teadlased tunnistavad, et paljusid loomkatseid tehakse vaid sellepärast, et hiljem mõne ettenägematu kõrvalmõju esinemisel saaks öelda, et "me pole süüdi, me katsetasime vaid loomadel". Eksperimente loomadega kasutatakse kolmes valdkonnas: teaduslikus uurimistöös, uute toodete testimisel ja õppetöös. Õppetöös kasutatakse loomkatseid näiteks arstide, õdede, loomaarstide, aga ka potentsiaalsete teadlaste ettevalmistamisel. Toodete testimisel püütakse loomkatsete abil välja selgitada toote ohutust, mõju ja kvaliteeti. Harilikult testitakse loomade abil toiduaineid, keemiatooteid, kosmeetikat ja ravimeid. Teaduslikus uurimistöös tehakse loomkatseid nii üldiste teadmiste suurendamiseks kui ka inimkonna või muu liigi heaolu edendavate meetodite väljatöötamiseks. Aga kui loomi kasutatakse vaid oma teadushimususe rahuldamiseks siis see minu arust küll eetiline pole.
Tegemis on küll väga suure üldistusega, aga üldjoontes leitud psüühika seaduspärasused kehtivad. [3] Biheivoristid ei püüdnud mõõta mõõdetamatuid suuruseid, vaid hakkasid kasutama selle asemel mõõtetavaid suurused: stiimulid ja reaktsioonid. Biheivoristliku ehk käitumusliku psühholoogia koolkonna tähelepanuväärseimad esindajad olid Ivan Pavlov, John B. Watson, Edward L. Thorndike ja B.F. Skinner. Kõik nad on tuntud erinevate loomkatsete läbi viimisega. B. F. Skinner (1904 - 1990) Burrhus Frederic Skinner sündis 1904. aastal Pennsylvainia lähedal juristi pojana. Tema mälestuste järgi valitses ta lapsepõlvekodus soe ja sõbralik õhkond, kuid samas oli ta allutatud rangele distsipliinile kõik maiustused ja
inimuuringute eetika puudutavad inimesi, saab suureks kokkuleppiks võib usaldusväärselt lahendada nimetada Nürnbergi vaid inimuuringute abil. koodeksit. Loomkatsed Loomkatse on inimeste asemel loomade peal tehtav uuring. Neid viiakse läbi meditsiinikoolides, kaitseasutustes, kommertsettevõtetes, ülikoolide teadusasutustes ja farmaatsiafirmades, mis pakuvad võimaldavad loomkatsete läbiviimist. Loomkatsetega tekivad rasked eetilised küsimused, mis põhjustavad rohkesti vaidlusi. Aastate jooksul on palju muutunud, aga siiani ollakse eriarvamusel, millised protseduurid on vajalikud ja kasulikud, teatud eesmärkide saavutamiseks. Peale jääv aursaam on aga tänapäeval, et meditsiiniliste ja teaduslike eesmärkide saavutamiseks on loomkatsed aktsepteeritavad kuni minimeeritakse loomade kannatused. Kasutatud kirjandus http://www.eetika.ee/ http://syg.edu.ee http://et
korrastama metsaaluseid, oma koduümbrust. Algselt üle-eestiline talgupäev Teeme Ära sai alguse 2008. aasta kevadel ning tänaseks on see ettevõtmine jõudnud enam kui sajasse riiki. Inimesed on selle üritusega väga hästi kaasa läinud, kõigil on võimalus midagi elukeskkonna heaks teha. Samuti oleme hakanud rohkem muret tundma loomade üle. Kodanikualgatus „Lõpp loomkatsetele” oli üks esimestest edukatest Euroopa kodanikualgatustest, kus osales ka Eesti. Loomkatsete peatamiseks algatati allkirjade kogumine. Miljon kogutud allkirja saadeti Euroopa Komisjonile, et alustada seaduslikke muudatusi. Eestlased soovivad oma arvamust avaldada parlamendis ja valitsuses võetud otsuste vastu. Rahvas valib Riigikokku inimesed, kes hakkavad seal nende eest otsuseid langetama. Tihti pole aga rahvas Riigikogu tegevusega rahul, sest lubadusi ei suudeta täita. Oma tahtmiste saavutamiseks hakkavad inimesed allkirju koguma ja esitavad petitsioone
Käitumise bioloogilised alused Jakob Westholmi Gümnaasium Elisabeth Kungla Anette Laur Kertu Kruus 18.10.2010 Sissejuhatus 1990. aastatel, mida tuntakse ka ajudekaadi nimetuse all, kulmineerus 20. Sajandil alanud murrang inimese aju ja käitumise uurimisel — uued uurimismeetodid võimaldavad nüüd näha seni nähtamatut ja veenavad skeptikuid, et loomkatsete ja inimuuringute vaheline sild kannab keerulisemaidki küsimusi. Teadmised käitumise bioloogiliste aluste kohta täienevad nüüdisajal väga kiiresti. Meie psühholoogilise maailmapildi kujundmisel aitab kaasa närvisüsteem. Tähtis osakaal on ka sellel, mis toimub rakkude ja molekulide tasandil. 1 Sisukord Sissejuhatus..................................................................... .....................1 Sisukord.....
