjuv pinge, mis müjub varda enim pingestatud punktis ja millega ei kaasne varda deformatsioon. Lubatav pinge on , kus Y on terase voolepiir ja [S] on nõutav varutegur. Varda tugevuse tingimusest, et üheski varda punktis ei tohi pinge tegelik väärtus ületada pinge luvatavat väärtust, saan kirjutada. Sain, et lubatav koormus on 265,9 kN. 6. Tugevuskontroll Kontrollin, kas varras peab vastu kõige nõrgemas kohas leitud koormusega. Tegelik pinge on lubatavast väiksem, seega varda tugevus on tagatud. Arvutan ohtliku ristlõike C tegeliku varuteguri. Tegelik varutegur ei ole nõutavast väikse, seega varda tugevus on tagatud. Pinge tegelikud väärtused vardas Mitte üheski punktis ei ületa pinged luvatud pingest. Pikijõu ja pikkepinge epüürid Need epüürid iseloomustavad varda tööseisundit ja tugevust antud koormusskeemi mõjumisel 7. Tulemus
HELIKALSS D: Eeldatakse, et 30 kuni 45% elanikest hindab akustilisi tingimusi headeks või väga headeks. 25 kuni 50% hindab akustilisi tingimusi halbadeks. Ülaltoodus võib järeldada, et klass C kohased heliisolatsiooninõuded ei ole ülemäära kõrged- vaid 50-65% elanikest on akustilise tingimustega rahul. HELIISOLATSIOONINÕUDED VÄLISPIIRETELE Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumis on toodud Sotsiaalministri 4. Märtsi 2002.a. määruse nr. 42. Need on erinevaduutel (planeeritavatel) ja olemasolevatel aladel, kusjuures olemasolevatel aladel on ekvivalentse (keskmise energeetilise) nüra piirtaseme suusuresk elamu tänavapoolsel küljel 70 dBA. NÕUDEL RUUMIDE JÄRELKÕLAKESTUSELE Järelkõlakestusele esitatud nõuete eesmärgiks on vähendada müra, mis tekib tuumides ülemäärase järelkõla tõttu
tagamiseks. ISKEt saavad kasutada ka äriettevõtted oma IT varadele turvalisuse tagamiseks. ISKE rakendusjuhendi esimene versioon valmis 2003. aasta oktoobrikuus. ISKEs on kirjeldatud kolm turbe taset madal (L), keskmine (M) ja kõrge (H). Vastav turbetase määratakse andmetele turvaklasside (turvaosaklasside) määramise kaudu. Turvaklasside määramisel lähtutakse teabe konfidentsiaalsusest, teabe terviklikkusest, aegkriitilise teabe käideldavusest, teabe hilinemise tagajärgede lubatavast kaalukusest. ISKE rakendamine asutuses ei ole ühekordne projekt. See on pidev protsess, sest muutuvad nii IT keskkond, turvaohud ja -meetmed kui ka rakendusjuhend. ISKE rakendusjuhend ilmub täiendatud kujul uue versioonina kord aastas, sõltuvalt allikmaterjali uute versioonide avaldamisest. 3 1. ISKE ÜLDPÕHIMÕTTED Turvalisuse tagamiseks tuleb täita kolm osaeesmärki - tagada andmete:
momendil. Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. Mõõtmisvead mõõtmisviga koosneb enamikel juhtudel kahest osast süstemaatiline ja juhuslik. Kui mõõtmisvea süstemaatiline osa on ja juhuslik osa on siis saame veaks = + Sulgemisviga on positiivne või negatiivne arv. Saadakse saadud tulemus miinus teoreetiline suurus. Jäme viga kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused. Süstemaatiline viga väikesed vead, mis moonutavad mõõtmistulemusi mingis kindlas suunas või perioodiliselt muutuvas suunas. Neid võib põhjustada mõõtmisvahendi ebatäpsus justeerimisest, väliskeskkonna mõju, mõõtja iseärasused jne. Vigade vähendamiseks tuleb mõõteriistu süstemaatiliselt kontrollida. Vigade
rippvintsid 7. Tõsteelemendi alusel a) tross- b) kettvintsid. Käsivintside max tõmbejõud määratakse kahest kriteeriumist lähtudes 1. Vintsi trumli diameetrile vastava diameetriga trossi katkejõust ja trossi nõutavast tugevuse varutegurist, mille väärtus on määratletud ohutuseeskirjadega lähtuvalt tõstetava lasti iseloomust seosega: Q1=P/k milles Q1-vintsi tõmbejõud P-valitud trossi katkejõud k-nõutava trossi tugevuse varutegur 2. Lubatavast vändale rakendatavast jõust, mis on piiritletud töökaitse eeskirjadega ja vintsi ülekannete parameetritest seosega: Q2=2Fv(R/D)uh milles Q2-vintsi tõmbejõud Fv-vändale rakendatav jõud R-vända raadius D-trumli diameeter u-ülekannete ülekandearv h-ülekande elementide üldine kasutegur. Eeltoodud valemitest saadud kahest võimalikust tõmbejõust VÄHIM väärtus valitakse käsivintsi lõplikuks tõmbejõuks. 3
2. Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. 3. Torustiku ja kompressori parameetrite valikul tuleb arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku hilisem ümberehitamine on kulukas. 4. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt: läbivoolava õhu hulgast, pneumotorustiku pikkusest, lubatavast rõhulangust, kasutatavast töörõhust, torustikus olevate õhu liikumist takistavate elementide hulgast Suruõhu jaotamine Suruõhu jaotuse süsteem peaks olema dokumenteeritud Peamagistraal (PM) ühendab kompressorjaama tarbija võrguga. PM peaks olema niisuguse läbimõõduga, et hiljem saaks süsteemi laiendada. Jaotustorustik (JT) jaotab suruõhku tarbijate vahel. JT võib olla lihtjaotusega või ringjaotusega torustik Joonis 1
