LOOMEMAJA Kelly Olvi NDUS AA-15 LOOMEMAJANDUS Loomemajandus on definitsiooni järgi majandussektor, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning on võimeline looma heaolu ja töökohti intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise kaudu. Loomemajandusest hakati maailmas tõsisemalt rääkima alles 1980ndatel, Eestis ning mujal Euroopas aga veelgi hiljem. 2005. aastal tehti Eestis esimene loomemajanduse uuring ning selle käigus püüti sõnastada definitsioon ning määratleda valdkonnad. VALDKONNAD
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Loomemajandus Alis Laan Loov linn Juhendaja: Ivo Karilaid VILJANDI 2013 Antud referaadis püüan lahti seletada, miks on loovat linna vaja, millised on linna tunnused ning kuidas spetsiifilisemalt areneda loovaks linnaks läbi loomemajanduse. Teisena refereerin loomemajanduse seost ühiskonna ja kodanlusega ning loova linna ja majanduse omavahelisi seoseid
äärmuseni. Enda lemmik näitlejaks etenduses oli Karl Laumets, kes mängis kokku nelja erinevat tegelast. Põhjus miks just tema mulle kõige enam meeldis on see, et tema tegelasi oli hea ning lihtne lugeda. Ta suutis iga sõna hääldada täpselt nii, et kõik saaksid aru, kes see tegelane on keda ta mängib. Kuid samas jäid tema tegelased mulle ka kõige müstilistemaks. Oma arvamuse kokkuvõtmiseks räägiksin ma ennem ühe pisikese loo. Olin kord isa Tartu Loomemajandus Keskuses ning avastasin ühe ajalehe. Tegemist oli kultuurilehega ,,Müürileht". Seal sattusin ma huvitava artikli peale, kus Eugen Põld kritiseeris ühte teatritükki. Seal tõi ta välja ühe tsitaadi, mis mulle tollest ajast meelde jäi ja mille ma siia ka tooksin. Robert Musil - ,,Vaatajad teatris plaksutavad kõigist oma tegeliku arvamuse piiridest üle minnes aabitsatõdedele, millega ergutatakse nende aplodeerimisvajadust". Ning sellega
Piirkonna majandustlik võimekus sõltub selle infotehnoloogilisest varustusest ja selle kasutamise oskusest. Indrustraalühiskond tõi kaasa rahvaste koondumise suurlinnadesse, infoühiskonnas on aga loodud eeldused vasupidiseks protsessiks. Seejuures on tähtis, et infoühiskond lubab kaugtööd ja paindlikku tööaega. Infoühiskonad iseloomustab innovatsiooni ja loomemajandse tugevnev positsioon. Loomemajandus hõlmab arhidektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, meelelahtust, kirjastamist, reklaami jms. Infoühiskonna tunnuseks on kõrgtehnoloogilised tootmisharud. Ühiskond: Globaalne küla.. Poliitika_ õigusriik, demokraatia süvenemine, kodanikuühiskonna kujunemine. Ettevõttes saab kasu globaliseerumisest: kasutada vastuvõtva välisriigi odavamat tööjõudu ja madalamaid makse või
Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese loometöö tulemustele tööstuse, teaduse, kirjanduse ja kunsti valdkondades. Liigid: autoriõigus, autoriõigusega kaasnevad üigused, tööstusomand. 13. Kuidas saame kaitsta intellektuaalset omandid? Patendid, kaubamärgid, autoriõigusega kaitsemine. 14. Milles seisneb patendiomandi ainuõigus? Takistavab kolmandatel isikutel valmistada, kasutada või müüa teie leiutist teatava aja jooksul sõltuvalt leiutise liigist 15. Mis on loomemajandus ja mida see ühendab ning millele see baseerub? Loomemajandus on majanduses valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning mis on võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellekutaalse omandi loomise ja kasutamise. Ühendab arhitektuuri, audiovisuaalseid kunste, disaini, etenduskunste, meelelahutust, infotehnoloogiat, kirjastamist, ajakirjandust, kunsti, muuseume, muusikat, reklaami, käsitööd, kultuuriturismi
kodanikuühendused, koolitusettevõtted Sotsiaalkapital vastastikku toetavad suhted inimeste vahel, koostöövõime Innovatsioon uute ideede edukas ellurakendamine. (teadmised, loovus, motivatsioon) Intellektuaalsuse omand: Autoriõigus Autoriõigusega kaasnevad õigused Tööstusomand Intellektuaalse omandi kaitse: Põhiseadus Autoriõiguse seadus Patendiseadus Kaubamärgiseadsu Tööstusdisaini kaitse seadus Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust, mis teenib kasumit intellektuaalse omandi loomisel ning kasutamise kaudu. Tööturg kuht, kus kohtuvad tööjõu nõudlus ja pakkumine Tööhõive riigisisene näit töötajatest ja ülalpeetavatest Tööealine elanikkond: Tööjõud o Töötajad o Tööotsijad Ülalpeetavad Tööpuudus töökohti pole Tööjõupuudus spetsialiseerinud inimesi pole
inimese elus. E-majandus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võimaluste kasutamine majandustegevuse tõhustamiseks. Teenuste ja kaupade ostmine-müümine interneti vahendusel. Kaugtöö IKT-vahendite kasutamine võimaldab töötada väljaspool tavapäraseid tööruume. Kaugtöö annab töötajatele võimaluse planeerida tööülesannetele ja muudele tegevustele kuluvat aega. Samas eeldab see iseseisvust, motiveeritust ja tugevat enesedistsipliini. Loomemajandus ühendab kultuuri ja ettevõtlust. Arhitektuur, muusika, teatrikunst kui ka kirjastamine. Intellektuaalne omand õigused isikliku loometöö tulemustele Tööturg Tööhõive EL'is loetakse tööealiseks elanikkonnaks inimesi vanuses 15-64, Eestis 15-74. Ühiskond jaguneb tööjõuks ja ülalpeetavateks ehk majanduslikult aktiivseteks ja mitteaktiivseteks. Tööpuudus ja tööjõupuudus tööpuudus on olukord, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus
Mitteformaalne õppimine võib toimuda nii haridusasutuses kui väljaspool seda. 5.Mis on sotsiaalkapital? Keskendub sotsiaalsete suhete rollile produktiivsuse mõjutamisel 7.Kuidas saab riik soodustada innovatsiooni? Muuta maksusüsteem selliseks, et sellest oleks kasu ka innovatiivselt loovatele inimestele. 8.Missugused seadused reguleerivad ja kaitsevad intellektuaalset omandit? Põhisedus, autoriõiguse seadus, patendiseadus, kaubamärgiseadus, tööstusdisaini kaitse seadus. 9.Mis on loomemajandus? majanduse valdkond, mis põhineb individuaalsel ja kollektiivsel loovusel, oskustel ja andel ning. On võimeline looma heaolu ja töökohti läbi intellektuaalse omandi loomise ja kasutamise. 10.Nimetage intellektuaalse omandi liigid. 1) autoriõigus 2) autoriõigusega kaasnevad õigused 3)tööstusomand 11.Miks on vaja intellektuaalset omandit kaitsta? Et kõrvalised inimesed ei kasutaks ära (levitaks, müüks või pakuks müügiks) teise poolt loodut
ümberõppele ja rakendamisvõimalustele. Samuti tuleks mõelda, millises mahus koolitada töötajaid valdkondades, kus on probleeme konkurentsivõime säilitamisega. Töötleva tööstuse tootlikkuse suurendamisele lisaks on Eestil kui väikeriigil kindlasti vaja hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja
füüsiline). ( www.teenusedisain.ee) 2 Joonis 1. Spordi-, turismi- ja sotisaalvaldkonna teenuste klassifikatsioon tulemusele, protsessile või potentsiaalile suunatuse alusel. ( www.teenusedisain.ee) Teenuste potentsiaali toodete kõrval on märgatud ka Eestis: 2008. aasta septembris alustas Arengufond teenuste seirega. Fookusvaldkondadena tuuakse välja: finantsteenused, logistika,tervis, loomemajandus, haridus, IT-teenused. ( www.teenusedisain.ee) Tooteid ja teenuseid ühendab veel kvaliteedinõuded. Kliendi rahuoluks ja ärieduks on vajalik kvaliteet ja oskuslik kvaliteedijuhtimine. 3 2.KVALITEET 2.1 KVALITEET Kvaliteet on üldiselt sageli ettetulev mõiste, mida tänu laialdasele kasutamisele kahjuks erinevalt inspireeritakse
regionaalset paiknemist ning mõelda vabanevate töötajate ümberõppele ja rakendamisvõimalustele. Samuti tuleks mõelda, millises mahus koolitada töötajaid valdkondades, kus on probleeme konkurentsivõime säilitamisega. Töötleva tööstuse tootlikkuse suurendamisele lisaks on Eestil kui väikeriigil kindlasti vaja hoopis suuremat tähelepanu pöörata välisturgudele suunatud teadmusmahukate ja kõrge tootlikkusega teenuste arendamisele (tarkvara loomine, tervishoiuteenused, loomemajandus, erinevad finantsteenused jne). Ei saa loota, et lihtne teenustemajandus viib Eesti arenenud tööstusriikidele järele. Lahenduseks ei saa olla soov suunata suur osa elanikkonnast pakkuma madala lisandväärtusega teenuseid (hotellindus, toitlustus, kaubandus jne), omamata selle kõrval äärmiselt kõrge tootlikkusega töötlevat tööstust ja välisturgudele orienteeritud teadmusmahukaid teenuseid pakkuvaid sektoreid. Samal ajal kui arendame välja
Linnade “renessanss” on seotud linnade postindustriaalses faasis toimunud füüsilise uuendamisega. Eriti tähtsaks on muutunud linnasisese avaliku ruumi kasutus ja arendamine, erinevuste loomine linnade vahel ja sümboolsete märkide rajamine linnaruumis. Linnad on mitmete oluliste valdkondade, nt linliku kultuuri, meedia, spordi, meelelahutuse ja koolituse keskusteks – Creative City (Laundry 2000). Loovlinn. Loomemajandus The Rise of the Creative Class (Florida 2002). Florida järgi toimub majanduse kasv loovates linnaregioonides. Loovad inimesed tahavad elada linnaregioonides, mida iseloomustavad talent (innovaatiline mõtlemine), tehnoloogia (kasvav moodne äritegevus) ja tolerantsus (multikultuuriline aktiivne kooselu). 22@Barcelona avalik sektor ja erasektor; industriaalse ajastu linnakeskkonna uus tõlgendamine, kohandamine uuteks
Innovatsioon uuendus elukestev õpe Terve elu kestev õpe, koolitused, inimene ise harib end Formaalharidus paberiga haridus, gümnaasium, keskkool, ülikool jne. Mitteformaalne haridus elukestev õpe, koolitused, kursused E-majandus pea kõiki majandustegevusi saab teha ka internetis, nt. e-poodides shoppamine Haridus Õpitud koolitarkus Haritus Omandatakse läbi lugemuse, kogemuste jne. Selline inimene oskab loetut seostada, mitte vaid faktipõhiseid asju teada. Loomemajandus majandus mida teevad loomeinimesed Kaugtöö Tehakse tööd kodust lahkumata Globaliseerumine ehk ülemaailmastumine Globaliseerumine Kogu maailma haaravate majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste jne kontaktide tihenemine tänu kaasaegsetele sidepidamis- ja transpordivahenditele. Eelduseks on kaasaegsed tehnilised lahendused, mille baasil see toimuda saab. Globaliseerumist mõjutavad tegurid: 1
annaabi.ee 