keskkonnaministeerium, maaeluministeerium ning sotsiaalministeerium - vahel. Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ja geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest, Maaeluministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Kommentaar..keskkonnaministeeriumilt Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonna peaspetsialist Tuuli Levandi: Eesti on tuginenud oma senistes GMOde turule lubamist puudutavates seisukohtades teaduslikele hinnangutele (EFSA, Geenitehnoloogiakomisjon, Uuendtoidukomisjon) iga GMO liini osas eraldi
1) Mis on teaduslik uurimistöö? Nimeta koolis läbi viidavaid uurimistöö liike. - Uurimus, mis rahuldab teadusliku tunnetuse põhitunnuseid: *Teaduslike meetodite kasutamine * Metoodika täpsus ja järjepidevus * Uuringu põhjalikkus, tõepäraste faktide küllaldane hulk * Objektiivselt esitatud faktid ja tulemused - Liigid: * Referaat * Essee * Miniuurimistöö * Praktikatöö *Kursusetöö *Diplomitöö/Lõputöö 2) Millistest etappidest koosneb uurimistöö läbiviimine? - Probleemipüstitus, hüpoteesi püstitus - Töö allikatega, ülevaade vanematest uuringutest, kirjanduse analüüs - Metoodika väljatöötamine, uurimismeetodi valik, valim - Uuringu teostamine, andmete analüüsimine, kokkuvõtete tegemine - Arutlus, andmete tõlgendamine, järelduste tegemine - Avaldamine: tulemuste esitlemine, ettekanne, kaitsmine, levitamine 3) Mis vahe on baasuuringul ja rakendusuuringul? ...
süstlad koguge spetsiaalsesse teravate esemete prügikasti, märgistage see ning ladustage ohutult *ärge kasutage suust suhu hingamist äsjasündinud loomade elustamiseks kasutage traditsioonilisi elustamisvõtteid nagu massaaz ja ninasõõrmete puhastamine *ärge puutuge paljaste kätega lootevedelikku või poegimisjääke, matke jäägid maha või põletage *hävitage rotid, surnud rottide korjamiseks kasutage hangu või kühvlit ja kandke kindaid. 222 Millistel eesmärkidel on loomkatsete läbiviimine lubamatu Eesti Vabariigi seaduste kohaselt? Keelatud on loomkatsete läbiviimine relvade ja laskemoona täiustamise ning tubakatoodete arendamise eesmärgil. Keelatud on ka terviseohutusnõuetele vastavuse tõendamiseks kosmeetikatoodete osas, mis: 1) lastakse turule ja tehakse kättesaadavaks lõpptarbijale 2) on kosmeetikatoote katseeksemplar või kavand, mida ei ole partiina toodetud, kuid mille järgi toode valmistatakse või arendatakse lõplikult välja. Samuti on
ilma mesilasi häirmata ja kahjustamata kätte saada. 2 Õietolmu mõju inimestele Vaatamata sellele, et paljudele põhjustab õhus lendlev õietolm allergilist reaktsiooni, sisaldab see ka palju kasulikke aineid. Näiteks leidub õietolmus palju vitamiine, peamiselt B12 ja E-vitamiine. Õietolm on väga väärtuslik ka valkude poolest, sisaldades palju vabu aminohappeid. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 5-6 korda rohkem, kui loomalihas või piimas. Paljude loomkatsete tulemused viitavad samuti õietolmu kasulikele omadustele. Näiteks väike kogus õietolmu suurendas kanade muna-toodangut üle 20% ning pikendas rottide eluiga kuni 12%, suure tõenäosusega mõjutaks õietolm sarnaselt ka inimeste eluiga. Õietolmus sisalduv letsitiin aitab kaasa rasva lagundamisele ning selle organismist välja viimisele. Õietolm võib olla abiks ka kolesterooli ja südamehaiguste küüsis olevatele inimestele.
kujutab endast sammu võrra kõrgemat organismi taset kui rakk, kus inimrakud on kasvatatud asetsema ja funktsioneerima sarnaselt päris organiga. (PETA) Lisaks saab kasutada väljatöötatud arvutiprogramme, mis on programmeeritud toimima sarnaselt inimorganismile. Uuringute järgi on mudelid väga efektiivsed, mis puudutab ravimite toimimist inimkehas.(PETA) 4 Probleemid Loomkatsete puhul ei saa teha üksüheseid järeldusi inimorganismile. (THC) Alternatiivsete meetoidte eeliseks on see, et need toimuvad inimrakkudega ja annavad usaldusväärsema info. Probleemideks on, et in vitro rakutüüpide katse baseerub vaid rakutasandile ja üldistusi ei saa teha kogu organismile ja organile ja ei saa seetõttu asendada tervet keha. (THC) "Organs-on-chips" meetod annab küll tulemuse teatud organi baasil, kuid ei näita tulemusi