7). Joonis 4.6 Kahepoolse toimega ehk bistabiilne jaoti Joonis 4.7 Ühepoolse toimega ehk monostabiilne jaoti 12 5. PNEUMOJAOTITE VOOLUVÄÄRTUSED 5.1. Rõhukadu ja voolukiirus pneumojaotis Rõhukadu ning õhu voolukiirus on kasutaja jaoks tähtsad näitad. Pneumojaoti valik sõltub: 1) silindri mahust ja kiirusest, 2) nõutavast lülitussagedusest, 3) lubatavast rõhulangusest. Pneumojaotitel on määratud nominaalne voolukiirus. Vooluväärtuste arvutamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: 1) pl rõhk jaoti sisendis (kPA või bar), 2) p2 rõhk jaoti väljundis (kPa või bar), 3) p diferentsiaalrõhk ehk rõhkude vahe (p1-p2) (kPa või bar), 4) T1 temperatuur (K), 5) qn nominaalne voolukiirus (1/min). Mõõtmise ajal liigub õhk ühesuunaliselt läbi pneumojaoti. Mõõdetakse sisend- ja
Seal on mõlemas harus staatiline rõhk võrdne, kuid kogurõhk ei ole, sest õhuvoolu kiirused on erinevad (seega ka dünaamiline rõhk on erinev). Et toru imevosas on suhteline kogurõhk võrdne rõhukadude summaga sisenemisavast kuni mõõdetava ristlõikeni, peab rõhukadude summa paralleelsetes torudes olema võrdne. Arvutus seisneb selliste haru diameetrite valikus, mille puhul etteantud õhukulu juures oleksid nende rõhukaod võrdsed, õhu liikumise kiirused ei oleks aga minimaalsest lubatavast väiksemad. Lubatakse erinevust 7%, mõningates allikates 5%. Toru diameeter arvutatakse valemiga 4Q d= v kus Q õhukulu m3/s 4 PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS v õhu kiirus m/s 3
2.1) arvutatakse tsemendi kulu kilogrammides (1 m3 betoonisegu kohta). V Ts = , kus valem nr 3 V Ts Ts – tsemendisisaldus 1 m3 betoonisegus, kg V – veesisaldus 1 m3 betoonisegus, kg (l). Mõningatel juhtudel (vt. EN 206-1 lisa F) võivad olla kehtestatud betooni koostise piirväärtused (minimaalsed tsemendi kulud). Kontrolli, et tsemendi kulu ei oleks minimaalselt lubatavast väiksem. 2.4. Liiva ja killustiku kulu arvutus Antud laboratoorses töös võetakse arvutuste aluseks ühest küljest a) absoluutsete mahtude printsiip ja teisest küljest b) tingimus, et killustikuterade vahelised tühikud on täidetud mördiseguga ja ei puutu omavahel kokku. a) Absoluutsete mahtude printsiip võrrandi kujul (1 m3 kohta): Ts L K V + + + = 1, kus valem nr 4
Ploki pöörlemine töö ajal on katkestuse korral) ja järsul käivitamisel, * kuude tööreziimi gruppi, mida iseloomustavad kõikumise korral ei tekiks konksus määramata võimalik ainult siis, kui jõud plokilt koormus sõidutee suurimast lubatavast hälbest kasutamise ja koormamise klassid. Kasutamise suurusega paindemoment (ülekoormus). mahajooksvas trossiharus Fmj on suurem, kui (kaldest); toodud kombinatsioon kestab
Pingejaguri takistus kokku on niisiis R = 10 kW + 90 kW = 100 kW. Kontrollarvutus näitab, et R2 ja R suhe on 1:10, ning järelikult jääb R2-le 1/10 esialgsest pingest ehk 1,2V, mida oligi vaja. Võime välja arvutada veel voolu, millega pingeallikat koormatakse. Selleks on 12V / 100 kW = 0,12 mA. Kui see meid rahuldab, siis oleme ülesande lahendanud. Vastasel korral tuleb teha ümberarvutus, lähtudes pingeallika suhtes lubatavast koormusvoolust ning pinge jagamisteguri lubatavast veast. B Koormatud pingejaguri puhul peame me arvesse võtma, et: Koormatud pingejaguri väljundpinge muutub koormusvoolu kõikumise mõjul, muutudes seda vähem, mida madalaoomilisem see pingejagur on. Mida madalaoomilisem on pingejagur, seda enam tarbib see aga voolu, mistõttu tuleb leida mõistlik kompromiss. Nagu jooniselt 5.15 näeme, jaguneb ahela vool pingejagurit läbides kaheks:
olema horisontaalne. NIVELIIRI PEANÕUE. Ranget paraleelsust on pea võimatu saavutada. Lubatakse mitteparaleelsust mis tähist nurgaga v, see on nurk vaatekiire ja horisontaaltasandi vahel. Kontroll toimub otsast ja keskelt nivelleerimisega. Esmalt teed keskelt niveleerimise ära ja siis otsast nivelleerimise ja nende erinevus näitabki kas peanõue on täidetud või ei. Tehnilisel nivelleerimisel 2x≤10 mm. Lubatavast suurem vahe siis tuleb justeerida. Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevats kruvist keerata niitristi horisontaalniit lugemile b0. Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Vertikaalsete justeerimiskruvide abil panna loodi mull uuesti keskele. Muuta instrumendi kõrgus ja teha kontrolliks otsast niveleerimine uuesti. 14. Eesti riiklik ristkoordinaatide süsteem.
