Regulaarpark park reeglipärane, sümteerilised basseinid, reeglipäraneteedevõrk, geomeetriliselt kuj lillepeenrad. silindriteks, koonusteks pügatud põõsad, puud. Palju kasutati marmorstruktuure. ideaalmaastik ei kujutata ühtegi tegelikku maastiku lõiku, koondatud on põnevaid antiigile viitavaid üksikasju. heroiline maastik ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaazina tegutsevad antiikkangelased. CLAUDE PERRAULT JULES HARDOUIN-MANSART ANDRE le NOTRE Louvre lossi idafassaad Versailles peegligalerii Versailles loss linnulennult GEORGES de La TOUR NICOLAS POUSSIN CLAUDE LORRAIN Vastsündinu Sabiinitaride röövimine Odysseuse tagasitulek HYACINTHE RIGAUD´ PIERRE PUGET ANTOINE COYSEVOX Louis XIV paraadportree Herakles ...
Prantsuse kunst 17.saj · Louvre'i lossi ehitustööde jätkamine · Louvre'i ehitustööde jätkamisel kuulutati välja arhitektuuri konkurss o Kutsuti Bernini Itaaliast, arvati, et ta võidab o Bernini töö ei meeldinud kuningale o Claude PERRAULT võitis idafassaadi konkursi o Kuningas täiendas projekti o Kolmekorruseline fassaad · Versailles'i loss o 40 km kaugusel Pariisist o Jules Hardouin-MANSART o Tähtsaim ruum kuninga magamistuba o Ehitas Pariisi Invaliidide Kiriku · Versailles' park o Andre le NOTRE o Geomeetrilised kujundid · Siseruumid o Peegligalerii o Sõja salong seotud kuninga ruumidega o Rahu salong seotud kuninganna ruumidega · Baroklik klassitsism arhitektuuris o INVALIIDIDE KIRIK Louis XIV laskis ehitada sõjaveteranidele · Prantsuse maalikunstis m...
Luunja Keskkool Referaat Jean Baptiste Lully Koostaja:Marek Sarov 10. klass Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................ 3 Elulugu ................................................................................................... 4 Lapsepõlv ................................................................................................ 4 Teenistus õukonnas .................................................................................... 4 Pereelu .................................................................................................... 5 Surm ...................................................................................................... 5 Looming ..................................................................................
Arhidektuur Itaalias ja Saksamaal *Esmajärguline kirikute ehitamine Siseruum ei jagunenud löövideks. Külglööve asendasid sageli kabeliteread. *Eeskujuks jesuiitide ordu emakirik Il Gesù(Jeesuse kirik) Roomas Giacomo da Vignola. Tähtsad maalid ja skulptuurid-taheti tekitada aukartust ja imetlust, mitte õpetada. Maalitud arhidektuuridetailid väljaspool kaunistasid voluudid- spiraalikujulised motiivid fassaadi detailid põhiliselt samad mis renessansiski **Detailid allutatud tervikule ega oma konstruktiivset ülesannet. Palju ebasümmeetriat Peetri väljak LORENZO BERNINI Saksamaa: ebaselge piir rokokooga Lõuna-Saksamaal eeskujuks Itaalia barokk rokokoo stiilis on just interjöör Würzburgi piiskopiloss . Johann Balthazar Neumann Itaalia kujutav kunst *2 suunda: naturalistlik suund Carvaggio idealistlik e akadeeemiline suund - ANNABALE CARRACCI + nõo ja vennaga *Carvaggio pärit lihtrahva hulgast, kujutas lihtrahvast ja igapäevast elu. ...
Klassitsism · sõna ,,klassitsism" tähendab ladina keelest tõlgituna esmaklassiline, parim · 18.saj II poole ja 19.saj I poole kunst. · 18. sajandit on nimetatud valgustusajaks( on mõeldud mõistuse ja tõe valgust · Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, nt Prantsusmaal Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal Periodiseering · Tavaliselt jagatakse klassitsism kahte perioodi: · 1. Varaklassitsism - kuni aastani 1800. · 2. Kõrgklassitsism - 1800-1830 Arhitektuur · Arhitektuuris pääses esile stiil, mis püüdis eeskujuks võtta antiikehitisi · Klassitsistliku arhitektuuri iseloomulikud jooned: lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus · Ehitised on sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina baroklikule kõigi üksikosade ühtesulatamisele. · Levinud võtteks oli hoonete sissepääsu kujundamine kreeka templi esiküljena...
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema perekonnaliikmetest ja ministritest on psühholoogiliselt sügavad ja veenvad. Süngeimelise paavsti Innocentius X portree kohta olevat portreteeritav pahaselt öelnud, et portree on “liiga sarnane”. Õukonnas maalis Velázquez ka mitmeid olmestseenideks muudetud grupiportreid (“ Õuedaamid”). Velázqueze maalimislaadi üheks lähtekohaks oli Caravaggio looming, ...
USUSÕJAD 1562-1598, koku 8 sõda, peeti Lõuna-Prantsusmaa aadlikest kalvinistide(hugenottide) ja kodanlaste ning absolutistliku kuningavõimu toetavate katoliiklaste vahel. Kat. leidsid toetust Hispaanialt, hugenotid Inglismaalt ja Saksamaalt; kat. juhtisid hertsogid Guise`id ,kalviniste Navarra kun. Antoine de Bourbon,tema poeg Henri,prints Louis de Condé ja admiral G.de Coligny.U-d algasid Guise`ide korraldatud Vassy veresaunaga (1.03.1562). Hugenotid said 1570 (Saint - Germaini lepitusediktiga) usuvabaduse ning neli kindlust ( La Rochelle jt. );neis tekkis pärast Pärtliöö veresauna arvat. 1574 hugenottide riigitaoline moodustis.Vastukaaluks 1576 loodud Katoliiklik Liiga ja 1584 loodud Pariisi Liiga tungisid peale nii hugenottidele kui ka kuningavõimule (1585-89).Kun. Henri III, kes oli 1585 tühistanud kõik hugenottide õigused, mõrvati 1589. Navarra kun. Henri, saanud 1589 Pr.kun-ks (Henri IV), kindlustas trooni, siirdudes 1593 ka...