katalüsaatorina orgaanilises sünteesis jne (Karik ja Truus 2003). Kaadmiumkloriidiga kokku puutudes võib nahale tekkida punetus, sissehingates köha ja hingamisraskused, allaneelamisel kõhuvalu, põletustunne, kõhulahtisus, nohu ja oksendamine. Olenevalt ainega kokkupuutumise tasemest, on soovitatav siiski perioodiline tervisekontroll. Kopsuturse ei avaldu kohe, vaid mõne tunni möödudes füüsilise tegevuse korral. Loomkatsete põhjal on tõestatud, et pikaajaline kaadmiumkloriidiga kokkupuude võib inimestel põhjustada reproduktsioonifunktsiooni- või arenguhäireid. Aine on toksiline veeloomadele ning võib bioakumuleeruda taimed, seega ei tohi see kemikaal mingil juhul keskkonda sattuda (European Agency for Safety and Health at Work 1994). Kaadmiumfluoriid on samuti värvusetu, kristalne ja vees lahustuv aine. Seda kasutatakse
niisuguseid, mida muus toidus ei ole. Kõige väärtuslikum on õietolm valkude poolest. Need sisaldavad kõiki aminohappeid, sealhulgas asendamatuid, mida on vaja rakkude uuendamiseks ja ülesehituseks. Asendamatuid aminohappeid on õietolmus 4 viis-kuus korda rohkem kui loomalihas või piimas. Näiteks 15 g õietolmu sisaldab 1,1 mg leutsiini, mis on inimesele vajalik päevane kogus. Õietolmu mõju on uuritud palju loomkatsete abil. Umbes 50 õietolmus sisalduvat bioaktiivset ainet mõjuvad soodsalt paljude haiguste korral. Ühtlasi aitab õietolm taastada maksa funktsioone, on efektiivne aneemiavastane vahend, aktiviseerib kõhunäärme insuliini tootmist, vähendab vere hüübivust, tugevdab kapillaare, alandab vere kolesteroolitaset, on skleroosivastase toimega, soodustab sapi- ja uriinieritust, mõjub vähivastaselt, ei lase tõvestavatel mikroorganismidel soolestikus paljuneda, stimuleerib
reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Aktuaalsem on plii puhul tema mürgisus, eriti arvestades suurt tarbimist ja kumuleerumist organismis. Ookeanidesse suubub reostusena aastas sadu tuhandeid tonne Pb. Loomadest on plii suhtes kõige tundlikumad koerad ja hobused, kõige vähem aga hiired ja rotid. Kulinaarias peaks arvestama, et näiteks merekalades koguneb plii peamiselt nahka ja lõpustesse. Kõrgem on pliisisaldus loomamaksas, -neerudes ja -ajus. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele enam vastuvõtlikud, neil tekib kehvveresus, valud kõhus, lihasnõrkus ja ajukahjustus; kahjustub vaimne ja füüsiline areng. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii läbib platsenta. Suurte pliidooside toimel võivad sündida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse arenguhäirega koolieas ja väikese kasvuga.
Samuti esines enamus järglastel kasvajaid. Pentaklorobenseeni manustati üks kord päevas tiinetele rottidele vastavalt 50, 100, 200 mg/kg. Võrreldes teiste rottidega, oli 200 mg/kg doosi saanud rottide järglaste arv oluliselt väiksem ning esines ka erinevaid mutatsioone. 15-päevases uuringus, surid kõik rotid, kellele manustati 10000 ppm pentaklorobenseeni. Nende maks oli seejuures kaks korda suurem kui tavalistel rottidel. 6 Nende loomkatsete põhjal võib arvata, et ainega kokkupuude võib põhjustada mutageensust ning kahjustada inimese arengut ja järglaste saamist. Kantserogeensus Pentaklorobenseeni kantserogeensuse kohta inimeste jaoks puuduvad selged tõendid. Seega võib öelda, et hetkel ei peeta seda kantserogeeniks. Ökotoksikoloogia Pentaklorobenseenia kroonilisust toksilisust on uuritud mitmete veeloomaliikide puhul ning see on neile väga mürgine
kolme ministeeriumi vahel: 1. Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest. 2. Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest. 3. Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll Cartagena bioloogilise ohutuse protokoll on rahvusvaheline lepe, mille üldiseks eesmärgiks on tagada geneetiliselt muundatud elusorganismide ohutu kasutamine, seda eriti nende piiriülesel liikumisel. Protokolli peamine eesmärk on tagada, et kõigil oleks kättesaadav info
jagatud kolme ministeeriumi vahel: Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest, Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi - geenitehnoloogiakomisjon (Keskkonnaministeeriumi juures) ja uuendtoidukomisjon (Põllumajandusministeeriumi juures), mis teeb ka geneetiliselt muundatud organismidest
a, kui John B. Watson avaldas artikli, kus psühholoogiat käsitleti teadusena käitumisest. Biheiviorismi järgi on teadusliku psühholoogia aineks inimeste ja loomade mõõdetav käitumine, teadvust eitatakse (teadvus ja kõik subjektiivne nim ,,mustaks kastiks"). Inimese käitumise uurimine taandub valemile S R (S- stiimul, R- reaktsioon). Probleemsituatsioonid lahendatakse katse-eksituse (proovide ja vigade) meetodiga. Loomkatsete tulemusi käsitleti mudelina inimese käitumise mõistmises. 1930.a sattus biheiviorism kriitika alla (biheiviorismi teeneteks olid tähelepanu juhtimine käitumise sõltuvusele keskkonnast, klassikaliste õppimisalaste eksperimendiskeemide väljatöötamine, õppimisprotsesside seisukohalt seaduspärasuste avastamine, kuid seda tehti lihtsustatult, jättes kõrvale psüühika seesmise ehituse ja talitlusprintsiibid) ja