mõõtmised sellise programmi järgi, kus süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele osutub tühiseks mõõtmisel (nt nurkade mõõtmisel täisvõttega vabaneme kollimatsiooni- ja inklinatsioonivea mõjust). Kui süstemaatilisi vigu ei õnnestu täielikult kõrvaldada, siis loetakse väiksema süstemaatilise veaga tulemused täpsemaks. · Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi
süstemaatilised vead automaatselt kompenseerivad või nende mõju mõõtetulemustele osutub tühiseks mõõtmisel (nt nurkade mõõtmisel täisvõttega vabaneme kollimatsiooni- ja inklinatsioonivea mõjust). Kui süstemaatilisi vigu ei õnnestu täielikult kõrvaldada, siis loetakse väiksema süstemaatilise veaga tulemused täpsemaks. Kui mõõtmistulemuste järgi arvutatud sulgemisvead on lubatavast veas suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, siis on tegemist jämeda veaga. Jäme viga võib olla põhjustatud mõõtmisel aset leidnud tähelepanematusest või eksimusest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või ka väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate mõõtmisvigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ning võrrelda saadud tulemusi
Suurte büroohoonete puhul, kus ma töötasin oligi kogu hoonesse projekteeritud küllaldki võimas sund- ehk mehaaniline ventilatsioonisüsteem. Sund- ehk mehaanilise ventilatsiooni puhul pannakse õhk liikuma näiteks ventilaatoritega. Samas eristatakse värske õhu andmist ruumi ehk sundventilatsiooni ja sealt riknenud õhu eemaldamist tõmbeventilatsiooni. Ventilatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda vajalikust õhuvahetuse määrast, sisetemperatuurist, lubatavast maksimaalsest müratasemest ja õhu liikumiskiirusest. Soovitav on kasutada mehaanilist sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooni koos väljatõbeõhu soojendamisega. Ventilatsiooni süsteemi struktuuriline ülesehitus 3 Ventilatsioonisüsteemi põhi element on ventilatsioonijuhtimis keskus mis kogub kokku kõik
ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane. Kui arvutuslik T on tunduvalt väiksem lubatavast, tuleb ekraanküttepindu koldes vähendada. Selleks suurendatakse tavaliselt mõnel või kõigil kolde seintel ekraantorude samme (suurendatakse süütevöö pindala). Kolde kontrollarvutus
3. Ülesande taandamine tõenäosuslikuks: Mittejuhitavatele muutujatele antakse tõenäosuslikud karakteristikud. Näiteks, eeldatakse et muutuja w väärtustel on ühesugune tõenäosus. 25. Mittelineaarse planeerimise ülesannete iseärasused. Gradient ja gradientmeetodid (tuua ära lihtsaim algoritm). Ülesandes on mittelineaarsed kas sihifunktsioon või lisatingimused. Lahendamine on tavaliselt küllaltki keeruline sest: 1. Optimeerimisarvutused peavad algama lubatavast piirkonnast; 2. Optimaalne lahend võib asuda lubatavate lahendite piirkonna mistahes punktis; 3. Arvutus toimub iteratiivselt, iteratsioonide arv võib olla väga suur; 4. Tulemuseks saadakse lokaalne optimum ja mitte alati pole võimalik teada, kas see on ka globaalne. Lisatingimusteta optimeerimisülesannete lahendusmeetodid: Kriitilised punktid, kus võib asuda funktsiooni (y) optimum on järgmised: 1. Punktis, kus on katkevuskoht; 2. Punktid, kus funktsioon on pidev, kuid tuletis puudub; 3
väljundvõimsuse suurendamisel nimisuuruseni ei langeks toitepinge mitte rohkem kui 10%. Kuna võimendi suurim väljundvõimsus on võrdeline toitepinge ruuduga, siis selleks et stereovõimendi kummagi kanali maksimaalsed väljundvõimsused oleksid teineteisest sõltumatud toidetakse paremates stereovõimendites kumbagi kanalit eraldi alaldist. Stabiliseerimata alaldi silufiltri kondensaatori mahtuvus tuleb valida madalamast helisagedusest ja lubatavast võrgusagedusliku müra tasemest lähtudes, see on tavaliselt piirides 5000...10 000 mikrofaradit või veelgi rohkem. Stabiliseeritud alaldi ei vaja suure mahtuvusega filterkondensaatoreid väljundis. Stabilisaator halvendab kogu toiteploki kasutegurit võrreldes stabiliseerimata toitega. Võimsusvõimendi kahepolaarse toiteallika ühepoole pinge E sõltuvalt nimiväljundvõimsusest Pn ja kõlari nimitakistusest Rk peab olema stabiliseeritud alaldi korral