07.11.2012 · Barokk: 17. sajandi kunst, 18. saj algus ka. Absolutismiajastu st piiramatu kuningavõim. Vastureformatsiooni pealetung, ususõjad, kõige suurem neist 30 aastane sõda, mis veel kinnitas põhimõtet kelle võim, selle usk. Kapitalistlike suhete areng; rahamajanduse levik, jätkus pangandus jms; linnade kasv ja linnakodanike arvukuse kasv. Jätkusid maadeavastused(Austraalia), valga inimese kultuuriruum laienes üle kogu maailma(teiste suhtes hävitavalt käitudes) sai alguse kolonialistlik poliitika. Teaduse ja teadmiste kiire areng, uute teadusalade tekkimine jätkus. Enamus teadmisi kõigutasid kiriklikku maailmapilti. Kõik need leidsid kajastust kunstis. Kunstis areng erinevates maades oli väga erinev. Laias laastus jagatakse maid kolmeks. Esiteks, maad, kus katoliku kiriku osatähtsus oli väga suur - Hispaania, Itaalia, Belgia, osad Saksa väikeriigid. Teiseks, maad, ...
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti kuulus arhitekt ja skulptor Bernini, kuid tema äärmuslikult maaliline barokilik fassaadikavand ei meeldinud kuningale. Töö usaldati 1665. aastal prantsuse arhitektidele, kelle hulgas oli juhtiv arsti koolitusega Claude Perrault (1613- 1688). Prantslased eelistasid kõrgrenessansi ja selle kaudu ka antiikkunsti traditsioone ning Louvre'i idafassaad (nn. Louvre'i kolonnaad) sai klassitsistlikuma lahenduse....
BAROKK PRANTSUSMAAL ARHITEKTUUR ● Prantsuse 17. saj arhitektuuri lähtekohaks on suurel määral itaalia barokk, kuid sellesse suhtutakse reservatsiooniga ning hiljem võtab arhitektuuri areng täiesti iseseisva suuna. Esindatud on eelkõige tagasihoidlik barokk, eeskuju võetakse renessansi traditsioonidest ning antiikarhitektuurist. ● Puhtbarokne laad oma liialdatud dünaamilisuse ja maalilisusega jäi prantslastele võõraks. Prantsuse arhitektuuril on juba 17.saj tugev klassitsistlik põhitoon; klassitsism, st. antiik- ja renessansskunsti jäljendamise püüd saab lausa valitsevaks 18.saj ja levib siit üle kogu Euroopa. ● Prantsuse 17. ja 18.saj ehituskunstile on iseloomulik veel see, et kõiki ülesandeid lahendati peaaegu teadusliku järjekindlusega. Kunagi ja kuskil pole nii palju diskuteeritud ja kirjutatud ehituskunsti probleemide kohta kui Prantsusmaal 17.-18.saj. Veel on iseloomulik, et profaanarhitektuuris (ilmaliku funktsiooniga arhitekt...
Kunst 17.saj üldiseloomustus Ühiskonnaelu iseloomustasid: 1. absolutismi väljakujunemine- Prantsusmaa 2. Revolutsioonid ja ususõjad- 1642- 1648- Inglise kodusõda. 1618- 1648-30 aastane sõda, sellega kindlustatakse luterluse positsioon sõjas. 3. Murrang maailmapildis-teaduse ja filosoofia areng, maade avastused, astronoomia areng Barokk kunst jagunes: · Katoliiklik barokk- nendes maades, kus katolik kirik omas jätkuvat tugevat positsiooni(Hisp, Ita) · Õukondlik barokk- kujunes nendes maades, kus oli tekkinud tugev keskvõim, absolutism (Prnts) · Kodanlik barokk- piirkondades, mis olid protestantlikud ja kus majanduses arenesid kiiresti kapitalistlikud suhted (Holland) Barokk Itaalias Arhitektuur Valitsevaks kiriku tüübiks sai pikergune hoone. Kiriku siseruumi ei jagatud sageli löövideks. Väga tähtsaks muutusid kirikut kaunistavad skulptuu...
1. Millal levis barokk-kunst? 1600-1750 2. Missugusest keelest tuleb sõna barokk ja mida see tähendab? Portugali, tähendab ebakorrapärast pool ümmargust pärli 3. Mis iseloomustab barokki üldiselt? Väline hiilgus, pompoossus, rahutus, liialduste rohkus 4. Mis iseloomustab barokkarhidektuuri? Kahekorruseline fassaad, viilud akende ja uste kohal, Korintose stiilis poolsambad ja pilastrid, kroonis kolmnurkne viil 5. Renessansiarhidektuuri ja barokkarhidektuuri sammaste asetus. Renessansiajastul seisid sambad rahulikult reas, barokkarhidektuuris aga ühinesid sambad paarideks 6. Missugune motiiv oli barokkornamendis väga armastatud? Teokarpi meenutava voluudi motiiv 7. Kes oli Itaalia barokkarhidektuuri peaesindaja ja mille ta kavandas Rooma (Vatikani) linna? Giovanni Lorenzo Bernini, kavandas kolonnaadi (e. sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolo...
