Loodus- meie ema, meie isa, meie kodu. Ernst Enno ja Marie Underi loodusluuleanalüüs Enno ja Under olid mõlemad Noor-Eesti liikumise aegsed kirjanikud, tegutsemine selles rühmituses muutis kindlasti kõikide luuletajate maailmavaadet sarnasemaks. Nii on ka Underi ning Enno loodusluules palju sarnasusi. Mõlemal autoril on ülekaalus küll teise teemaga luuletused, kuid mulle hakkas mõlema kirjaniku puhul eelkõige siiski silma loodusluule oma siiruse ning tundeküllasuse poolest. Mõlemale autorile on loodus väga südamelähedane, nad kas samastavad end sellega või tahavad saada osakeseks maast. Nagu Ernst Enno räägib luuletuses, mille nimi on ,,Mina’’. Igavesti vulisev oja olen ma,
ja see aeg võib küll tulla, ei keela ükski hoov! ... ükskord - kui terve mõte - , ükskord on Eesti riik! (,,Kas näitad?") Liivile meeldib detailidele tähelepanu pöörata. See tuleb välja eriti tema loodusluules, kui ta on võtnud ühe nähtuse ja seda võimalikult täpselt väljendab. Lumehelbeke tasa, tasa liugleb aknale tasa... tasa... (,,Lumehelbeke") Loodusluules on saanud Liivi lemmikuks aastaajaks sügis. Seda kirjeldades kasutab Liiv rohkelt omadussõnu.
Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
Looming väljendab ennekõike isiklikke tundeid ja elamusi. Siurulased pöördusid oma loominguga inimeste tunnete, maiste rõõmude ja ihade poole, välditi ühiskondlike teemasi. Rühmituse eesmärgiks oli muuta kirjandus populaarseks ja koondada kirjanikke suuremasse organisatsiooni. ,,Siuru" oli tähtis, kuna siis elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu, lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk armastus- ja loodusluules. Kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed. Tundub, et ühiskonnale meeldis see rühmitus, kuna keskenduti rohkem inimestele. ,,Tarapita" rühmitus. Kirjanduslik rühmitus 1921-1922 aastal. Oma loomingus nad jätsid tahaplaanile tundeelamused ja asusid analüüsima ja üldistama, astudes võitlusesse sotsiaalsete pahedega. Korduvalt oli kõne all noorte olukord, haridus ja tuleviku väljavaated. Rühmituse eesmärgiks oli kirjandusele ja
Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) · "Valitud luuletused" (1949) · "Teosed" (1954, 1956) · "Rukkivihud rehe all" (1964) · "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) · "Väike luuleraamat" (1969) · "Sinuga ja sinuta" (1989) · "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost.J.Talvet
suunas, kuni ta rongilt maha tõsteti ning tagasi Tartusse saadeti. Looming Tema kirjatöid avaldati juba tema eluajal Eesti kirjandusse jõudis ta tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast Enda kirjutatud kurbades luuletes, peegeldas luuletaja enda traagikat Loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. Mälestuste jäädvustamine Üks tuntumaid kujutisi on kunstnik Nikolai Triigi tehtud portree. Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Tema hauale Alatskivi kalmistul püstitati skulptor Voldemar Melliku neljameetrine metallobelisk. Alatskivi lähedal avati luuletaja 100. sünniaastapäeval mälestuskivi tema sünnikodu,
on põdenud mitmeid füüsilisi kui ka vaimseid haigusi, teatud haigushetkedel pidas Liiv end isegi Poola kuningaks. Liiv kirjutas isamaa-, loodus-, armastus- ning mõtteluulet. Minu meelest oli talle südamelähedaseim teema loodus, mida poeet kujutas nukrana, kuid suutis siiski edasi anda Eestimaa looduse ilu ja mitmekesisuse. Nimelt veetis Juhan Liiv oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres ning võibolla just seetõttu ei olegi tema loodusluules keerukaid ja võltse lausekujundeid, mis luulesse tihti sattuma kipuvad, kui kirjanik oma eluajal loodusele piisavalt lähedal viibida ei saa. Loetud luuletuste põhjal saan öelda, et Liiv kirjutas palju aastaaegadest, millest populaarseim tundus mulle sügis. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, masendavaid kui ka nukraid luuletusi. Tema jaoks on sügis väga mitmepalgeline, mis teebki luuletamise huvitavamaks ja värvikamaks
Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma
b)"Tuisk jookseb võidu tuisuga, et teine teisest mööd ei saa: üksteise ette tõttavad, üksteise nad maha jätavad." Meeldib,et on tuisule justkui elu sisse antud (jookseb võidu) ja muidu hea seda lugeda.Isegi natuke huumorit on sisse toodud. c) ,,Järv ei ole ilus jääse katte all kuu ta üle valvab talvel igaval" On natuke lõbusam,ning tervikuna on luuletus väga hea ning meeldejääv. 6."Talv";"Sügise lill";"Helin";"Suine tuul" 7.Loodusluules valitseb suurem osast ikkagi sünge,kurb,nukker meeleolu. Juhan Liivi Isamaaluule 1.Väga kurb ja sünge.Võib järeldada süngete ridade järgi: ,,lill tärkab su haua pinnast";"ja raske su koorem kanda".Ülesehituses võin märgata seda,et luuletus on justkui 2 lausega kirja pandud. 2.Mesilasi võrdleb ta inimestega.2 salmi järgi saabki aru,et räägib inimestest,sest kes ikka tahab kodumaa poole,kui mitte inimesed. 3
teede peal. Refrään: halasta ja kannata! Üldiselt stiilikujundite kohta: Epiteedid: neid on üldiselt vähe, nelja rea kohta keskmiselt 12 tükki. Võrdlused: neid on ülimalt vähe ja põhimõtteliselt võrdlused puuduvad. Metafoorid: neid on omajagu, metafoore võib leida armastusluulest. Hüperbooli ja litootest minu meelest ei esinenud. Kordused ja refrään: väga harva, ülistusluules peamiselt. Onomatopäo: esines loodusluules(linnud siristavad, vesi suliseb jne) Leian meeleolult vastandlikke ja sarnaseid luuletusi ,,Mu isamaa on minu arm!" ja ,,Kaugelt koju tulles" on sarnased. Isamaalised ja näitavad, kui palju tähendab enda kodumaa. ,,Ma olen mu armukest näinud" ja ,,Kevade tulek" on sarnased, sest need jutustavad kevade tärkamisest. ,,Noormehe igatsemine" vastandiks on ,,Laulupisarad". Esimeses luuletuses Koidula igatseb müstilist poissi, aga teises luuletuses ta
Valu, mis jälitab terve elu Juhan Liivi autobiograafiline luule Liivi autobiograafilist luulet võib leida nii armastus-, isamaa- kui ka loodusluules. See on kunst, mida peab oskama ridade vahel lugeda. Sõnasepa poolt kirja pandud read on tõetruud ja realitlikud, maalides niimoodi lugejatele pildi tema elust. Liiv on paljud oma luuletused kirjutanud ja pühandanud just oma armsamale, Liisa Goldingule. Samuti on suur roll luuletustes tema emal. Sõnasepa luuletustes on palju viiteid kurva lõpuga armastusloole. Mu mõte teise külge lendab, tee viib mind ära teisel’ pool’;
Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid,
· Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm see olgu meie ainus tõukejõud" Tuglas · Raha teenisid avalike kirjandusõhtutega Rühmituse liikmed · August Gailit · Marie Under · Johannes Semper · Friedebert Tuglas · Artur Adson · Henrik Visnapuu "Siuru" tähtsus · Lühikese ajaga elustati maailmasõja ajal vaibunud kirjanduselu · Lüürika tõusis taas juhtivaks põhiliigiks, uus ajajärk eriti armastus ja loodusluules · Siurulaste elujanuline looming oli kontrastiks aja raskustele · "Siurust" kasvasid välja eesti kirjanduse juhtnimed August Gailit · Eluaastad 18911960 · Sündis Valgamaal. Üles kasvas Laatre mõisas · Õppis Valgas, Tartus, töötas Riias, Tallinnas · Novellist, romaanikirjanik ja följetonist · Rühmituse "Siuru" asutaja Looming · Tegevuskohtadeks on ebamaised saared, mered või tundmatud maakohad · Tegelased on iseäralikud, ebamaised
metsas ja kuulata lindude laulu. Ta suurimaks unistuseks oli aga Peipsi, mis paistis puude latvade tagant. Unustades kogu ümbruse vaatles Liiv mäeseljandikult Peipsil valendavaid purjeid. Eriti õnnelikuna tundis Liiv end karjapõlves, millal ta igatsustel ja rõõmudel polnud piire. Ta unistas karjapoisina olematuist kuningriikidest ja metsakohinas kuulis ta vaimude salapärast muusikat.Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Ta suutis poeetilise tunnetuse anda kõige igapäevasemale ainestikule, J. Liiv luuletas tavalistest elunähtustest, ei otsinud loodusest erakordselt ilusaid või võimsaid objekte, nagu see oli omane romantikutele.
Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti, ja juba saabunud kevade mõju. ja kevad teisiti ja tuleb teisiti, · Kohati ta isegi manitseb mõistmatut päikest, Tiu-tiu! Ja teisiti ja hoopis teisiti. kes kevadel oma päikesekiiri külmale ja lumisele maale kulutab. · Üks visnapuulikumaid jooni seoses (tiu-tiu peaks meenutama linnu häält) kevadega loodusluules on loodushäälte imiteerimine. (Lindude matkimine, vetevulinad jne- üheks näiteks oleks "Kolmas kiri Ingile.") · Lilled, päike ja kevad on teema, mida luuletaja vastandab sõjaga. (Seda väljendab "Sirelid õitsevad siiski." ) · Näib, et seoses Ingi kirjadega tegelemisega kadus Visnapuus kevadeülistus. Ta tegi luuletuse "Vihkan kevadet." Kevad oleks nagu tema jaoks oma mõtte See kevadine raske lumelang, kaotanud, selle rõõmusõnumi, mida ta
.."(hilissuvi) ja ,,Iga sügise jahedas leegis"(sügis). Luuletustes kujutab ta erinevate aastaaegade loodust ning tekitab ka vastava meeleolu. Kevadine Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Ei saa aru, mille ootel kõik on nõnda vait. Määrdunud lumi, metsasina, lepakoore maik... Hallis taevas äkki särab kullakarva laik! * * * Porikarva rõsked rajad, jahedaks jäänud muld. Ladvast lakkamata sajab tuultelõhnast tuld. /.../ V. Luige loodusluules on väga palju isikustamist: ...laulavad lumised luhad...(,,Pungad"); ...ülased vaatavad võsast... (,,Kutsikas"); Meri muiates kehitab õlgu ja noogutab kivide reale. (,,Rannalaulud") ...pisike lill tõsised silmad tõstab. ...jõgi laulab helkjat laulu... (,,Kurgjal") jpt. Loodusluuletuste kõrval oli selles luulekogus veel vähemalt üks luuletus, ,,Teeidüll" ühiskondliku vihjega
toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele".Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (''Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. 5.Vilde romaanid, teemad, 4 pealkirja Mahtra sõda, Külmale maale, Mäeküla piimamees, Pisuhänd. ''Mahtra sõda'' Romaan kõneleb 2 juunil 1858(vkj). aastal endises Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas aset leidnud talurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui Mahtra sõda. ''Külmale maale'' on romaan, mis ilmus raamatuna 1896. aastal. Enne raamatuna ilmumist avaldati romaani sama aasta algusest ajalehe Postimees jutunurgas
tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", “Sinuga ja sinuta” ja “Mitte igaühele”. Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules Talvine tihane. Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane, nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see — kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka! Vaatavad mind nad, kui kahjurõõmuga, vaatavad, hüppavad, lendavad minema. Järele jäen neid vaatama: mõtlen ma: Tuli ta: lahtistel tiibadel lennuga — teine ka
toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Sinuga ja sinuta" ja ,,Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat, loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke 4. Teosed 5 Liivi eluajal ilmunud looming: 1885: esimene luuletus ,,Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu ,,Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: ,,Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 189092: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik ,,Kümme lugu" 1893: jutustus ,,Käkimäe kägu"
kask kuldkollane. Pedak heleroheline, kask kuldkollane! Nõmm on sügisele langend kaenlasse. J.Liiv Juhan Liiv oli luuletaja, kes kirjutas palju Eestist ja ka loodusluules kasutas ta ainult Eestile omaseid väljendeid, kuid samas on ta luule väga sügavamõtteline. Selle pärast ei pruugigi kohe aru saada mis on iga tema luuletuse sõnum, kui lõpuks peaks see kohale jõudma kõigini. OMA SAAR Ma sõuan merel ja sõuan, üht saart mina otsin sääl. Seda kaua ju otsinud olen
loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Loodusluules kirjeldab ta Eestile iseloomulikke maastikke. Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, Ma vaatan, kuni väsib silm, ei teine teisest mööda saa: mu mõtte tuleb vaimuilm: üksteise ette tõttavad, tuisk jookseb võidu tuisuga, üksteist nad maha jätavad. ei teine teisest mööda saa. Mina valisin selle luuletuse sellepärast, et viimasel ajal tuiskab kogu aeg lund ning siis on näha, kuidas nad võidu jooksevad.
Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti kunstiväärtusliku draamakirjanduse rajajaid. Ta töötas Viljandimaal, Lätis ja Tartus ametnikuna. Mulgimaa
"Talveunest ärkamine" Lydia Koidula ja Juhan Liivi loodusteemalise luule võrdlus Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõige alust, algust ja tuge. Kevad on aastaaeg, kus loodus ärkab talveunest. Lumi sulab, lilled hakkavad õitsema, mets läheb vaikselt rohelisemaks, lõunast saabuvad linnud. Pakane on möödas, kuigi viimasel ajal on talved suhteliselt soojad olnud, võrreldes varasemate aastatega. Päevad muutuvad pikemaks ja soojemaks.
Maltsvet" (19051908) "Jutustused" (1913) "Mäeküla piimamees" (1916) "Tabamata ime" (1912) "Pisuhänd" (1913) "Side" (1917) "Rahva sulased" (lõpetamata, Looming 1934/13) jutustus "Jobu" 3. Juhan Liiv: Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat. Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Raamatud: "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969) "Sinuga ja sinuta" (1989) "Tuulehoog lõi vetesse"(2007)koost. J.Talvet
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Esitab lastekrjanduse funktsioonid õpetuslik, kasvatuslik, esteetiline; ja printsiibid eakohalisus ja temaatilisus1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs". 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor : ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid",
Strassburgi. Seal kohtus rahvaluule teadlase Herderiga, kes jubatab Goethe rahvaluule juurde, kust Goethe saab hiljem inspiratsiooni. Herberilt on ilmunud kogumik ,,Maailma hääled lauludes" Tihedad sidemed ka Schilleriga. Nemad kolmekesi panevad Saksamaal aluse liikumisele Sturm und Drang (Tormi ja tuule liikumine). Goethe alustab oma loomingut luuletajana. Algusaastail kerged, rõõmsad värsid, peateemadeks loodus ja armastus. N: ,,Ränduri öö laul", ,,Mai laul" . Goethe loodusluules on loodus- ja inimtunded alati kokku viidud. Tuntust hakkab koguma eelkõige draamateostega. Üks esimesi tuntumaid näidendeid oli ,,Götz von Berlichingen" - aluseks võetud 16. sajandi talurahvasõja sündmused. Toob vaatajani/lugejani palju erinevaid tegevuspaiku (al. Rüütlilossidega, lõp. Mustlaslaagritega) samuti tegelaskujud (keisrist kerjuseni). See aeg oli sama, mis Shakespeare ajalookroonikate vahel. (puudus ühtne keskvõim, iga vürstiriik tahtis ise olla kõige tähtsam)
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969)
Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või-malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu-gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-
[2,4] Liivi luules oli uudne vorm - lühike, selles on nähtud jaapani haiku ja tanka mõju. Liiv nõuab, et kirjanikul tuleb rahvakeelt tundma õppida, tuleb kasutada keelt, mida "kõik mõistavad ja kirjutavad", nõuab, et eesti keel tuleb "rahvale arusaadavaks hoida". [2,4] Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda ääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu võimalus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasugustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvastas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendas palju luuletusi aastaaegadele. [2,4] Autobiograafilised eleegiad: ,,Minu luule", ,,Helin", ,,Noor-Eestile"- peegeldavad luuletaja enda traagikat: noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu. [2,4]
kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Üks märtsihommik udune Üks märtsihommik udune, soos puude all hämarus. Ja pooles ringis kaugele käib metsapalistus. Ja väli kaetud lumega, teed sulad, poriga. Nii kaugele kui näed sa
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Juhan Liivi hauasammas Alatskivi surnuaial Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liiv 18 Mu isamaa on minu arm Gustav Ernesaks / Lydia Koidula Mõned punkteerimised ja mittepunkteerimised kipuvad ikka ilensist edasi minema. See oht võib olla näiteks esimeses tekstis ''Sul laulan ma''. Kõik teksti emotsioon
malt käsitleda. Miks just loodusluulet? Nimelt seetõttu, et olen isegi kiindunud Eestimaa kaunisse loodusesse ning Juhan Liivi loodusluule, mis on ühtaegu nukker ja luuleline, suudab anda edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Juhan Liiv veetis oma lapsepõlve Peipsi kalda äääres. Tema nukrasse argipäeva tõi rõõmu või- malus viibida maalilises koduümbruses. Liiv vaatles looduse pisiasju ja suhtus neisse kui endasu- gustesse. Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka masen-
kuis nii ilus oled sa! Taevasinine su värv, ühte sulab taevaga! Armas on su voode vilu, aga sinu lainte ilu kesse mõistab võrrelda! Tema loodusluulest lausa õhkab tema eluaegset looduslähedust ja erilist sidet, mis tal sellega oli. Ka esineb tema loodusluules loomade ning lindude motiive, tihti võtab kirjanik neid kui omasuguseid, kuid teisalt jällegi kadestab nende vabadust (just lindude motiivi puhul). Juba loodusluulesse oli Liiv ka ennast tinglikult ära peitnud ja kajastanud seda, mis tema enese sees toimus. Kõik see on aga eriti tugevalt kajastunud tema isikuluules. Erinevalt näiteks Liivi armastus- ja loodusluulest on tema autobiograafiline poeetika palju ühekülgsem, peamiselt jutustavad need te enese elust ja kannatustest
Tunnuslik on ilukõlaline sõnamäng, retooriliste deklaratsioonide esitamine, riimidega ilutsemine Friedrich Kuhlbars (1841 – 1924) Tema lasteluule paremik ilmus kogus „Laste laulik“ (1899) Tabab lastepärast mõttelaadi, edastab neile omast tunddemaailma meeleolukalt, nt „Teele, teele kurekesed“ Kujundas välja lasteluule põhilise temaatika: loodus, kodu, isamaa, mängud, hällilaulud Loodusluules on juttu aastaaegadest, lindudest-loomadest, hommikust ja õhtust Tegevusterohkena kujutab ta suve, kutsub lapsi heinateole, põllu äärde, karja hoidma, metsa marjule, nägema mesilasi, nt „Lõikuse laulus“ (me lähme rukkist lõikamaa!!) Ülistab kodumaad, loob poeetilisi, optimistlik-ilutsevaid pilte isamaast Poiste patriootlik kasvatamine, nt „Elagu Eestimaa“ („Elagu kõik me armsamad aasad“)
eakohalisus ja temaatilisus 1885 ,, Kalevipoeg" proosajutustus 1884 ,,Eesti muinasjutud" Lastejuttudes inimlik soojus ja heatahtlikkus.Teadmiste pakkumisega ei tohi liialdada. Friedrich Kuhlbars ilmaliku laulurepertuaari viimine koolidesse, lastelaulud + noodid. 1868 ,,laulik koolis ja kodus" Tuntumad salmid: ,, Teele, teele kurekesed..."; ,,Elagu eestlaste maa"; ,,Maasikas"; ,,Tudu, tuvike"; Suurem edu loodusluules (kus puudus liigne ilustamine) ja hällilauludes. Ado Grenzstein (ps Piirikivi) ,,Viisk, põis ja õlekõrs" 19.sajandi lõpp esmakordselt püüti lastekirjandust lahti mõtestada, teoreetiliselt põhjendada ja defineerida. Suurenes huvi lastekirjanduse viljelemise vastu. 9. Lasteproosa ja lasteluule juhtivaid autoreid 20-30ndatel aastatel. Karl Eduard Sööt lastelaulude autor ,,Laula lapsuke", ,,Uudishimulikud kassid", ,,Laps kiisule aabitsat õpetamas"
tutvustas eestlastele maailma filosoofilisi suundi. 44. Nimeta viis fakti J. Liivi elust ja loomingust. Juhan Liiv kannatas süveneva vaimuhaiguse all ning elas rasketes tingimustes, oli luuletaja ja proosakirjanik, töötas ajakirjanikuna ,,Virulases", ,,Sakalas", ,,Olevikus", astus üles ,,Noor- Eesti" albumites. 45. Iseloomusta J. Liivi luuleloomingut, lisa viis luuletuse pealkirja. J. Liivi luulelooming on isamaaline, autobiograafilistes eleegiates peegeldub luuletaja enda traagika, loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. ,,Eile nägin ma Eestimaad!", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Helin", ,,Üks suvepäev", ,,Rändaja". 46. Nimeta F. Tuglase sümbolistlikke novelle. ,,Siil", ,,Hunt", ,,Hingemaa". 47. Millist sõnumit kannab ,,Popi ja Huhuu"? See novell räägib koerast ja ahvist, kes on jäetud omapead. Popi, olles ise küll targem ja tugevam, alistub ahvi tujudele sümboliseerides seega kuulekust ja allaheitlikust. Teda oli
koiduvalguse, vabaduse. Hilisemat isamaaluulet on mõjutanud kodumaast eemaloleku tõttu tekkinud ühekülgne arusaamine ärkamisaja suundade taotlustest. Viimases luuletuses ,,Enne surma - Eestimaale!" kutsus Koidula jätkama võitlust, seisma vabaduse ja tõe eest. Loodusluule on romantilisem, ülistab isamaa ilu kevade säras, loodushäälte võlus, õite ilus, on ka kargema tunnetusega luulet sügisest, igatsusest. Loodusluules mitte ainult kaunis looduspilt, vaid armastus kodumaa, selle looduse ja ilu vastu. Mõtteluule paremad näited ,,Jutt", ,,Üürikene" armastuslaulude lähteks on olnud looduspildid. Tähtsaim ,,Emasüda", ,,Minu armsa taadile" Koidula luules ka Soome silla motiiv. Proosaloomingu ~ 80 teost on enamjaolt isa ajalehe tarbeks saksa keelest vahendatud populaarteaduslikud ja ajaloolised palad. Algupärased tekstid aga ei küündi luule kunstilise tasemeni.
"Olevikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. Juhan Liivi vend oli Jakob Liiv. Raamatud "Kümme lugu" (1893) "Vari" (1894) "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) "Valitud luuletused" (1949) "Teosed" (1954, 1956) "Rukkivihud rehe all" (1964) "Kui tume veel kauaks ka sinu maa" (1964) "Väike luuleraamat" (1969)
Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele". Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke . Eduard Vilde looming Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886, "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888). Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja ning realistliku meetodi propageerija. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa
Kas on võimalik saavutada täiuslikkusele lähedast õnne? Kujuneb välja belikovlikkus inimesed vutlaris (kardavad kõike). Kõik on ilus, kui ainult midagi ei juhtuks. Belikovid ei vii elu võidule. Pilet nr 17 Marie Under 1883-1980 Pärit Tallinnast, suguvõsa juured ulatuvad Hiiumaale. Kooliõpetaja tütar. See loodus tihedalt tema loodusluules. Juba lapsena andekas. 4 aastaselt alustas kooli. Hiljem õppis Kõrgemas Saksa Tütarlaste koolis (parim haridus naisele). Kool vanameelne, kuid hea see, et andis suurepärase keelebaasi. Valdas Saksa, vene ja prantsuse keelt. Kõige kodusem saksa keeles, alustas loomingut saksakeelsete luuletustega (Koidula ka). Mõjutatud ka Goethest ja Schillerist, kes olid väga suured eeskujud. Ajalehe "Teataja" toimetuse mõnda aega, kohtub Eduard Vilde ja Ants Laikmaaga. Hakkab kirjutama
Rummo, J. Kaplinski, B. Alver kahel korral, D. Kareva, E. Mihkelson kahel korral, K. Lepik ainus Välis-Eesti autor, A. Ehin. 2. Üleriigiline Liivi loomingu etlemiskonkurss. · 1927. andis Tuglas välja ,,Juhan Liivi elu ja looming" 34 LOOMING: Liivi luules võib eristada nelja suurt teemat: loodus-, armastus-, isamaa- ja (mõtteluulet.) 1. Loodusluule- Tema loodusluules ei ole võltsina tunduvaid kirjeldusi, mis tihti kipuvad sattuma luulesse, kui kirjanik ei suuda loodusele piisavalt lähedal viibida. Juhan Liiv otsekui elas looduses: kurvas-tas, kui loodusel oli raske, tundis rõõmu, kui valitses päikesepaiste. Juhan Liiv pühendab palju luuletusi aastaaegadele. Enimarmastatud aastaaeg oli sügis, mida ta ka ise korduvalt kinnitas. Sügisest on Juhan Liivil kirjutatud nii rõõmsaid, säravaid kui ka
annaabi.ee 