3 0 0,624 0 -2 070 4 0 0,534 0 -2 070 5 0 0,456 0 -2 070 Diskonteeritud tasuvusaeg on projekti A puhul 3,07 aastat, mis on saadud järgnevalt: Diskonteeritud tasuvusaeg A = 3,0 + 74/1068 =3,07 aastat Kui projekti A diskonteeritud tasuvusaeg on lühem firma maksimaalselt lubatavast diskonteeritud tasuvusajast, projekt A aktsepteeritakse. Projektil B aga polegi diskonteeritud tasuvusaega, sest ta ei kata kunagi esialgseid kulutusi ja seega tuleb ta tagasi lükata. Põhiline probleem seoses diskonteeritud tasuvusajaga seisneb firma maksimaalse lubatud tasuvusaja määramises. Igal juhul on diskonteeritud tasuvusaja meetod objektiivsem tavalisest tasuvusaja meetodist. Lõpetuseks tuleb märkida, et vaatamata puudustele saab tasuvusaja meetodite abil
· otsevoolukatlasse antava vee hulk väheneb alla lubatava; · vedel või gaasikütusega boilerkatlas katkeb vee ringlus boileris; · kamberkoldes kustub leek · seiskuvad kõik tõmbeventilaatorid või lakkab tõmme · seiskuvad kõik põlemisõhu ventilaatorid 73 · gaaskütuse rõhu tõus või langus on lubatavast suurem · vedelkütuse rõhu langus enne põleteid on lubatavast suurem (v.a. rotatsioonpõletite korral) Kui tekib kas või ükski neist olukordadest, peab ohutusautomaatika seiskama kütuse etteandmise. Gaas- või vedelkütuse korral peatatakse kütuse juurdevool solenoidklappide abil. Kui kamberkoldes kustub leek või väheneb katlasse antava vee hulk, siis suitsuimejaid välja ei lülitata, tuleb eemaldada lõpuni põlemata kütus ja gaasid, mis võivad moodustada plahvatusohtliku segu ning kolderuum ventileerida.
´ σ pq σ 2X´ ≡ σ 2´p= D X= = n n . 35. Suhtelise sageduse vahemikhinnang. Asendades saadud avaldised üldkeskmise hindamise valemisse, saame ´p−´z α ∙ σ ´p < p< ´p + ´z α ∙σ ´p 2 2 . 36. Valimi suuruse määramine suhtelise sageduse vahemikhinnangus. Saame ka suhtelise sageduse hinnangus leida valimi suuruse, mis usaldusnivool 1-α tagab, et usalduspiirid jäävad etteantud lubatavast veast ε väiksemaks. Lähtume veahinnangust ´z α / 22 ∙ p´ q´ √ ε α = ´zα /2 ´p q´ n , kust saab leida n= εα 2 . Siinkohal võib võtta ka ´p q´ väärtuse asemel tema maksimaalne väärtus, mis saavutatakse ´p=0,5 korral. See annab
mida on tavaliste konstruktsioonidega väga raske summutada. Heliisolatsioon korterite vahel Klass A Klass B Klass C Klass D Õhumüra isolatsiooni indeks R'w, dB 63 58 55 50 Löögimürataseme indeks L'nw, dB 43 48 53 58 Heliisolatsiooninõuded välispiiretele Nõuded hoone välispiirdele määratakse lähtuvalt välismüra suurusest hoone vahetus läheduses ja lubatavast müratasemest ruumis. Andmed välismüra suuruse kohta saadakse kas linna mürakaardilt, mõõtmiste teel või määratakse arvutuslikult. Projekteerimisel tuleb lähtuda arvutuslikust hinnangust, mis võimaldab müra prognoosida ka pikemas perspektiivis; müra mõõtmistulemused sõltuvad mõõtmise tingimustest (sh ilmastikust) ning ei võimalda müra prognoosida. Müra normtasemed ehitiste välisterritooriumil on toodud sotsiaalministri 4. märtsi 2002.a
Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas. Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest. Plastse materjali piirpingeks on voolepiir, mis tõmbel ja survel ligilähedaselt ühtib. ) 6. Tugevuskriteeriumid. 1. Suurima nihkepinge kriteerium (III tugevuskriteerium) – kriteerium põhineb hüpoteesil, et piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui suurim pinge saavutab teatud iseloomuliku väärtuse. Katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi
Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid.
Absoluutseks jooneliseks sulgemisveaks nimet. punktide A ja A' vahelist kaugust. Selle suhet polügooni perimeetriga (kõikide joonte pikkuste summa) nimet. suhteliseks sulgemisveaks. Peale polügooni pealekandmist tuleb toimida järgmiselt: · Määrata absoluutne ja relatiivne sulgemisviga · Arvutada lubatav sulgemisviga = 1/ 200 perimeetrist · Võrrelda polügoonis saadud sulgemisviga lubatava veaga · Kui saadud sulgemisviga on väiksem lubatavast, siis tasandada polügoon. (paralleeljoonte viisil nihutades punkte paralleelselt joonega A'A. Parandid saab leida täisnurksest kolmnurgast, kus üks kaatet on polügooni perimeeter ja teine kaatet on A'A vaheline kaugus. Tõmmates perimeetri punktidest ristsirged saame teise kaatetiga paralleelsed sirged, mis ongi paranditeks). 25. Mõõtkavad, plaani täpsus. 26. Topograafilised leppemärgid.