1. Keskkonnaministeerium. Neile on omistatud vastutus GMO- de keskkonda viimine ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubamine. 2. Põllumajandusministeerium. Vastutavad uuendtoidu, mis haldab ka geneetiliselt muundatud toitu, käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest. 3. Sotsiaalministeerium. Kannavad hoolt geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Samuti on Eestis kaks komisjoni, mis tegelevad riskianalüüside läbiviimisega GMO- d sisaldavate toodete puhul. Üheks neist on geenitehnoloogiakomisjon Keskkonnaministeeriumi juures ja uuendtoidukomisjon Põllumajandusministeeriumi juures. [3]
retseptiravimite väljakirjutamise ja ostmise süsteemi kasutusmugavust kõigile süsteemi osapooltele, Eestis kasutatav digiretsepti süsteem on teistele riikidele eeskujuks. 2.3. 2012 – Sisekaitseakadeemia suurõnnestuste simulaator 2012. aasta konkursil osalesid Soome, Eesti, Läti ja Rootsi organisatsioonid. Eesti äriettevõtete kategoorias võitis AS MolCode, kelle töö sisuks oli ohtlike ainete mürgisuse astme määramise metoodika QSAR, mis võimaldab vähendada loomkatsete vajadust. Kõikide osalenud riikide vahelise konkursi üldvõitjaks kuulutati Eesti Sisekaitse- akadeemia suurõnnetustele reageerimise virtuaalsete treeningsimulatsioonide teenusega. 9 Sisekaitseakadeemia sai simulaatori eest pärjatud kahes kategoorias – avaliku sektori ja innovatsiooni kategoorias. Põhjamaades ainulaadne lahendus võimaldab oluliselt kriisiõppuste ressursse kokku hoida, pakkudes samas väga laia ja paindlikku päästesituatsioonide modelleerimise võimalust. 2.4
võivad loomulikes tingimustes teiste tegurite mõjusse ära kaduda. Argielu seisukohalt pole taoline katse ( autojuhtide reaktsiooniaeg laboratooriumi lihtsustatud tingimustes saadakse tavaliselt 0,2 ja 1 sekundi vahelisi tulemusi. Kui uuritakse autojuhtide tegevust teel sõites, saadakse 2 ja 4 sekundi vahelisi aegu) aga esinduslik. Üldistatavust võib piirata ka uuritud katsemuutujate esinduslikkuse puudumine. Psühholoogias ilmneb see probleem eriti loomkatsete puhul: loomadel täheldatud selged nähtused ei ilme tingimata inimese käitumises ( näiteks: tingitud reaktsioonid kui õppimisilming. Pavlovi tingimuste katse LISA 2). Kuigi nn näha, et eksperimendid ei täida alati kõiki teaduslikele meetoditele esitatud nõudeidn on katse siiski ainuke võimalik vahend tõestamaks, et just teatud tegur on uuritava nähtuse esinemise põhjuseks. Kuna tegurid tehakse kindlaks tavaliselt mingi teooria põhjal, on teooriate kontrollimiseks katsed
Ei näita otsest põhust/ tagajärge Põhjusliku seose põhjus eelneb tagajärjele, on kooskõla loomadel tehtud uuringutega, tagajärje pööratavaus. See on seos kindla kemikaali ja haiguse vahel, kõik faktorid, mis antud aine mõjul haigestumise tõenäosust suurendavad Loomaktsed- üldtoksikoloogilised, akuutne mõju- lühiajaline, suured doosid. Krooniline mõju- pikaajaline, madalate doosidega Eriuuringud teratogeensus- embrüotel, mutageensus. Loomkatsete eelised on katseloomade gen. sarnasus, katse ting. Kontrollitavad. Puudused- raske tulemusi inimesele kohandada Sihtobjektide määratlemine-tähendab ökoloogilise objekti ja selle vaatluse alla võetavate omaduste valimist. (ökoloogilised obj: populatsioon, kooslus, ökosüsteem) SO valitud ÖO tuleb valida omadus, mille kaudu saab seda piisavalt iseloomustada. Valitud SO peavad olema mõõdetavad nii objekti kui selle omaduste poolest,võib olla mitu SO,tähtis on et SO väljendaksid
Plii eraldub väga aeglaselt luudest ja peaajust. Seepärast taastuvad ka ajutegevuse häireid aeglaselt. Soodsates tingimustes alaneb organismi pliisisaldus poole võrra alles kahe aasta jooksul. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi. Plii suured annused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, kahjustada meeste reproduktiivsüsteemi. Plii kumuleerub luudes. Loomkatsete põhjal arvatakse pliiatsetaadi ja pliifosfaadi vähki põhjustavat toimet. Väikelapsed on plii toimele enam vastuvõtlikud, neil tekib kehvveresus, valud kõhus, lihasnõrkus ja ajukahjustus; kahjustub vaimne ja füüsiline areng. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii läbib platsenta. Suurte pliidooside toimel võivad sündida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse arenguhäirega koolieas ja väikese kasvuga. Kirjanduse