Romaani stiili arhitektuuri süsteem ja ehitusmälestised 11. saj. kiviehitiste rajamine, võeti üle rooma ehitustehnika võtteid (ümarkaar, silindervõlv) Kirikud peamiselt basiilika stiilis: · Idapoolses osas püham · Transept ja pikihoone, nende ristumiskohal nelitis · Apsiidi ja transepti vahel kooriruum · Kooriruumi põrand kõrgemal ja selle all kabel ehk krüpt matmispaik · Basiilika peatunnus valgmik Ka teised tüübid: 1. ühelööviline 2. kodakirik · 3-lööviline · Aknad kesklöövi ülaosas puudusid · Portaal nii idapoolses osas kui ka pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarelised arkaadid · Arkaadid toetusid piilaritele · Arkaadide ülaosas empoorid · Empooride puudumisel trifoorium, käigu puudumisel pseudotrifoorium · Laed esialgu puust, madalad...
BAROKK 1600-1750 17. sajandit nimetatakse barokisajandiks, it. k. ,barocco' eriskummaline. Levis üle kogu Euroopa, sai alguse Itaaliast, kus pääses esile kirikuarhitektuuris. Kirik püüdis näidata oma võimu ja tugevust. Itaalia barokkarhitektid on töötanud ka Venemaal ja mujal Euroopas, seetõttu jõuab see ka Eestisse (Kadrioru loss). Arhitektuur Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokkarhitektuuris puudub rahu, sageli kavandati põhiplaanid kõverjoonelised. Kadus side hoone terviku ja fassaadi vahel. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikvõimalikke kaunistuselemente. Taotleti maalilisust, valguse ja varju mängu saavutamiseks lasti hoone osadel eenduda ja taanduda, kasutati sambaid ja poolsambaid. Sambad on paaridena, kusjuures üks sammastest sageli eendub see tekitab rahutu efekti. Fassaade liigendavad petikaknad ja nissid, kuhu paigutatakse skulptuure. Kasutati mitmevärvilisi ehituskive. Barokis ...
BAROKK. Nimetus BAROKK tähendab poilümmargust korrapäratu päre , sammuti ka eriskummaline. Kujunes Itaalias , baroco – portugaali keelest. Iseloomustus: Stiil rõhutas , et elu on liikumine ja dünaamika. Iseloomulik on dekaratiivne toredus. Kaunistuste puhjamine ja ebasümeetria. Näided: ARHITEKTUUR : B. Rastrelli. Talvepolle Peterburis. B. Rastrelli. Smolnõi Kloostri kirik Peterburis. LOVIS XIV STIIL Tekkis Prantsusmaal 17 saj. Püüti jäljendada antiikkunsti ei tohi , et oleks barokk. Kõik peaks olema ideaalne. Maalidel tegelased oli võtnud Püblist. Näided: Claude Lovrain – cheresadam udes. Claude Lovrain – cheresadam päikese loojudes. ROKOKOO Kujunes 18 saj. Prantsusmaal. Selle stiili on veel kaks nimetust : 1. Louis XV 2.Panpidar stiil. Sõna tuleb pr.k. “rocaille“ tähendab kiviklibu. Kuningas oli 15a. , vabameelne. Tema arvates pidi kunst rõhutama elu mõnusid , olema meelelahutaja. Ja aitama unistada argipäeva. Näided: ARHITEKTUUR El...
Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18.sajandil. Prantsuse õukond 18. Sajandil Louis XIV ja Louis XV õukond pimestas kogu Euroopat. Aadel sai sissetuleku riigilt ning veetis aega pidutsedes. ,,Pärast meid tulgu või veeuputus." Sügavamõttelisust ja tõsimeelsust põlati, selle asemel hinnati pealiskaudset, kuid väljenduselt meisterlikku vaimukust ja pikantset nalja. Tundeelu peenenemine ja erakordne huvi kergemeelsete armusuhete vastu. Muutused 18. Sajandi kunstis Kunst pidi alla kriipsutama elu mõnusid, pidi olema meelelahutajaks ja aitama unustada muresid, mis hakkasid Prantsusmaad ähvardama. Lous XIV soovis, et kunst oleks vabam ja rõõmsameelsem ning laskis ehitada Versilles' parki kergema, vähem paraadliku palee Trianoni. Rokokoostiili sisekujundus Versailles' luksusest tüdinenut...
2.Renessanss. Madalmaad 15-16.saj Madalmaade renessanssi areng oli kiirem kui Itaalias;põhiliselt tahvelmaalid,Maalitit isiklike kogemuste põhjal; tähtsal kohal olid gobeläänid Miniatuurmaalid (14-15-saj) Keskuseks Pariis; sealse maali koolkonna rajasid vennad Jan van Eyckja Hubert van Eyck. Ühine suur töö oli Genti altar(avatud tiibadega altar;puutahvel, mis on maalitud õliga; koosneb 12 tahvlist,millest 8 on kaetud maalingutega kahelt poolt) ,,Arnoflini ja tema naise portree" Jan van Eyck valdab väga hästi valguse kasutamist;maal on täis sümboleid; Peegel väljenadb puhtust;süütus; tunnistaja juuresolek; Küünallühter ; küünal- pulmaküünlana süüdati tavapäraselt vast abiellunute kodus Koer-truuduse sümbol ,,Kantsler Rolini Madonna" maalis peenmaali tehnikas Roger van der Weyden(altaripildid, püüdis väljendada tundeid ja emotsioone) ,,Neitsi ja Luukas" ,,Naise portree" 3.Madalmaade maalikunst Hieronymus Bosch(ei too esile peategelase maa...