1) puistu keskmise rinnasdiameetri, millest suurema rinnasdiameetriga puistute lageraie on lubatud; 2) puistu rinnaspindala ja täiuse, millest väiksema rinnaspindalaga või täiusega puistute lageraie on lubatud. (7) Kõvalehtpuupuistuks loetakse puistu, kus enamuspuuliik on tamm, saar, jalakas, künnapuu või vaher. (8) Ühe metsamajandamiskava kehtivuse ajal tehtavate lageraiete kogupindala ei tohi olla suurem selles metsamajandamiskavas määratud lubatavast lageraie pindalast. (9) Enne raiesmiku uuenemist ja minimaalse liitumisaja möödumist ei tohi uut lageraiet teha raiesmikule lähemal kui 100 meetrit, välja arvatud juhul, kui vana raiesmiku ja uue lageraielangi laius või kogupindala ei ületa käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel.
ekraanpindade nurktegurid saastumistegurid ja efektiivaustegurid ning arvutatakse valemiga (13-5) kolde küttepindade keskmine efektiivsustegur, mis on konstrueeritud kolde kontrollarvutuse aluseks. = x 13-8 Kolde kontrollarvutusega selgitatakse, kas konstrueeritud kolle tagab normaalse koldest väljuvate gaaside temperatuuri. Kui arvutuslik T on suurem maksimaalselt lubatavast tuleb suurendada kolde ekraanküttepindade suurust (kolde mõõtmeid). Suure võimsusega aurukateldes (D > 100 kg/s) kasutatakse kolde ekraanpinna suurendamiseks ka vaheekraane. Kui arvutuslik T on tunduvalt väiksem lubatavast, tuleb ekraanküttepindu koldes vähendada. Selleks suurendatakse tavaliselt mõnel või kõigil kolde seintel ekraantorude samme (suurendatakse süütevöö pindala). Kolde kontrollarvutus
110…500 kV metall- ja betoonmastidega õhuliinid tuleb kogu ulatuses kaits- ta piksekaitsetrossidega otseste välgulöökide eest. Piksetrossidena kasutatakse tavaliselt terastrosse läbimõõduga 9 (110 kV) või 11 mm (330-500 kV). Vähimaks trossi ristlõikeks on 35 mm2. Kasutada võib ka üld- või eriotstarbelisi terasalumiiniumjuhtmeid (kiudoptili- sed trossid kõrgsagedusside tarbeks). Mehaaniline arvutus lähtub lubatavast pingest järgmistes piirseisundites: • kandepiirseisund − piirtõmbetugevus • kasutuspiirseisundid: − vibratsiooni piirid või dünaamilised pinged − eeskirjadega sätestatud kriitiliste õhkvahemike rikkumine Mehaanilise arvutuse eesmärgiks on seega: • õhkvahemike ja mastide dimensioneerimine − juhtmete rippe alusel • juhtmete vastupidavuse tagamine − tõmbepingete arvutus • paigaldustabelite ja -kõverate koostamine
Komplekskaliibreid kasutatakse näiteks hammas-, liist- ja keermesliidete või teiste keeruka geomeetrilise kujuga detailide mõõtmete, pindade asendi ja kuju kontrollimiseks. Ühe detaili kontrollimiseks vajatakse kahte piirkaliibrit, millest üks on läbiv ja teine mitteläbiv. Piirkaliibritega kontrollitakse detailide piirmõõtmeid, jagades detailid kolme gruppi: a) kõlblikud, mille mõõtmed on lubatavuse piirides; b) parandatav praaka, kui näiteks võlli mõõde on lubatavast suurem või ava mõõde lubatavast väiksem; c) parandamatu praak, kui võlli mõõde on lubatavast väiksem, aval aga suurem. Ava tegeliku mõõtme kontrollimiseks valmistatakse mitteläbiv kaliiber lähtudes mõõtmest DES ja läbiv mõõtmest DEI. Võlli kontrollimisel läbiv kaliiber valmistatakse lähtudes mõõtmest des ja mitteläbiv mõõtmest dei. LÄBIV MITTELÄBIV
4. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse ühesuunalist alalisvoolu? 5. Mida nimetatakse kommutaatoriks? 6. Kuidas saadakse välisesse vooluahelasse vahelduvvoolu? 7. Mis põhimõttel töötab valdav enamus elektrienergia generaatoreid? 8. Mida nimetatakse generaatori elektromotoorseks jõuks? Kuidas generaatori elektromotoorset jõudu mõõdetakse? 9. Kuidas arvutada generaatori sisetakistus? Kirjutada valem. 10.Miks tuleb generaatori ekspluateerimisel kinni pidada lubatavast voolust? 11.Mida nimetatakse elektriliseks kasuteguriks, mis tähega tähistatakse? 12.Milline on tänapäeva generaatorite kasutegur? 33.Elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks. 1. Millal toimub elektrienergia muundamine mehaaniliseks energiaks? 2. Milleks muundub toteallikast saadav elektrienergia vooluga juhtme liikumisel magnetväljas? 3. Milline on juhtmele mõjuv jõud? Kirjutada valem. Mida tähendavad valemis olevad tähed? 4
Seega = + . Sulgemisviga: Enamasti on mõõtmistulemused omavahel seotud matemaatiliste tingimustega. (Kolmnurk 180 kraadi, kui iga mõõdetud nurk erinev, siis ei ole nurkade summa võrdne nende teoreetiliste summaga). Sulgemisviga on saadud tulemus miinus teoreetiline suurus e see, mis peab olema. Jäme viga: Geodeetiliste tööde tehnilistes juhendites kehtestatakse vastavalt antud tööle kehtestatud täpsusnõuetele sulgemisvigade lubatavad suurused. Kui sulgemisvead on lubatavast veast suuremad või saadakse ühe ja sama suuruse korduval mõõtmisel väga erinevad tulemused, on see jäme viga. See võib olla põhjustatud tähelepandamatusest või eksimustest, lohakusest, mõõtmisvahendi mittekorrasolekust või väga tugevast õhu refraktsioonist. Jämedate vigade avastamiseks tuleb igat suurust mõõta vähemalt kaks korda ja tulemusi võrrelda. Nende suurel erinevusel tehakse kolmas mõõtmine.
Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. Pneumotorustiku ja kompressori parameetrite valikul on kasulik arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku ümberehitamine võib minna küllaltki kulukaks. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt: * läbivoolava õhu hulgast, * pneumotorustiku pikkusest, * lubatavast rõhulangust, * kasutatavast töörõhust, * torustikus olevate õhu liikumist takistavate elementide hulgast. Üldjuhul kasutatakse selleks katselisel teel saadud väärtusi. Antud ülesande lahendamiseks on otstarbekas kasutada nomogramim (sele 21), mille abil saab kiiresti määrata pneumotorustiku vajalikku siseläbimõõtu. Näide Ettevõttele vajalik suruõhu kogus on Q=4Nm3/min (240Nm3/h). Tarbimise kasvuks planeeritakse kolme aasta jooksul 300%
lati temperatuuri sellele temperatuurile tõstnud. Liites fiktiivse Joule'i integraali tegelikuga, saame lõpptemperatuurile vastava Joule'i integraali väärtuse: Bk Ak 2 Ak1 . (6.18) S2 Leitud lõpptemperatuuri võrreldakse lati materjalile lubatava temperatuuriga lühisel, mis on kestval kuumenemisel lubatavast temperatuurist oluliselt kõrgem. Näiteks lubatakse vasklatile lõpptemperatuuri lub = 300 oC ja alumiiniumlatile 200 oC. Kui on täidetud tingimus l lub , on latt lühist termiliselt taluv. Elektriseadmete projekteerimisel ja talitluse hindamisel on sageli vaja eelneva alusel leida ka "pööratud" lahendeid. Näiteks võib osutuda vajalikuks leida suurim Joule'i integraal, millele latt on veel taluv
Suurem rõhulang vähendab tunduvalt süsteemi efektiivsust. Pneumotorustiku ja kompressori parameetrite valikul on kasulik arvesse võtta ka edaspidist laiendamisvõimalust, kuna pneumotorustiku ümberehitamine võib minna küllaltki kulukaks. Pneumotorustiku ehitamiseks ei tuleks kasutada juhuslike mõõtmetega torusid või rakendada nn. rusikareeglit, vaid pneumotorustiku läbimõõtu tuleb määrata sõltuvalt: * läbivoolava õhu hulgast, * pneumotorustiku pikkusest, * lubatavast rõhulangust, * kasutatavast töörõhust, * torustikus olevate õhu liikumist takistavate elementide hulgast. Üldjuhul kasutatakse selleks katselisel teel saadud väärtusi. Antud ülesande lahendamiseks on otstarbekas kasutada nomogramim (sele 21), mille abil saab kiiresti määrata pneumotorustiku vajalikku siseläbimõõtu. Näide Ettevõttele vajalik suruõhu kogus on Q=4Nm3/min (240Nm3/h). Tarbimise kasvuks planeeritakse kolme aasta jooksul 300%
3. Selleks, et säilitada raadioimpulsi ristkülikulist kuju st. võimalikult lühendada impulsi külgede kestusi, tuleb läbilaskeriba laiendada (vähendada hüvetegurit Q), mistõttu väheneb võnkeringil tekkiv pinge. Kui impulss lõpeb sel hetkel, kui vooluimpulss on saavutanud juba püsisuuruse , siis pikeneb väljundimpulss umbes 2x, sest esi- ja tagakülje kestused võrduvad sel juhul sisendimpulsi kestusega: 1...3 2 f ti Sõltuvalt lubatavast impulsi kuju moonutusest valitakse vajalik läbilaskeriba laius 2f tingimusest, mis on selle valemiga näidatud. Laialdast praktilist kasutamist ajamärkide saamiseks ossides kasutatakse rööpvõnkeringe, kus transistorvõtme abil võnkeringi katkestades tekivad aeglaselt sumbuvad võnkumised. Sellist võnkeringi nim. löökergutusega võnkeringiks. Kui võti on avatud, siis kulgeb läbi pooli L alalisvool (kollektorvool) Võnkeringis võnkumisi
Välisjuhtmestikus: seintel kõikidel juhtudel 4,0 10,0 Isoleeritud juhtmetel torus 1,0 2,5 Valgustusvõrgu arvutus koormusvoolu alusel toimub järgmiselt: algul määratakse koormusvool võrgus, seejärel valitakse kestvalt lubatavate koormusvoolude tabeli järgi juhtme vajalik minimaalne ristlõige, mille puhul arvutuslik vool on väiksem kestvalt lubatavast. Kestvalt lubatavad voolud vask- ja alumiiniumsoontega kummi- ja pvk-isolatsiooniga juhtmetele ning vask-ja alumiinium- soontega pliikestas kaablitele nimipingel. Voolu Juhtmed Lubatav vool A Kaablitele lubatav vool soone paigalda A 32 ristlõige misel torus õhus pinnases