- kütuse põletamisest - mikroelektroonika tööstusest · Transport: - Teede hooldusest - Autokütuste kaudu · Kodumajapidamine: - Reovesi, olmekeemia, väetised, värvid, lakid, kütmine 68. Polütsüklilised aromaatsed süsivesinukud (PAH) PAH-id e polüaromaatased süsivesinikud on aromaatsete tsüklite kondensatsioonil tekkinud erineva kantserogeensuse tasemega keskkonda saastavate ainete grupp. Osa nensest ühenditest on loomkatsete käigus saadud tulemusel toksilised ja kantserogeensed, mistõttu nende esinemine toidus peaks olema kontrollitud ja välditud. PAH-id on üldiselt vees vähelahustuvad keemilised ühendid, mis absorbeeruvad kergesti orgaanilisse ainesse aga võivad laguneda ultraviolett kiirguse toimel. 69. Polükloreeritud bifenüülid (PCB) Suure vastupidavusega keemilistele, bioloogilistele mõjudele ja temp muutustele. Kogunemine keskkonnas, kasutatakse isolatsioonimaterjalidena transformaatorites ja
asja kohta ning tulemused üldistatakse. Nende usaldusväärsus sõltub suuresti küsimuse vormist. 4)Testid Nad võimaldavad kindlate protseduuride alusel võrrelda kahte või enamat isikut mingi tunnuse suhtes. Näiteks võrreldakse inimeste intelligentsi või isikuomadusi. Üks eetiline probleem on loomkatsed. Umbes 7-8% psühholoogilistest katsetest teostatakse loomadega enamasti rottide, hiirde, jäneste ja lindudega. Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööke. Küsimus on selles kas tohib inimeste heaolu pidada loomade omast tähtsamaks. Teiseks probleemiks on inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Näiteks kui tahetakse näha kuidas inimesed mingis olukorras käituvad siis provotseeritakse neid ka vastavalt. Eetilist laadi küsimuste lahendamiseks on välja antud eetikakoodeksid. 1) Katseisikutele tuleb tagada privaatsus. Nende mõtteid, tundmusi, arusaamu ei tohi
kg). Mürgistuse e. intoksikatsiooni raskusastme ja ravi tõhususe hindamiseks on väga oluline määrata mürgi kontsentratsioon eelkõige vereplasmas aga ka organismi erinevates kudedes. Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud. Tavaliselt pidev igapäevane kontakt toidu kaudu. Loomkatsete korral looma elu aeg. 5. Ainete imendumise põhiteed ja mehhanismid. Kow mõiste ja tema rakendamine . Imetajate organismi võivad võõrained e. ksenobiootikumid siseneda kolme põhivärava seedetrakti, kopsude ja naha kaudu. Lisaks veel süstimise teel intravenoosselt või parenteraalselt. Kuna enamik võõraineid, sealhulgas toksilisi, siseneb organismi suu kaudu, on just magu ja sooled toksikoloogias eriti tähtsad väravad, kus avaldub ka nende ainete esmane mõju organismile
põhjalikult testima. REACH nõuab tootjatelt ja importijatelt kõikide suurtes kogustes (>1t/a) toodetud või imporditud ainete kohta põhjaliku info kogumist (nii "vanad" kui "uued" kemikaalid). REACH lubab teatud ohtlike kemikaalide kasutamist, kui kasutatakse sobilikke kaitsemeetmeid (kaitseriietus, korralik ventilatsioon jne). Kui REACH võib piirata või keelata ainete teatud otstarbel kasutamise, kui tootja ei suuda kaitsemeetmeid rakendada. REACH loomkatsete osas: info peaks olema kättesaadav huvitatud osapooltele, >10 a vanade katsete puhul tasuta kättesaadav. Muud meetodid (in-vitro ja mudelid) on eelistatumad Üldiselt REACH asendas 40 erinevat õigusakti luues ühise süsteemi kõikidele keemilistele ainetele Uus vs vana Uus: Tootjad ja importijad peavad koguma infot kõikide ainete omaduste kohta, mida toodetakse või imporditakse üle 1 tonni aastas. Teatud ohtlike kemikaalide kasutamine on lubatud, kui kasutatakse kohaseid meetodeid riski
Eestis on geneetiliselt muundatud organismide kasutamise reguleerimine jagatud kolme ministeeriumi vahel. Keskkonnaministeerium vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamist. Põllumajandusministeerium vastutab uuendtoidu käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest. Sotsiaalministeerium vastutab geenmuundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014) Lisaks ministeeriumitele on veel kaks nõuandvat komisjoni - geenitehnoloogiakomisjon ja uuendtoidukomisjon. Need teevad geneetiliselt muundatud organismide ja nendest koosnevate või sisaldavate toodete kohta riskianalüüsi (Wikipedia: Geenmuundatud... 2014).
K.Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B on võtnud aluseks reflekside uurimisest saadud ideid. Klassikaline tingimine (I. Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Mõned võtmefiguurid suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa.
