Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pilvede klassifikatsioon (0)

1 Hindamata
Punktid

Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
Põhiliigi eestikeelne nimetus
Põhiliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Välimus
Märkused
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
Värvuselt enamasti valged,kiulise ehitusega tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted.
Tihedad kiudpilved võivad varje põhjustada ja päikese varjutada.
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudrünkpilved on valged või kergelt sinakad topikesed, mis on tihti rühmitunud ja lainetena või lamedate ja üsna suurte, kuid väga õhukeste pilvetükkidena, mis on kihina. Kiudrünkpilved ei varjuta kunagi täielikult päikest ja on varjudeta.
Koosnevad jääkristallidest või allajahtunud veeepiisakestest. Tihti tranformeeruvad kiud(kiht)pilvedeks. Väga haruldased !
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Kiudkihtpilved on tavaliselt valge, piimjas või helehall pilvekiht .
Kiudkihtpilved võivad olla selgelt kiulise ehitusega (fibratus) või täiesti ühtlane, vahel isegi märkamatu pilvekiht (nebulosus). Viimasel juhul näitavad pilvekihi olemasolu halonähted, mis on kiudkihtpilvedele väga iseloomulikud.
Hommikul ja õhtul võib-olla kollane, oranž või isegi intensiivselt punane, kui päike valgustab kiudkihtpilvi alt. Kui paistab läbi, siis võivad olla ka üsna tumedad . Nõrk sadu sadu on võimalik. Esemete taha tekivad täisvarjud!
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, kuid need on küllalt väikesed, mitte aga nii suured ja ebakorrapärased nagu kihtrünkpilvedel ja enamasti üsna teravalt piiritletud, sarnanedes sellega rünkpilvedele. Võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Vahel on pilveelemendid rünklikud või isegi tornjad.
Kõrgrünkpilvede välimus võib laiades piirides varieeruda ja võivad olenevalt tingimustest (tähtsaim neist atmosfääri tasakaal) omandada enam kihilistele (stratiformis) või enam konvektiivsetele pilvedele (näiteks castellanus) iseloomulikke jooni. Siia põhiliigi alla kuulub ka väga pilkupüüdev alaliiklenticularis, mis on läätse- või õunaseemnekujuline.
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kõrgkihtpilved on tavaliselt üsna ühtlane ja hall pilvemass (kui päike valgustab pilvekihti altpoolt, muutuvad tundmatuseni värvikaks). Mõnikord varjutab päikese täielikult, kuid sagedamini paistab päike nagu läbi mattklaasi, olles „vesise ilmega “.
Halonähteid pole, esemete taha ei teki täisvarjusid. Võib tulla nõrku, harva mõõdukaid laussademeid.
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Kihtsajupilved on ühtlase välimusega ja hall või tumehall, mõnikord sinaka või isegi kollaka varjundiga pilvemass. Pilvekiht on väga ulatuslik ja on tavaliselt mitme kilomeetri paksune. Kihtsajupilvede alus asub 1,5-3 km kõrgusel maapinnast .
Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis toovad endaga kaasa lausvihma, lauslund või lauslörtsi, olenevalt aastaajast /temperatuurist. Laussaju intensiivsus võib sujuvalt varieeruda ja ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju intensiivsuses, samuti äike viitab konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.
Alumised pilved
0-2 km
Kihtpilved
Stratus
St
Välimuselt on hall, sinakas või kollakas pilvekiht. Kui selle kõrgus maapinnast on vähemalt mõnisada meetrit, siis on selle alumine pind ebaühtlane või lainjas, kui asuvad väga madalal, siis võib näida täiesti ühtlane. Väga õhukese kihi puhul võib päike ja kuu läbi paista (translucidus), paksema kihi puhul pole päikese või kuu asukoht määratav (opacus).
Kihtpilved võivad madalduda maapinnani ja sel juhul moodustub udu, kui nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Võib sadada uduvihma või nõrka lund.