Diego Velázquez (06.06.1599 - 06.08.1660) Claudia Kittask 2014 Diego Rodríguez de Silva y Velázquez Üks kõigi aegade tuntumaid hispaania kunstnikke. Sündis Sevillas tähtsaim kunstikeskus. Päriolult väikeaadel. 11- aastaselt alustas 6-aastast praktikat Francisco Pacheco juures. Tegi enda stuudio kui praktika läbi sai. Aasta pärast ehk 1917 abiellus Pacheco tütrega Juanaga. 1961. aastaks oli neil 2 tütart. Autoportree Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1923. a läks Madriidi. Sai sealse peaministri Olivarese ja kuninga Felipe poolehoiu, sai õuekunstnikuks. Jäi eluks ajaks sinna. Felipe IV lõi ta Santiago Ordu rüütliks. Tervis halvenes, kui täitis ülesandeid Felipe tütre ja Louis XIV pulmades. Suri paar kuud pärast pulmi. ...
TC. R. Jakobsoni nim. Torma Põhikool Jacques Louis Davidi elu ja looming. Koostaja: Ats Hanst Torma 2010 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................3 Elulugu...................................................................................................................4 Maalid ja teosed ...................................................................................................9 "Horatiusete vanne".......................................................................................10 "Sabiinitarid"...................................................................................................11 "Liktorid toovad Brutusele tema poegade surnukehad"...........................12 "Tapetud Marat"...................
2. ROKOKOO 18. sajandi I pool oli prantsuse absolutismi kõrgpunktiks. Rokokoo kujunes iseseisvaks kunstiliigiks pärast Louis XIV surma ning seda viljeldi Louis XV valitsusajal (1715-1774). Valitsevate ringkondade elu sisuks sai lõbustuste otsimine, tõsimeelsust põlati (see näitas halba maitset). Ka kunsti eesmärgiks pidi olema meelelahutus. Uus ellusuhtumist kajastav kunstistiil levis kõigepealt sisekujunduses. Elamute seinu kaunistati kergete, mänguliste ornamentidega, seinapinnad värviti heledaks, iseloomulikud on suured peeglid, heleda koloriidiga maalid ja kangapinnad. Moodi läks Hiina kunst ja selle jäljendamine. Nimetus „rokokoo“ võeti kasutusele hoopis 19. sajandil ning see on tuletatud tolle ajastu sisekujunduses ja tarbekunstis sageli esineva merekarbi poolmikku meenutava motiivi rokai (pr. k. rocaille) nimest. Terminit „rokokoo“ peeti paremaks kui varasemat „Pompadour’i stiil“, mis rõhutas Louis XV armukese panust uue stiil...
BAROKK 17.sajand TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja...
ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17.-18. SAJANDIL 1. Millise ordu emakirik Roomas oli juba 16.saj. ennustanud uue kirikutüübi sündi? jesuiitide ordu 2. Mis iseloomustab sellise kiriku (barokk-kiriku) siseruumi? ¤ kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid (dekoratiivsem iseloom kui gooti stiili omadel) ¤ enam ei jagunenud siseruum löövideks 3. Mis annavad ilmet sellise kiriku välimusele? Kirjelda selle läänefasaadi. Kuppel ja läänefasaad -detailid on samad, mis renessansipäevalgi -detailid on allutatud tervikule -detailidel puudus konstruktiivne osa -üldmulje dünaamiline, rahutu ja maaliline -keskosa on kahekorruseline 4. Mida tähendab voluut? Kus oled selle ehitusdetaologa varem kokku puutunud? Jäta ka meelde mõiste ,,risaliit". Voluut-teokarpi meenutav kuju. Vana-Krekas Risaliit-seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette. 5. Kuidas jätkus Rooma Peetri kiriku edasi...
Renessanss 14. saj. FRECENTO eelrenessanss 15. saj. QUATTROCENTO vararenessanss 16. saj. CINQUECENTO kõrgrenessanss Hakkab arenema kapitalism, kaubandus, manufaktuurid. Kujuneb linnakodanlus. Selle aja mõtlejad, nn. humanistid, toetusid elurõõmsale antiikkultuurile. Inimesed olid sel ajal teadushimulised, uurijad, avastajad. Ideaaliks oli mitmekülgne harmooniline inimene, kes hindas maiseid väärtusi, oli teotahteline, teda hinnati omaduste, mitte päritolu järgi. Mõned uuendused 15. saj. loobuti gooti kirjast, võeti kasutusele antiikva, mis lähtub Rooma kapiteelkirjast+väiketähed. Tänapäeva trükikiri. Leiutati graafika, paljundustehnikad: puu- ja vaselõige, söövitus. Mängukaardid jne. Levis kirjaoskus(raamatud trükis)' Haridusel oli humanistlik sisu. Tüdrukud said ka haridust. Majad, mööbel muutusid mugavamaks, tubades enam valgust. Kombeõpetus(nuga, kahvel, t...
BAROKK Portugaali k. Lopergune pärl. Barokk on korrapäratu, emotisonaalne, voolav, maaliline. Peamiselt kasutati tumedaid värve ja tunnete väljendamist. Sellel perioodil oli ka absolutismi levik- revolutsioonid ja ususõjad. Olulisel kohal ka teadmised ning filosoofia. Sellel ajal muutub inimeste vaatepunkt (hakatakse leppima sellega, et maa on üks planeet päikesesüsteemist ning tiirleb ümber päikese). Barokk oli inimestele meelepärasem ja vastuvõtavam kui renessanss. Baroki tunnuseks on ovaal ja ovaalsed aknad. Pole rangelt korrapärane. Barokk saab alguse Itaaliast, kus esile tõuseb Rooma. BAROKK KUNSTI JAGUNEMINE: Absolutism seotud katoliku kirikuga. (Hispaania, Portogal, Austria, Poola-Leedu, Lõuna-Saksamaa riigid). Põhiliseks kunsti tellijaks on kirik ning enim arenenud on arhitektuur. Absolutistlikud riigid, kus kuningavõim on kiriku endale allutanud. ...