kooseksisteerimisele esitatavate riigisiseste nõuete kehtestamise eest. Euroopa Liidus antakse kõik GMO toidu ja sööda turule viimise load Euroopa Komisjoni otsusega pärast Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) ja liikmesriikide riskihindamise läbiviimist. Maaeluministeerium vastutab selle eest, et Eesti annaks Euroopa Liidu liikmesriigina turulelubamise riskihindamises oma panuse. Ministeeriumis tegutseb ka loomkatsete loakomisjon, kuhu laekuvad GMO loomade loataotlused. (Maaeluministeerium, 2015) Sotsiaalministeeriumi haldusalas olev tööinspektsioon vastutab GM mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubamise eest. (Maaeluministeerium, 2015) Eestis on kaks nõuandvat komisjoni, kes teevad GMO-de ja nendest koosnevate või neid sisaldavate toodete kohta riskihindamist. Geenitehnoloogiakomisjon – keskkonnaministeeriumi juures tegutseva komisjoni
· Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? Tänapäeval enamiku katsetest võib teostada juba rakutasandil, bioloogilistes lahustes tootjad on huvitatud loomkatsete vältimisest. Kuigi ei või olla täiesti kindel, kas katsed olid tehtud, näiteks teise eluolendi peal inimesel (vabatahtlikud), mis omakorda võib olla samuti ebaeetiline (inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud: vanglakaristatud, surmamõistetud) Õigus infole 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks? Üldine on suundumus, et loomade pidamisel ja tapmisel tuleb võimalikult vältida stressi. Eriti püütakse keelustada
REACH kohustab kõiki tootjaid ja importijaid välja selgitama oma kemikaalide omadused ja need registreerima. Selleks peavad tootjad ja importijad, kes toodavad või impordivad ainet 1tonn või rohkem aastas, esitama Euroopa Kemikaaliametile registreerimistoimiku, mis sisaldab informatsiooni aine omaduste, kasutuse ja ohunõuete kohta. REACHi baaselemendid on järgmised: *registreerimine *hindamine *autoriseerimine *piirangud *loomkatsete vähendamine *parem teabevahetus tarneahelas *ligipääs teabele 48. Nimetage bioloogilised ohutegurid Mikroorganismid: *bakterid *mikroseened *protistid *viirused Rakukultruurid Endoparasiidid Vetikad Bioloogiliselt aktiivsed ained: *priionid (viirustest vääiksemad, ainult valgust koosnevad nakkushaiguste tekitajad) *geneetiline materjal *toksiinid *allergeenird (loomade epiteelitolm) *ensüümid *hormoonid
Uute töötajate värbamisel on otstarbekas nende oskuste ja kogemuste hindamise kõrval kaaluda ka nende sobivust organisatsiooni põhiväärtustega. Tänapäeval võib sageli täheldada liikumist detsentraliseerimise ja töötajatele suuremate vabaduste andmise poole. Suurem vabadus ei tähenda aga seda, et igaüks võib teha, mida heaks arvab – vabadusel peab olema suund. NT The Body Shop väärtused: loomkatsete vastu; toeta ausat kaubandust; armasta end sellisena nagu oled; inimõiguste eest; kaitseme meie planeeti 42. Ettevõtte missioon. Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu vajalikkust, ta määratleb, mida see organisatsioon soovib korda saata vaadates seda just tarbija poolt. Ideaalis peaks peegeldama missioon missioonitunnet, mida ettevõtte töötajad tunnevad. Ei ole mõistlik defineerida ettevõtte missiooni läbi tehnoloogiate, toodete
· Keelata kodumaistele tarbimisnormidele mittevastavate toiduainete, ravimite jms müüki (annetamist) vaestele riikidele 5. Kui mõni ravimi- või kosmeetikatoodete firma väidab, et tema tooted on tehtud loomkatseteta - kas siis võib olla täiesti kindel, et ta kellegi teise suhtes pole ebaeetiliselt käitunud? Miks? Tänapäeval enamiku katsetest võib teostada juba rakutasandil, bioloogilistes lahustes tootjad on huvitatud loomkatsete vältimisest. Kuigi eetilisuses ei või olla täiesti kindel. Katsed võisid olla tehtud näiteks teise inimese peal (vabatahtlikud), mis omakorda võib olla samuti ebaeetiline. Seda juhul, kui katsealusteks olid inimesed, kelle otsustusvõime, intellekt võib olla piiratud. Nt vanglakaristatud, surmamõistetud jms. Või oli niisama vabatahtlike ligipääs infole piiratud. 6. Kas loomakaitsjad tänapäeval sõdivad suurte või väikeste tapamajade vastu? Miks?
inimeste psühhobioloogiat. Peamised uurimisteemad on tundeelamuste ja ajejõudude aluseks olevad neurokeemilised protsessid ajus, psühhoaktiivsete ühendite toime käitumisele, kehalise aktiivsuse, meeleolu ja isiksuseomaduste seosed. Harrot on huvitanud neuropeptiidide roll emotsionaalsete seisundite geneesis ja uurimiskäitumises, vastavate vastutavate ajupiirkondade väljaselgitamine, depressiivsete seisundite neurokeemiline modulleerimine loomkatsete abil, sotsiaalse käitumise psühhobioloogia, serotoniini mehhanismide osa mainitud protsessides. Tema teadustöö oluliseks teemaks on saanud monoamiinoksüdaasi jt biomarkerite kasutamine ülemääraselt riskeeriva ja impulsiivse käitumise analüüsil ja ennustamisel, eriti seoses tervisekäitumisega (suitsetamine, alkoholi ja/või narkootikumide tarbimine, ühiskonnavastane käitumine, osalus õnnetusjuhtumites). Harro grupis on välja
Horney (nt. kultuuri roll, baasärevus ja vaenulikkus). E.Fromm (nt. individualiseerumine ja üksildustunne). Biheiviorism - 1913. aastal avaldas John Watson artikli psühholoogiast kui käitumise teadusest. Aastat on kokkuleppeliselt peetud koolkonna algusaastaks, kuigi sellele eelnes rohkelt uurimusi, mis tegid võimalikuks suuna läbimurde. B aluseks on ideed, mis koguti reflekside uurimisega. Klassikaline tingimine (Ivan Pavlov), tingitud ja tingimatud refleksid. Loomkatsete läbiviimine. Jälgiti mõõdetavat käitumist. Teadvus on "must kast". Juhiti tähelepanu keskkonna rollile inimese käitumise juhtimisel. Miinuseks peetakse psüühilise faktori kõrvale jätmist. Getaltpsühholoogia. Võtmefiguure suuna algusaastatel: Max Wertheimer, Kurt Koffka, Wolfgang Köhler. Lähtuti ideest, et psüühilisele nähtusele on omane strutureeritus ja terviklikkus. Tervik on primaarne ning domineerib osade üle; tervik on enam kui osade summa.