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Kihtrünkpilved on kiudpilvede kõrval üks tavalisemaid põhiliike. Välimuselt on mitmesuguse suurusega ja sageli rohkem või vähem rünklikud, kuid tavaliselt lamedate ja räbaldunud tippudega pilvetükid ja kogumid (v. a. tornjas vorm), eristudes niiviisi rünkpilvedest! Võivad olla nii üksikult, kui moodustada pilvekogumeid või kihi, kuid sel juhul on see kiht küllaltki ebakorrapärane, sageli aukudega või tumedamate ja heledamate kohtadega. Kihtrünkpilved võivad moodustada ka lainelisi vorme või tugeva tuule puhul nn pilvetänavaid.
Kihtrünkpilved on kõrgrünkpilvede madalamal asuv analoog . Sarnaselt viimastele on nendegi välimus äärmiselt varieeruv ja võivad olla nii tornjad kui väga laialivalgunud, kokkusulanud ja ebamäärased pilvemassid.
Võib ajuti veidi peent vihma või lund sadada.
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Rünkpilved
Cumulus
Cu
Värvuselt on päikese vastas olevad tipud valged ja alused tumedad, kuid kui rünkpilv on otse peakohal või sealpool, kus parajasti asub päike, siis paistavad tervenisti suhteliselt tumedad. Rünkpilved näivad sageli tahkete kehadena, st nende piirjooned, eriti aktiivse kasvu perioodis, on väga selged; kuskil ei ole märgata kiulist ehitust - see viitab juba mõnele teisele pilveliigile.
Samuti on rünkpilved tavaliselt eraldiseisvad, mitte aga kuidagi kokkuvalgunud või liitunud, seegi viitab mõne teise, näiteks kihtrünkpilvede, tekkele.
Enamasti ei põhjusta sademeid.
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude (tavaliselt 7-10 km, Eestis maksimaalne võimalik 15 km maapinnast), turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine. Jäätumise ja tugevate tuulte tagajärjel venivad pilve ülaosast välja kiudpilved; vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul , samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub.
Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega (maskeeritud rünksajupilved).
Põhjustavad mõõdukaid või tugevaid hoogademed, võimalik on äike.
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
(parasvöötmes)
Põhiliigi eestikeelne nimetus
Põhiliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Kõrguste vahemik polaaraladel/
troopikas
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
3-8/6-18 km
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
2-4/2-8 km
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Alumised pilved
0-2 km
Kihtpilved
Stratus
St
0-2 km
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Rünkpilved
Cumulus
Cu
0,3-10/0,6-23 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
0,1-10/0,6-23 km
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
(parasvöötmes)
Pilveliigi eestikeelne nimetus
Pilveliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Kõrguste vahemik polaaraladel/
troopikas
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
3-8/6-18 km
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
2-4/2-8 km
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Alumised pilved
0-2 (4) km
Kihtpilved
Stratus
St
0-2 km
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Madalad rünkpilved
Cumulus humilis
Cu hum
Keskmised rünkpilved
Cumulus mediocris
Cu med
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Keskmised rünkpilved
Cumulus mediocris
Cu med
0,3-10/0,6-23 km
Võimsad rünkpilved
Cumulus congestus
Cu con
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Võimsad rünkpilved
Cumulus congestus
Cu con
0,1-10/0,6-23 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Pilvede klassifikatsioon #1 Pilvede klassifikatsioon #2 Pilvede klassifikatsioon #3 Pilvede klassifikatsioon #4
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Jüri Kamenik Õppematerjali autor
Failis on tabel, kus on esitatud pilvede klassifikatsioon