Tallinna Arte Gümnaasium Klassitsism Referaat Sofia Kruusalu 8.c -1- 2012 Sisukord 1. Sisukord............................................................................................2 2. Sissejuhatus.......................................................................................3 3. Klassitsism........................................................................................4 3.2 Klassitsism arhitektuuris.............................................................5 3.3 Klassitsism maalikunstis.............................................................6 3.4 Klassitsism muusikas.................................................................7 3.5 Klassitsism teatris.................................
BAROKK 1600 1750 Sünnimaa Itaalia. Baroki nimetus tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit, eriskummalist, ebatavalist. Barokk levis kõige iseloomulikumana absoluutse monarhiaga katoliiklikes maades: Itaalias, Hispaanias, Austrias, Lõuna-Saksamaal, Belgias, ka Poola-Leedus. Seal olid kunsti tellijaiks kirik ja kuninglik õukond. Baroklik klassitsism levis Prantsusmaal, Inglismaal, Saksamaa väikemonarhiates. Seal kunsti tellijaks peamiselt kuninglik õukond. Baroklik realism kujunes kapitalistliku ja protestantliku Hollandi piirkonnas. Levib Põhja- Saksamaal, Skandinaavias, ka Eestis. Nendes riikides kunst praktilisem, linlaste elukultuuri arvestav. Barokk-kunsti iseloomustavad järgmised märksõnad: rahutus, liikumine, lopsakus (küllus), liialdused, toretsevus, ülirohke dekoor. Sel ajal ehitatakse palju suurejoonelisi linnalähedasi losse, skulptuuride ja purskkaevudega parke, väljakuid. Vaux-le-Vicomt...
Barokk ja rokokoo Kunstiajaloo kontrollküsimused Barokk (itaalia k. barocco ,,eriskummaline", ,,veider") Rokokoo (prantsuse k. rocaille ,,orvand") [merekarbi poolmikku meenutav motiiv] 1. Mis oli iseloomulik barokk arhitektuurile? Dünaamilisus, liikuvus, õhulisus, looduslähedus, elu tõepärane kujutamine, pidulik rahu, sümmeetria, stiihiline torm, rahvalikkus. 2. Mis vahe on sisekujunduses barokil ja rokokool? Rokokoo ruumide sidekujunduses loobuti välisarhitektuuri detailide(nt poolsammaste, pilastrite, karniiside jne) kasutamisest. Selle asemel kaeti seinad pannoodega, mida üksteisest eraldasid liistud või raamid. Barokk-ruum oli sümmeetrilisem ja rokokoos tuli moodi ornamentika motiividena taimevarred, lehed ja orvand(merekarp). Rokokoo seinad olid väga pastelsed ja ruumid luksuslikud. 3. Kes oli see Itaalia skulptor ja arhitekt, kelle tööd on Peetri kiriku ...
BAROKK http://www.miksike.ee/docs/referaadid/barokk.htm Väike kunstiajalugu http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/barokk/index.htm !!! Ei tööta kahjuks! http://web.zone.ee/marjukodukas5/Barokk1.pdf http://portfoolio.varstukk.edu.ee/portfoolio.html 1. Millistes maades leiame barokk kunsti? Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele kus agaralt tegutses katoliku kirik, püüdes tagasi vallutada reformatsiooni ajal kaduma läinud kohta inimeste hingedes - seega Itaalia, Hispaania, Austria, Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. 2. Millise võimu ja millise usuga on see seotud? Absoluutse monarhia ja katoliku usuga. 3. Mida tähendab sõna barokk? Sõna barokk tuleneb portugali k. sõnast barocco, mis tähendab ebakorrapärase kujuga pärli, ebatavalist, eriskummalist. 4. Iseloomusta barokk arhitektuuri ja too näiteid! Lisa pilt dokumenti! Sel ajal ehitatakse palju suurejoo...
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant...
Barokk Ajalootaust:17.saj 18. saj II pool, absolutismiajastu, ususõjad. ,,Kelle võim, selle usk". Valitsevaks said kapitalistlikud suhted. Revolutsioonid Madalmaades ja Inglismaal. Jätkusid maadeavastused. Koloniaalpoliitika muutub üleüldiseks (Inglismaa, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal, Holland). Teaduse ja tehnika kiire areng. Üldkirjeldus: 16 saj. lõpul kerkis Itaalias esile uus kunstistiil barokk. See hoogne, kirglik, tunneterohke ning liialdustega stiil oli soosingus nii katoliku usu maades ja maades, kus tema leviku eest hoolitsesid valisejad. Ühtegi stiili senimaani ei rakendatud nii sihiteadlikult ja see hõlmas kogu inimese eluümbruse. Arhitektuur: Uusi elemente ei looda, renessansi elemente muudetakse ja rühmitatakse teistmoodi. Mõõtmed suurenesid. Hoone üksikuid osasid lasti eenduda. Fassaadil nisid, pilastrid, petikaknad ja uksed. Rohkesti kasutati skulptuure. Lemmikmot...