sellele eelnenud ühekordse suures koguses või pikaajalise väikeses koguses mükotoksiini sisaldanud toidu tarbimisega kaasnevate haigusseisundite välistamine, tarbitud toidu väljaselgitamine ning selle toidu laboratoorne analüüsimine aga enamasti ei õnnestu. Teadmisi mükotoksikooside mõjust inimesele saab rohkem epideioloogiliste vaatlusuuringute ja eksperimentaalsete loomkatsete käigus. Hiljuti on välja töötatud biomarkerid, mis võimaldavad küllalt suure usaldusväärsuse ja korratavusega avastada ühe või teise mükotoksiiniga kokkupuudet vere- või uriiniproovidest. 12 Pole olemas "ohutut" mükotoksiinide päevadoosi, kuid arvatakse, et jäigema poliitika kehtestamine toiduahelas esineda lubatava mükotoksiinide koguse suhtes kahjustaks paljude
seda. Psühholoogide eesmärk on uurida inimeste käitumist teaduslikult. Tuleb jälgida teatud standardiseerimisnõudeid. Hea teooria võimaldab seostada paljusid fakte ja esitada kontrollitavaid hüpoteese, millel võib olla ka rakenduslik tähtsus. 6. Eetikaprobleemid Loomkatsed on eetiline probleem. Umbes 7-8% psühholoogilistest uurimustest teostatakse loomadega (rotid, hiired, jänesed, linnud). Ligi kümnendiku loomkatsete puhul kasutatakse elektrilööki. Küsimus: kas tohib pidada inimeste heaolu loomade omast tähtsamaks? Probleemiks ka inimestega tehtavad manipulatiivsed katsed. Kui tahetakse näha, mil viisil inimesed mingis olukorras käituvad, siis provotseeritakse neid vastavalt. Kui neile eelnevalt öeldakse, mida neilt oodatakse, ei saaks me inimloomuse kohta midagi reaalset teada. Eetilist laadi küsimuste lahendamisel aitavad psühholooge nende tarbeks koostatud eetikakoodeksid
Suurimad ohud peituvad kemikaalides, millele me oleme tavaolukorras eksponeeritud. Mutatsioonid: eksperimentide tulemused Ioniseeriva kiirguse mutageenne võime avastati 1927 aastal puuviljakärbsega tehtud eksperimentide käigus. Hiljem tehti hulgaliselt katseid hiirtega, et määrata muutusi mutatsioonide esinemissageduses peale kiiritust. Eksperimentides kasutati ära ligi miljon hiirt, et üldse mingit tähenduslikku tulemust saada ja isegi siis oli tulemusi keeruline interpreteerida. Loomkatsete tulemused: 1. Erinevad mutatsioonitüübid erinesid tunduvalt tundlikkuselt kiirituse suhtes. 2. 2. 0.1-2.0 Sv oli vaja loomuliku mutatsioonitaseme kahekordistamiseks 3. 3. Isased olid tundlikumad, kindla doosi puhused muutused olid sagedasemad isastel katseloomadel. 4. Kui katseloomade paaritamise ja kiirituse vahele jäeti piisav ajavahe, siis mutatsioonide tase kahanes minimaalseks. 5. Kui kiiritati teatud ajavahemiku vältel, siis efekt oli väiksem võrreldes ühekordse
· Miks on sarnased isiksusetüübid olemas erinevatel liikidel, loomadel? · Isiksusetüüpide uurimine: o Rotid, sead, kanad o Rasvatihane o Eksootilisemad (papaida, kaheksajalad, ahvid) · On küll erinevad, kui käitumine ikkagi sarnane Isiksusetüüpide uurimine · Aitab uurida käitumist (ka ebakohast) o Nt ämblik emane sööb ju isase ära! (paarumiskäitumisele halb ju) · Oluline loomkatsete ettevalmistamisel ja uurimisel aitab ette ennetada o Nt rottide uurimine (laboris on välja jäetud agressiivsed hiired ära evolutsioneerunud) o Seega laboriloomadega katseid tehes ei peegelda see päris elu o Ka kodustamise käigus, kassidel ja koertel, võivad osad tüübid kaduma olla läinud · Isiksusetüübid võivad mõjutada stressitaset koduloomadel (tasub arvesse võtta aretamisel
logaritmilises töötluses ning mis akuutselt manustatuna põhjustab 50% katseloomade surma 3. Kontakti ja vastuse mõisted ja liigid. · Eksponeerumine (kontakt, mõju) võib olla: akuutne: kontaktiaeg toksikandiga lühem kui 24 tundi, enamasti ühekordne; subakuutne: tavaliselt korduvkontakt kuni ühe kuu jooksul; subkrooniline: kontaktiaeg 1-3 kuud; krooniline: kontaktiaeg pikem kui 3 kuud. Tavaliselt pidev igapäevane kontakt toidu kaudu. Loomkatsete korral looma elu aeg. Mürgistus võib olla kas kohalik või süsteemne, silmapilkne või viivitatud, pöörduv või pöördumatu. 4. Ainete imendumise põhiteed ja mehhanismid. Kow mõiste ja tema rakendamine. · Imetajate organismi võivad võõrained e. ksenobiootikumid siseneda kolme põhivärava seedetrakti, kopsude ja naha kaudu. Lisaks veel süstimise teel intravenoosselt või parenteraalselt.
