kohaliku väljasuremiseni. Kui populatsiooni arvukus väheneb allapoole teatud kriitilist taset, satub populatsioon keerisesse, milles väikesi populatsioone mõjutavad tegurid hakkavad üksteist võimendama ja nende negatiivne mõju süveneb üha enam. 25. Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. - Loomaaiad, akvaariumid, botaanikaaiad, seemnepangad 26. Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse Eristatud 10 ohukategooriat. Liikde määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist 1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine 2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv 3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv. 4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5
allesjäänud fragmentide isoleeritus üksteisest. Allesjäänud fragmente tihti eraldab üksteisest tugevasti muutunud maastik, samuti on muutunud fragmentide servade keskkond. Fragmentide servade keskkonnamuutust nimetatakse serva-efektiks. in situ kaitse – liikide kaitse nende looduslikus elupaigas (arenevates ökosüsteemides, keset looduslikke protsesse) ex situ kaitse – liikide kaitse kunstlikes tingimustes Ex situ kaitse toimub: näiteks loomaiad, botaanikaaiad, geenipangad, seemnepangad, geenipangad, seemne- ja munarakkude pangad Liigirikkuse tulipunkt - piirkond, kus esineb märkimisväärselt endeemilisi looma- ja taimeliike, ning mille elurikkust ohustab tugevasti inimtegevus. Enamik asub ekvaatorilähedastes piirkondes. Liigifond - Kooslusesse saavad sisse levida vaid need liigid, mis suudavad selles koosluses elada, neile on sobivad keskkonnatingimused ning nad on ümberkaudu olemas ja nende teel pole ruumilisi takistustusi. Sellised liigid moodustavad liigifondi.
Kui populatsioon on kord juba kahanenud kriitiliselt väikseks, sureb ta tõenäoliselt välja, kui just ebatavaliselt soodsad keskkonnatingimused tal taas suureneda ei lase. 25. Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud Ex-situ liigikaitse – liigi kaitsmine inimese järelvalve all kontrollitud tehistingimustes. Sellega on seotud loomaaiad, ulukifarmid, suured akvaariumid, botaanikaaiad, arboreetumid(puittaimede kollektsioon, nt park) ja seemnepangad. 26. Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse Liikide määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist: Selgelt täheldatav arvukuse muutumine Liigi levila suurus ja populatsioonide arv Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv Isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse
elupaika . In-situ kaitse - ökosüsteemide, looduslike kasvukohtade ja elupaikade kaitse ning liikide elujõuliste populatsioonide säilitamine ja parandamine nende looduslikus keskkonnas; kodustatud või kultiveeritud liikide puhul keskkonnas, kus on välja arendatud nende eristavad . Ex-situ tegevuse alatüübid: ● Loomade/taimede tehisasurkonnad • Krüopangad ///seemne ja munarakkude säilitamine/// • DNA – pangad • Seemnepangad – taimede puhul • Embrüo siirdamine • Tüvirakkude pangad - kloonimine Loomaaia funktisoonid? HARIDUS TEADUS MEELELAHUTUS JA LIIGIKAITSE – EKSAMIS! Tehisasurkond: Reeglina väike – alla 500 isendi • Reeglina jaotunud paljude paljunduskeskuste/loomaaedade vahel –olulised mittebioloogilised faktorid • Puuduvad looduslikud asurkonnademograafilist seisundit mõjutavad tegurid • Puudub looduslik valik oma klassikalises mõttes.
annaabi.ee 