Sarnased õppematerjalid

Kihlised pilved
10
doc

Kihlised pilved

Kihilised pilved Referaat Kihilised pilved on veeauru kondenseerumisel tekkinud hõljuvate veetilkade või jääkristallide nähtav kogum. Päiksepaistelise ilmaga tekitavad maapinnalt tõusev soojus ja niiskus sooja ja niiske õhu tõusvaid voole. Kui soe ja niiske õhk jõuab jahedama õhu vööndisse, siis hakkab veeaur kondenseeruma ja tekitab pilve. Kihilised pilved jagunevad järgmiselt: o Klass: alumised pilved St ­ kihtpilved (Stratus) o Klass: keskmised pilved Ac ­ kõrgrünkpilved (Altocumulus) As ­ kõrgkihtpilved (Altostratus) 2 Ns ­ kihtsajupilved (Nimbostratus) (Vananenud klassifikatsiooni järgi kuuluvad nad alumiste pilvide klassi ])

Keemia
Pilveliigid
6
docx

Pilveliigid

PILVELIIGID CIRRUS ­ KIUD, NIIDID CUMULI ­ RÜNGAD STRATA ­ KIHT NIMBO ­ SADU FRACTUS - REBENENUD ÜLEMISE KIHI PILVED: 6-10 km - kiudpilved KESKMISE KIHI PILVED: 2-6 km ­ kõrgrünkpilved, kõrgkihtpilved, kihtsajupilved ALUMISE KIHI PILVED: 0,1-1,5 km ­ kihtpilved, kihtrünkpilved KONVEKTSIOONIPILVED: 0,4 ­ 1,5 km ­ kuuma ilmaga, rüngad Pilvede hulka mõõdetakse pallides ­ 1 pall on 1/10 talvelaotusest (8 palli hinnatakse täispilvisuseks) CIRRO CUMULUS Kiudrünkpilved ­ väga kõrgel ja näivad kui väikesed kiud CIRRO STRATUS Kiudkihtpilved ­ vatjas, päike paistab läbi, päike jätab varju. Võib tekkida halo nähtus CIRROCUMULUS TRACTUS Lennukigaaside jäljed ALTOSTRATUS Kõrgkihtpilved ­ 3-5km, paksus 1km

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
Niiskus pilvedes
33
pdf

Niiskus pilvedes

KÕRGPILVED S M A A T E A D U S Kiudpilved ja "hea ilma" rünkpilved M A A T E A D U S Kiudpilved. Korrapärane pilvede paralleelne paigutus viitab jugavoolu esinemisele M A A T E A D U S Kiudrünkpilved, nn. makrelltaevas M A A VERTIKAALARENGUGA PILVEDE RÜHM Võib areneda 0.5-12 km kõrgusvahemikus T E Rünkpilved Cumulus Cu

Maateadus
Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas
8
pdf

Kordamisküsimused keskkonnafüüsikas

Termosfäär 90-450 kasvab kõrguseni 200­300, kuni 1500 oC Eksosfäär üle 450 kõrge temperatuur püsib või kasvab Temp ühesuunaliselt muutub - ........ sfäär Üleminekud - ........ paus 3. Hapniku tähtsus atmosfääris. - Kuulub vee, õhu, erinevate mineraalide ja organismide koostisse - Vajalik hingamiseks, põlemiseks 4. Veeauru tähtsus atmosfääris. - tagab veeringe - kondensatsiooni ja kristallisatsiooni tulemusena tekivad udud ja pilved - sademete ja äikese esinemine - vee faasiüleminekute energiavahetus - veeaur on soojuse ülekandja ja mängib suurt rolli Maa energiabilansis - kiirguslikult aktiivne, neelab ligikaudu 60% kogu pikalainelisest Maa kiirgusest 5. Süsihappegaasi tähtsus atmosfääris. - Taimed tarvitavad fotosünteesil - peab kinni 18% kogu soojuskiirgusest, mõjutades Maa temperatuuri 6. Osooni tähtsus atmosfääris. kiirguslikult aktiivne (kaitseb meid UV- kiirguse eest) 7

Füüsika
Keskkonnafüüsika eksami konspekt
12
docx

Keskkonnafüüsika eksami konspekt

Tähist. LY 1LY=9,4605*1015 m=63239 AU ; vc=2,997 924 58*108 m/s Parsek - par(allaks) + sek(und), rahvusvaheline tähis pc. Parsek on niisuguse objekti kaugus, mille aastaparallaks on 1 kaaresekund. Aastaparallaks - nurk, mille all taevakehalt vaadatuna paistab Maa orbiidi raadius (pikem pooltelg), et see moodustaks taevakehale suunatud sirgega täisnurga. 1pc= 3,09*1016m=3,263 LY=206265 AU Gallaktikate klassifikatsioon Hubble galaktikate klassifikatsioon: ·Elliptilised ·Spiraalsed ·Ebareeglipärased (ebakorrapärased) Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. diameeter ~30 kpc (90 000 ­ 120 000LY) tähtede arv ~200*109 (200 miljardit) mass 600 miljardit Päikese massi (M =1,989*1030) Päikese kaugus tsentrist ~8 kpc (25 000 ­ 30 000LY) paksus Päikese kohal ~600 pc (~2000 LY) Päikese pöörlemisperiood ümber Linnutee tsentri ~225 miljonit aastat (220 km/s) 2