Mida teame varase kortikaalse kahjustuse taastumisest 2012? hüpotees • Oleneb kahjustuse ajast • Ajukahjustus aju arenguperioodis käivitab 2 erinevat protsessi: • Ektrapoleerides loomkatsete tulemusi- on mitu võtme-perioodi: • degeneratiivse: rakkude atroofia ja ühenduste kadu – 3.trimester + perinataalne periood: KOHUTAV • segeneratiivse: sünaptogenees, neuro- ja gliogeneesi tõus – 2.k.-2.a.: PARIM TULEMUS – ÜHEPOOLNE KAHJUSTUS: degeneratiivseid protsesse vähem + intaktne HF – 2.a.-puberteet: parem võrreldes järgneva täiskasvanu-eaga
14) veonõuded 15) reguleerivad õiguaktid 16) muu teave. 23. Mis on REACH? Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus,mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet. Vastu võetud kaitsmaks inimeste tervist ja keskkonda võimalike kemikaalidega seotud riskide eest ja samal ajal suurendada kemikaalitööstuse konkurentsivõimet. Samuti edendab see ainete ohtlikkuse hindamise alternatiivseid meetodeid, et vähendada loomkatsete arvu. 24. Gaas ja aur-definitsioonid. Gaas – aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Täidab ruumi ühtlaselt, molekulid pidevas korrapäratus soojusliikumises, molekulidevahelised jõud on väiksed. Aur – selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur (veeaur) CO 2 balloon – balloonis vedel, välja tuleb aur, kolvis gaasina 25. Gaaside omadused. Kokkusurutavus ja paisuvus
kolme ministeeriumi vahel: Keskkonnaministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud organismide keskkonda viimise ning geneetiliselt muundatud organisme sisaldavate või nendest koosnevate toodete turustamise lubade väljastamise eest, Põllumajandusministeerium - vastutab uuendtoidu (sh geneetiliselt muundatud toidu) käitlemise ja turustamise lubade eest, seemnete ja taimse paljundusmaterjali, väetise, sööda kasutamise lubade väljastamise eest ning loomkatsete läbiviimise lubade väljastamise eest, Sotsiaalministeerium - vastutab geneetiliselt muundatud mikroorganismide suletud keskkonnas kasutamise lubade väljastamise eest. Artikkel Terviselehest: Oht inimese tervisele ja keskkonnale Viimasel ajal on paljud organisatsioonid ning teadlaste ühendused välja astunud GM toidu vastu. Avalikus kirjas maailma kõigi riikide valitsustele kutsuvad 310 teadlast 36 riigist üles peatama GM toidu kasutamist. Selles pöördumises on selgitatud, et GM
· Teadlane on see, kes tungib tundmatusse maailma; · Autoriteedid (skolastika) peavad taganema (eksperimentaalselt tõestatud) faktide ees; · Induktiivne ja deduktiivne meetod (teooria ja fakt) peavad olema katseliselt tõestatud; · Põhjuse ja tagajärje vahekord peab vabanema empiirikast; · Teooria on tõestamist leidnud hüpotees; 4 Vivisektsioon ,,elavalt lõikamine". (Meditsiinisõnastik lisab: ,,eriti loomkatsete vastaste poolt katseloomalõikustele antud nimetus".) 5 Kuraare on märksõna terve rühma taimsetel mürkidel põhinevate Ladina-Ameerika päritolu nn noolemürkide kohta. Euroopa teaduse tõsisem huvi kuraarede vastu algas 200 aastat tagasi, lähtuvalt tähelepanekust, et nimetatud mürgid halvavad vaid lihaseid (mitte südant ja kopse), nt juba 1811-1812 näidati katseloomal, et viimane ei sure kuraaremürgitusse kui tema kopse kunstlikult aereeritakse
kaunviljades (eriti sojas), kapsas, porgandis, linaseemnetes ja tsitrusviljades. Põllumajanduses kasutatavad tõrjeained põhjustavad Maailma Tervishoiuorganisatsiooni asjatundjate arvates aastas 3 miljonil inimesel tõsise mürgistuse. Neist 220 000 sureb. Enamik mürgistustest leiab aset arengumaades. Eriti ohtlik on 2,3,7,8TCDD e. dioksiin. Seda on leitud mullast, taimedest, kaladest, loomkudedest, piimast, inimese maksast, neerudest, rasvkoest, verest ja rinnapiimast. Loomkatsete põhjal Endla Reintam, 2008/2009 58 teatakse, et dioksiin põhjustab pärilikkusaine muutusi e. mutatsioone, kaasasündinud arenguhäireid ja vähki. Dioksiini leidub saastena paljudes kemikaalides. Ta tekib jäätmete hävitamisel (põletamisel). Keemilised ained toidus
seda neilt ootame. Humanistlikud isiksuseteooriad Humanistlik psühholoogiakoolkond tekkis reaktsioonina biheivioristliku ning psühhoanalüütilise koolkondade äärmusilkele vaadetele inimese olemuse kohta. Nii üht kui teist koolkonda võib iseloomustada kui inimest alahindavat, dehumaniseerivat lähenemist. Humanism teoreetilise lähenemisena rõhutab inimese unikaalsust, tema tahtevabadust ja arengupüüdlusi ning potentsiaali. Humanistlikud psühholoogid eitavad loomkatsete väärtust inimese individuaalsete ja sotsiaalsete omaduste tundmaõppimisel. Erinevalt ülalnimetatud psühhodünaamilisest ja biheivioristlikust koolkonnast lähenevad nad inimloomusele positiivse ja optimistliku vaatega. Nad © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 105
annaabi.ee 