Uus maailmapilt Uusaja algul muutsid inimese maailmapilti maade avastused ja tehnilised leiutised.Haridus muutus aina tähtsamaks.Kõige rohkem hindasid seda 18. sajandi valgustusfilosoofid.Uusi teadmisi ja leiutisi pandi kirja raamatutesse, mille kaudu said inimesed õppida.Raamatud levisid varasemast kiiremini.Kiriku mõju vähenes.Jumalat ei lükatud korvale, aga inimesed hakkasid aru saama, et leiutised , mis muudavad maailma paremaks ja arusaadavamaks ei ole seotud jumalaga. Usk inimmõistuse kõikvõimsusesse ei kadunud ka 19. sajandil. Antiikkunsti hakkati paremini tundma õppima 18. sajandi keskel, kui toimusid arheoloogilised väljakaevamised Itaalias.Kõige rohkem hinnati VanaRooma ja VanaKreeka ühiskonnakorraldust ja kultuuripärandit. 18.sajandi valgustusfilosoofid leidsid eeskuju just Kreekast ja Roomast.See mõjutas kaasaegsete ja järgnevate põlvkondade mõttemaailmat. Euroopas 19.sajandi esimesel poole...
,,CARMEN ALEXANDRINUM" AJAJOONEL 13. sajand Esimene teadaolev eestikeelne luuletus on olemas juba Läti Henriku Liivimaa kroonikas: ,,Jörru-jörru, jooks, ma tulen" (väidetavalt armastusluuletus) 1560 1721 on Eestimaa Rootsi kuningriigi alluvuses 1600 Tallinnas sureb Püha Vaimu kiriku eeldamisi eestlasest õpetaja, kroonik Balthasar Russow. Loe Jaan Krossi romaani Kolme katku vahel. 1600 (ligikaudu) Tallinnas sünnib eesti kirjakeele looja Heinrich Stahl. 1600 Arhitekt ja kujur Arent Passer ning ehitusmeister Hans Luttigk lõpetavad Tallinna Mustpeade hoone fassaadi uuendamise. Sellest saab tuntuim renessanssstiili näide Eestis. 16001608 Tallinna Püha Vaimu kiriku uus õpetaja Georg Müller (Uku Masingu arvamisi jällegi eestlane) peab eestikeelseid jutlusi. Säilinud on 39 jutluse tekstid a-ist 16001606 (vt õpikust ,,Mülleri jutlused") 16001629 Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. Eestimaa kubermang ja Tallinn sellesse otseselt ei p...
Miks öeldakse nii? Prelüüd (ehk eelmäng) Ettevaatust hääldusega järgmistel juhtudel: Ütle üksnes: DÉJÀ VU [vü] juba nähtud (mitte DÉJÀ VOUS [vu] juba jälle teie!) Ütle üksnes: BUFFET [büfee] Rootsi laud (mitte BOUFFER [bufee] õgima, aplalt sööma LA BOUFFE vulgaarselt: toidukraam) Ütle eesti keeles: SAMPANJA (mitte SAMPUS) Sisukord 1. KA TEMA ON ALEKSANDER!................................................................................3 2. VIINAMARJAD ON ROHELISED.............................................................................5 3. TÜLIÕUN............................................................................................................. 7 4. KA SINA, (MU) BRUTUS!...................................................................................... 9 5. POTJOMKINI KÜLA............................................................................................. 11 6. CHERCHEZ LA FEMME! ...
Kunstiajaloo arvestuslik töö nr2 – kunstimuuseumid 1. Mida kogutakse kunstimuuseumidesse? Peamiselt maale ja skulptuure. Kuid on ka erandeid. Nt Briti muuseumis leidub nt ka marke, medaleid, münte, portselane, pitsateid, kellasid jne. Liigitub ta siiski kunstimuuesumide alla. 2. Millised muuseumid/filiaalid kuuluvad Eesti Kunstimuuesumi alla? 1) Kumu Kunstimuuseum – Eesti Kunstumuuseumi peahoone. Avati 17.veebruaril 2006.a. On Eesti esinduslikuim kunstimuuseum. 2008. aastal pälvis Euroopa aasta muuseumi tiitli. Kumu ambitsioon on pidevalt kaasa rääkida eesti kunstimaailmas – elada kaasa noore kunsti tekkimisele ja arenemisele. Kumu on elava kunsti muuseum, mis mitte ainult ei säilita, vaid ka loob ja toodab. Muuesumi taga on laiem teadustöö ja elav diskussioon selle üle, kuidas protsessid toimivad. Seega pole Kumu Kunstimuuseum pelgalt dekoratiivne näitustevahetamise masin. Kum...
VARARENESSANSS 15. sajandi alguse arhitektuuris toimus üsna järsk murrang, mis oli seotud eelkõige arhitekti ja skulptori PILIPPO BRUNELLESCHI (1377-1446) nimega. Tema kavandatud kuppel Firenze toomkiriku nelitise kohal sai eeskujuks teistele itaalia arhitektidele. Juba puht tehnilises mõttes oli see hiilgav ja originaalne saavutus. Veel enne oli Brunelleschi kavandanud esimese tõeliselt renessanssliku hoone, Firenze Leidlaste kodu, mille fassaadi ilmestab peenetele korintose stiilis sammastele toetuv kaaristu. 15. sajandil oli renessansskunsti tähtsamaks keskuseks Firenze. Rikastunud patriitsideperekonnad lasid endale püstitada paleesid (itaalia k. palazzo), mille põhjal võibki kõige paremini jälgida itaalia vararenessansi arhitektuuri arengut. Palazzod olid kolmekorruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Katus oli neil madal, nii et seda peaaegu tänavale ei paistnudki. Vanimad palazzod on raskepäras...
1.Baroki üldiseloomustus ja hindamise probleemid Barokiajastuks peetakse 16. Sajandi lõppu kuni 18. Sajandi lõppu. Kunstil oli kahetine roll: vahendas ideoloogilist sisu, tuli alamaid mõjutada ja pimestada. Kunst pakkus illusiooni korrastatud maailmast. Seda näitlikustab näiteks kirikute ja losside laegede barokkmaal, mis loob illusoorse ruumi,sellest sai nagu sissevaade taevastesse sfääridesse. Maisele küllusele vastandub sügav usutõsidus. Pöördub alati esmalt vaataja meelte poole. Seda on sel puhul peetud ülespuhutuks ja ekstravagentseks. Barokk-kunst tundub liialdatud ja äärmuseni viidud. Arvati, et sel puudub tõeline sisu. Olemuslik teatraalsus.Eriliselt uhked on hoonete vestibüülid ja trepid – nagu lavad. Emotsiooni tekitamine, provotseerimine, eksitamine. Arhitektuuris kindlad reeglid. Lossiehituses oluline osa ruumide korrastatus ja liigendatus. Barokk stiili- ja ajastumõistena: ...
KUNSTIAJALOO II KURSUS Renessanss Itaalias (§ 5-11) 1) Mis sajanditel valitses renessanss-stiil? Renessansi stiil valitses Itaalias 14.-16.sajandil. 2) Too välja vähemalt kolm renessansiajastule iseloomulikku joont! * Humanism-maailmavaade, mis peab inimest kõrgemaiks äärtuseks. * Antiikkultuurist ja kunstist eeskuju võtmine. * Suurem ilmalikkus. 3) Too välja üks iseloomulik joon a) renessanssarhitektuurile - Antiikaja suured mõjud. b) renessansiaja maalikunstile- Realistlik ja looduslähedane kujutamislaad. 4) Too näiteid renessanssarhitektuurist! * Peetri kirik Roomas. * Kuningas Francois'i Chambord'i jahiloss. * Palazzod. 5) Iseloomusta Sandro Botticelli loomingut! Oli kuulsaim renessansiaja maalikunstnik. Madalareljeefe meenutavad kujutised on loodud tugevate ja ilmekate piirjoonte abil. Kehad ei toetu kindlale pinnale, vaid näivad hõljuvat õhus. Veelgi tasapinnalisem o...
Tallinna 21. Kool MEES VINCIST Raamatu kokkuvõte õp. Tiina Meeri Tuule Kivihall 11c Tallinn 2010 Kaks kodu Sündinud on esimene poeg. Imikut kannavad viis võõrast naist Mona Lisa, Mona Antonia, Mona Niccolosa, Mona Maria, Mona Pippa. Ta sai nimeks Leonardo. Ristis teda preester Piero di Bartolomeo. Nelisada aastat pärast Leonardo sündi asus romantiline luuletaja Arsene Houssaye otsima Leonardo maiseid jäänuseid. Ta teadis, kuhu surnukeha oli maetud. Ta kaevas välja koljusid ja mõõtis, kas need annavad välja geeniuse mõõdu. Kõik mis tundus vähegi Leonardole kuuluvat, viis ta Saint-Blaise'i kabelisse. Seal on kivisse raiutud sõnad: Selle kivi all puhkavad luud, mis on kokku kogutud iidse kuninglik...
Töö 11. klassile Barokk Vastused küsimustele, toodud näited ja võimalusel lisatud pildid. Andrei Sorokin 13.03.2016 Sisukord: Leht 2 / 24 1. Mis iseloomustab barokkstiili? Barokkstiili iseloomustab kujunduselementide ülepakutus, sirge joone vältimine , külluslik üldpilt, liikuv ja rahutu üldmulje, valguslaigud, ärev meeleolu, kontrastsed toonid, väljendusrikkus, võitlus-stseenid, lahingud, seina- ja laemaalingu ühtesulamine.Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria , paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus . Barokile iseloomulikud detailid: voluudid ,poolsambad, pilastrid, viilud, staatuad, poolsambad, pilastrid, viilud, staatua. Leht 3 / 24 2. Millal ja kus sai barokk alguse? Barokk on stiil, mis oli iseloomulik 17. ning osalt 16. ja 18. sajandi Euroopa arhitektuu...
Kunstiajalugu Gooti kunst Sünnimaaks Prantsusmaa. Selle stiilis esimene kirik on Saint-Denis. Tunnusteks on teravkaar, mis meenutab pooleks murtud vibu. Teiseks tunnuseks on üleüldine kõrgusse pürgimine. Tihti puuduvad kirikutel tornkiivrid, kuna kogu kirik on juba viidud kõrgustesse. Kestvuseks eri maades 12-16.saj. Nimetus ,,gootika" pärineb germaani hõimu gootide nimest, kuigi üldist seost neil asjaga ei ole. Gooti stiil suri välja, ehitisi lammutati halastamatult kuid tähelepanu hakati sellele uuesti pöörama alles pärast Victor Hugo romaani ,,Jumalaema kirik Pariisis" ilmumist 1831.aastal. Gooti kirikud on sageli ohtrate raidkivikaunistustega, võib näha erinevaid ristikulehe,õite ja pungade motiive, rosette, väikesi ehitornikesi, muinasjutulisi koletisi ja loomulikult ka piiblitegelasi ja pühakuid. Keskajal ehitati Prantsusmaale ligi 800 katedraali. Arvukalt ehitati ka kloostreid, millest tuntuim on Mont Saint-Michel. Tuntumad kat...
Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Annika Vesselov PRANTSUSMAA Referaat Juhendaja Lili Kängsepp Tartu 2009 2 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS......................................................................................................................................4 2.1. GEOGRAAFILINE ASEND......................................................................................................................5 2.2. PINNAMOOD........................................................................................................................................5 2.3 KLIIMA.................................................................................................................................................6 3. RAHVASTIK..........................................................
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
RENESSANSS Gootika ja renessansi kultuuride vahel pole siiski teravat piiri. Paljud nähtused, mida mõnikord ainult renessansiga seostatud - nt looduse teaduslik uurimine või meelelist maailma jäljendav kunst- tärkasid tegelikult varem. Renessansiajastu kultuuril on aga üks kindel tunnus- eneseteadvus. Siis levis veendumus, et kaasaeg on uue ajastu algus ja põhimõtteliselt erinev äsjamöödunust. Keskajal peeti antiik- kultuuri kristliku ajastuga võrreldes madalamaks. 15. saj. hakati aga kreeka ja rooma kultuuri pidama olu- liselt väärtuslikumaks. Selle langusele järgnenud 1000 aasta pikkust ajajärku hakati just nüüd nimetama keskajaks ning seda iseloomustati tihti ülekohtuselt kui ainult barbaarset ja pimedat seisakuaega. Ennast usuti elavat ärkamise ja uue tõusu ajastul, mis toetub antiikaja pärandile. Suure õhinaga õpiti tundma antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja i...
Eesti kunstiajaloo kordamisküsimused 1. Millised on Eesti gootika tunnused? Mille poolest erinevad Saaremaa kirikud mandri omadest? Näited Saaremaa ehituskunst on natuke rafineeritum, kui mujal, sest Saaremaa dolomiit on paremini töödeldav. Vaimad kirkud on saaremaal Pöides, mis on romaani stillis gooti kaartega. Paksud seinad. Kirikul ka kaitsev ülesanne. Pöide kirikus on väiksed aknad, kitsad uksed. Valjala kirik - Rohkem gooti tunnuseid. Muhu kirik. Eesti gooti sakraalarhitektuur on tunduvalt lihtsam ja rangem Lääne -Euroopa omast. Näiteks puuduvad meie kirikutel transept, kooriümbriskäiguga kabelitepärg ja tugikaared. Tagasihoidlikud on ka dekoratiivsed kaunistused. Peamiselt järgiti ehituses Saksa ja Skandinaavia eeskujusid. Kui Lääne- ja Kesk-Eestis kasutati ehitamiseks paekivi, siis Lõuna- Eestis selle puudumise tõttu maakivi ja tellist. Ehituskeskuseks kujunes Tartu. 13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkiri...
Renessanss Renessanss sündis 15. sajandil Itaalias. Selline nimetuski tuleneb itaaliakeelsest sõnast "rinascita", mis tähendab taassündi. Samuti arenes Itaalias välja kõrgetasemeline käsitöö, mis peaaegu tööstusliku tootmise mõõtmed omandas. Itaalia pankuritele olid võlgu pea terve Euroopa valitsejad. Majanduslik võim sünnitas iseteadvuse ja enesekindluse. Tõusis huvi "maiste asjade", tahaplaanile libises religioosne, igavikuline mõtlemine. Selle najal sai alguse uskumine inimese mõistuse jõusse ja võimekusse, nn. humanism, mille lipukirjaks sai - Inimene on kõikide asjade mõõt. Itaalias on säilinud palju suurejoonelisi jälgi Vana-Rooma kultuurist, mille mõjul hakati antiiki millekski ideaalseks pidama. Nii ongi renessanss ühest küljest antiigi pärandi taasavastamise aeg. Teisalt aga loodi sel ajal palju täiesti uuelaadset kirjandust ja kunsti. Vararenessansi ajal oli kultuuri- ja kunstiel...
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
Donna Lucial ja Ser Antoniol on poeg Ser Piero ning 15. aprillil sündis Ser Pierole poeg, kellele pandi nimeks Leonardo. See juhtus Vinci asulas 1452. aastal. Leonardo ema Caterina polnud abielus ning oli kõigest 16-aastane tütarlaps. Peale lapse sündi naitus Ser Piero mitte poja emaga, Caterinaga, kes oli külaneiu ega saanudki olla Ser Pierole muud kui lihtne meelelahutus, vaid hoops teise 16-aastase tütarlapse Albieraga. Seega oli Leonardo vallaslaps. Tema suguvõsas olid pea et kõik notarid, kuuludes rikkasse linnakodaniku kihti. Leonardo lille-, looma- ja tugev emaarmastus on tulnud just sellest, et ta emaga üksi üles kasvas. Siit pärineb idee madonnast kaljukoopas ja ka "Kuningate kummardamine", kus last hoidva ema ümber on kogunenud külarahvas, eemal aga varitseb möll. Leonardo sündis sõjaajal, mil kondotjeerid oma palgaväega laastasid ja vägistasid. Oma esimesed eluaastad elas ta tulekollete keskel ja tema uurijatele on siiani aru...
KARISMAATILISI1 NAISI AJALOOST ÕPI ÄRA PILTIDE SUURENDAMINE! Elizabeth Taylor Kleopatrana filmis ,,Kleopatra" (1963) a) Pane hiire osutusmärk (kursor) sellele pildile. b) Tee üks klõps hiire vasakpoolse klahviga. Pildile tekib raam ja igasse nurka ruuduke (ruudud on ka raami iga külje keskel, kuid neid praegu vaja ei lähe). c) Liiguta hiire osutusmärk ükskõik millisele pildi nurgas paiknevale ruudukesele nii, et ruutu läbiks kahe teravikuga nool. d) Nüüd vajuta hiire vasak klahv alla ning hoia klahvi all. Tekib plussmärk + . e) Hiireklahvi all hoides nihuta plussmärki eemale ja pilt läheb suuremaks (kui liigutad plussmärki tagasi, läheb pilt väiksemaks). Tee pilt nii suureks, et näeksid ka detaile. f) Algse suuruse saad sellele pildile, klikkides ühe korra ikoonil UNDO ehk ,,tagasi". HURRAA-AAA-AAAA! Jälle üks kogemus juures! Elagu elukestev õpe! NOFRETETE VAARAO EHNATONI LEMMIKNAINE Nofretete. Ülevärvitud lubjakiv...
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
annaabi.ee 