Võimendi väljundisse on lülitatud täiturrelee KA, mis oma kontaktide abil juhib kontaktori KM mähise ahelat. Tänu termistoride väikesele massile on nende soojuslik inerts väga väikene ja seega kaitse kiiretoimeline. Termistormootorikaitserelee põhimõtteskeemi on kujutatud joonisel 1.21. Joonis 1.21 Kaitse iseenesliku käivitumise eest ehk nullpingekaitse lülitab mootori välja, kui toitepinge kaob või väheneb lubatavast madalamaks ja väldib mootori iseenesliku käivitumise, st ilma inimese poolt antava käskluseta, peale pinge taastumist. See kaitseviis on oluline vältimaks avariiliste talitluste teket ja õnnetusjuhtumeid inimestega. Kui elektrimootori käivitamine toimub isetagastuvate kontaktidega juhtimisaparaadi, näiteks surunupu abil, kindlustab nullpingekaitse käivitusnupuga rööbiti lülitatud kontaktori sulguv abikontakt, niinimetatud omatoitekontakt (vt näiteks joonist 1.19).
sprinkler) tõttu või inimtegevuse tegevuse(koristamine, tulekustutus) tulemusena. Temperatuur ja niiskus võivad tekitada arhivaalide hoidmisel kahjustusi, aparatuuride tõrkeid ning kahjustada andmekandjaid ja infotöötlusmaterjale. Ruumide mikrokliima hindamisel tuleb arvestada, et otsene päikesekiirgus võib üsna tavalistes tingimustes tekitada mingis ruumiosas üle 50° C ulatuva temperatuuri. Korraliku ventilatsioonisüsteemi asendav avatud aken võib põhjustada lubatavast suuremat õhuniiskust ning niiskuse kondenseerumist aparatuuris, samuti tekitada suuri kahjustusi arhivaalidele. Biokahjustuse puhul on elusorganismid oma elutegevuse või kohalolekuga kutsunud esile inimtekkelise päritoluga objektide omaduste ebasoovitavaid muutusi. Seega on 69 biokahjustusi võimelised ühel või teisel määral esile kutsuma kõik elusorganismid
E ; algul võetaks deformatsioon võrdeliseks ruutjuurega ajast (N: kui aeg suureneb koguvajumisele otsustavad. Samuti ei ole suur täpsus vajalik, kui oodatav 1 4 korda, siis vajum 2 korda). Algvajumi leidmiseks vetakse logaritmilise vajum jääb väikese koormuse tõttu oluliselt väiksemaks ehitise lubatavast y = [ y - ( x + z )] graafiku algosast mingile ajale t1 vastav vajum s1 ja seejärel ajale 4t1 vastav vajumist. Alati on vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate E ; vajum s2. Vajumite vahe s=s2-s1 on eelöeldu põhjal võrdne vajumite vahega liivade ja rohkesti orgaanikat sisaldavate pinnaste kokkusurutavus.
10) 2U N2 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 36 P jQ l Joonis 1.4. Jaotusvõrgu fiider Lähtudes näiteks 20 kV võrgule lubatavast pingekaost 4% ja eeldades kesk- mise juhtmeristlõikega 50 mm2 fiidri peaharu, saab lähtudes valemist (1.10) seose fiidri peaharu pikkuse ja fiidri lubatava summaarse koormuse vahel ku- jul 41 P= (1.11) l ning juhtmeristlõikega 70 mm2 fiidri peaharu puhul kujul 51 P= (1.12)
alalispinge, mida võib rakendada baasi ja kollektori vahele ilma, et transistori parameetrid halveneksid. Emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge UEB sõltub transistori tüübist ja on enamasti 3... 5 V. Suurim lubatav kollektorvool ICMAX on suurim alalisvool, millega transistor võib kestvalt töötada, (lubatavat hajuvõimsust ületamata). Võidakse anda ka suurim lubatav impuss-kollektorvool, mis on lubatavast alalisvoolu väärtusest 1,5..3 korda suurem. 6.5.3. Jääkvoolud. Kollektori vastuvool ICBO on vastupingestatud kollektorsiiret läbiv vool (etteantud pingel), kui emitterahel on katkestatud. Selle voolu väärtus sõltub vähe rakendatud pingest, kuid tugevasti temperatuurist. Kollektori ja emitteri vaheline läbivvool ICEO on kollektorahela vool etteantud kollektorpingel, kui baasiahel on katkestatud. Läbivvool on vooluvõimenduse korda kollektori vastuvoolust suurem.
Emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge U sõltub transistori tüübist ja on EB enamasti 3...5 V. Suurim lubatav kollektorvool I on suurim alalisvool, millega transistor võib kestvalt CMAX töötada, (lubatavat hajuvõimsust ületamata). Võidakse anda ka suurim lubatav impuss- kollektorvool, mis on lubatavast alalisvoolu väärtusest 1,5.-3 korda suurem. 4.5.2. Võimendusparameetrid. Vooluvõimendustegur h (tähistatakse ka ) on väljundvoolu muutuste ja seda 21E põhjustanud sisendvoolu muutuste suhe vahelduvvoolule lühistatud väljundi korral CE lülituses. Transistori võimendusomaduste sõltuvust sagedusest iseloomustab transiitsagedus f , mis T
Emitteri ja baasi vaheline suurim lubatav vastupinge UEB sõltub transistori tüübist ja on enamasti 3...5 V. 34 Suurim lubatav kollektorvool ICMAX on suurim alalisvool, millega transistor võib kestvalt töötada, (lubatavat hajuvõimsust ületamata). Võidakse anda ka suurim lubatav impuss-kollektorvool, mis on lubatavast alalisvoolu väärtusest 1,5.-3 korda suurem. 4.5.2. Võimendusparameetrid. Vooluvõimendustegur h21E (tähistatakse ka ) on väljundvoolu muutuste ja seda põhjustanud sisendvoolu muutuste suhe vahelduvvoolule lühistatud väljundi korral CE lülituses. Transistori võimendusomaduste sõltuvust sagedusest iseloomustab transiitsagedus fT, mis on sagedus, mil transistor lakkab võimendamast s.o. kui vooluvõimendustegur CE lülituses muutub võrdseks ühega
mitte. Punktide A ja B vaheline kõrguskasv h avaldub järgmiselt: h = (a-x) - (b-x) = a-b (Ärgee kasutage valemit ilma jooniseta või selgituseta, kuigi kõik õige. Otsast nivelleerimine Tuuakse nivelliir tagumise lati juurde ja teostatakse otsast nivelleerimine samade punktide A ja B vahel Arvutada kõrguskasv h' = ia b. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') näitab, kas peanõue on täidetud või mitte. h-h' = 2x 4 mm Tehnilisel nivellerimisel 2x 10 mm. Lubatavast suurema erinevuse korral tuleb nivelliir justeerida. Selleks arvutatakse lugem b0 edasivaate jaoks, mille puhul vaatekiir oleks horisontaalne b0 = i a h Elevatsioonikruviga nivelliiri justeerimiseks tuleb elevatsioonikruvi keerata nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0 Selle tulemusel läheb silindrilise vesiloodi mull paigast ära. Silindrilise vesiloodi justeerimiskruvide abil panna vesiloodi mull uuesti keskele. Pärast justeerimist muuta instrumendi kõrgust ja teha otsast
väiksem. Ei ole mingit vajadust leida eriti täpselt mingi teise kihi kokkusurutavust, millest tingitud vajum on 2 sm. Isegi kui siin esineb viga 100%, jääb sellest põhjustatud koguvajumi viga tühiseks. Piisab ainult suurusjärgu õigsuse tagamisest. Võimalikult täpselt tuleb alati leida nende kihtide parameetrid, mille deformatsioonid on koguvajumisele otsustavad. Samuti ei ole suur täpsus vajalik, kui oodatav vajum jääb väikese koormuse tõttu oluliselt väiksemaks ehitise lubatavast vajumist. Seepärast on alati vaja hinnata usaldusväärselt nõrkade savipinnaste, kohevate liivade ja rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate pinnaste kokkusurutavus. Savipinnasest on enamasti võimalik võtta rikkumata struktuuriga pinnaseproove ja seepärast otstarbekas kasutada laboratoorseid teime. Erandi moodustavad saviliivad, millest rikkumata struktuuriga proovide võtmine puuraugust ei õnnestu Kui sellise
teada, milleks ta on võimeline, siis lugege tema minevikku tema vasakult õlalt.» «See on suurepärane,» tähendas Athos. «Teil on riigisekretäri sulg, mu kallis Aramis. Lord Winter valvab teda nüüd hästi, kui teade temani peaks jõudma. Ja kui kiri ka satuks Tema Eminentsi kätte, ei oleks me siiski kompromiteeritud. Kuid kuna saadetav teener võib ka lihtsalt peatuma jääda Chatellerault's, meile aga kinnitada, et ta oli Londonis, anname talle koos kirjaga poole lubatavast rahasummast ja tõotame ülejäänud raha anda vastuse eest. Kas teil on teemant?» küsis Athos d'Artagnanilt. «Mul on midagi paremat kui teemant -- mul on raha.» Ja d'Artagnan viskas rahakoti lauale. Kulla kõlina peale tõstis Aramis silmad. Porthos võpatas. Athos jäi ükskõikseks. «Kui palju on selles väikeses kotis?» küsis ta. «Seitse tuhat liivrit kaheteistkümnefrangistes luidoorides.» «Seitse tuhat liivrit!» hüüdis Porthos
annaabi.ee 