Keskkonnafüüsika
Füüsika spikker
2
doc

Füüsika spikker

10. Molekulaarne hajumine- hajunud valgus on taevasinine, mida sinisem, seda puhtam on õhk. Aerosoolne hajumine- taeva värvus hele. Tegelikkuses tuleb arvestada mõlemat hajumist. Alumistes kihtides (4-5 km) tähtsam aerosoolne ja ülevalpool molekulaarnehajumine. Valguse hajumine- lühema lainepikkusega kirgus hajub rohkem. Rohkem hajub violetne, sinine, helesinine ning seepärast näeme taevast sinisena. Aerosoolne hajumine- toimub suurtel osakestel seepärast on pilved valged. 11. Bougueri seadus- neeldumiskoenfitsent näitab suhtelist valguse kiirgusvoo vähenemist kihi ühikulise paksuse korra. 12. Insolatsioon- horisontaalsele pinnale langev kiirgusvoog. Summaarne kiirgus- horisontaalsele pinnale jõudnud päikese otsese ja hajusa kiirguse summa. Albeedo- näitab aluspinna peegeldamisvõimet, millele langeb valgusvoog. Mida suurem on nurk, seda väiksem on albeedo. 13. Maa kiirgusbilanss- maale saabunud ja maalt lahkunud kiirguste vahe. 14

Keskkonafüüsika
Arvestuse spikker
2
doc

Arvestuse spikker

Sõltub aluspinna isel (paljas maa, maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri nim atmosf vastukiirguseks. Osa sellest peegeldub tagasi rohi, lumi, vesi), olukorrast (kuiv, märg, tasane), Päikese vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, maapinnalt, mida nim peegeldunud pikalaineliseks kõrgusest. Oleneb ka veel kiirguse spektraalsest tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga kiirguseks. Atmosf neelab võrdlemisi vähe päikesespektri koostisest ja ruumilisest struktuurist. Väga suur albeedo aga suur. Tegevkiht- kiht, mis praktiliselt täielikult neelab nähtavat osa (400-760 nm), kuid tugevasti pikalainelist on lumel, teistel pindadel on see tunduvalt väiksem. kihile langenud kiirguse, va tagasipeegeldunud osa

Agrometeroloogia
Meteoroloogia konspekt
13
rtf

Meteoroloogia konspekt

Õhkkonna sfäärid Keemiliselt koostiselt on atmosfäär maapinnalt kuni ülemise piirini võrdlemisi ühtlane, jaguneb ta siiski sfäärideks, mis erinevad füüsikaliste omaduste poolest. Alumine sfäär maapinnalt on troposfäär, pooluste kohal 8-9km, parasvöötmes 10-12km ja ekvaatoril 17-18km. Talvel on tropsfääri ülemine piir madalamal kui suvel. Kõige rahutum, sest toimub õhu liikumine ja selles sfääris asuvad ka pilved. Temperatuur langeb maapinnalt ülespoole tõustes iga km kohta u 6kraadi.Tuuled puhuvad enamasti läänest itta ja kõige tugevam on tuul ülemistes kihtides. Üleminekukiht järgmisse sfääri on tropopaus. Paksus kõigub paarisajast meetrist 2km- ni.Temperatuur oleneb naabersfääride temperatuurist. Tropopausile järgneb stratosfäär. Ulatub kuni 40km kõrguseni.Veeauru on stratosfääris väga vähe, seetõttu puuduvad pilved. Siiski esinevad 20km kõrgusel pärlmutterpilved ja80-85km

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun