Pilvede klassifikatsioon (0)

Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
Põhiliigi eestikeelne nimetus
Põhiliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Välimus
Märkused
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
Värvuselt enamasti valged,kiulise ehitusega tavaliselt varjudeta ja ei varjuta päikest täielikult. Kiudpilvedest laskub jääkristalle, mis maapinnani ei jõua. Sagedased on halonähted.
Tihedad kiudpilved võivad varje põhjustada ja päikese varjutada.
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudrünkpilved on valged või kergelt sinakad topikesed, mis on tihti rühmitunud ja lainetena või lamedate ja üsna suurte, kuid väga õhukeste pilvetükkidena, mis on kihina. Kiudrünkpilved ei varjuta kunagi täielikult päikest ja on varjudeta.
Koosnevad jääkristallidest või allajahtunud veeepiisakestest. Tihti tranformeeruvad kiud(kiht)pilvedeks. Väga haruldased !
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Kiudkihtpilved on tavaliselt valge, piimjas või helehall pilvekiht .
Kiudkihtpilved võivad olla selgelt kiulise ehitusega (fibratus) või täiesti ühtlane, vahel isegi märkamatu pilvekiht (nebulosus). Viimasel juhul näitavad pilvekihi olemasolu halonähted, mis on kiudkihtpilvedele väga iseloomulikud.
Hommikul ja õhtul võib-olla kollane, oranž või isegi intensiivselt punane, kui päike valgustab kiudkihtpilvi alt. Kui paistab läbi, siis võivad olla ka üsna tumedad . Nõrk sadu sadu on võimalik. Esemete taha tekivad täisvarjud!
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
Kõrgrünkpilved koosnevad tavaliselt lamedatest pilvetükkidest, kuid need on küllalt väikesed, mitte aga nii suured ja ebakorrapärased nagu kihtrünkpilvedel ja enamasti üsna teravalt piiritletud, sarnanedes sellega rünkpilvedele. Võivad moodustada kihitaolisi kogumeid. Vahel on pilveelemendid rünklikud või isegi tornjad.
Kõrgrünkpilvede välimus võib laiades piirides varieeruda ja võivad olenevalt tingimustest (tähtsaim neist atmosfääri tasakaal) omandada enam kihilistele (stratiformis) või enam konvektiivsetele pilvedele (näiteks castellanus) iseloomulikke jooni. Siia põhiliigi alla kuulub ka väga pilkupüüdev alaliik – lenticularis, mis on läätse- või õunaseemnekujuline.
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kõrgkihtpilved on tavaliselt üsna ühtlane ja hall pilvemass (kui päike valgustab pilvekihti altpoolt, muutuvad tundmatuseni värvikaks). Mõnikord varjutab päikese täielikult, kuid sagedamini paistab päike nagu läbi mattklaasi, olles „vesise ilmega “.
Halonähteid pole, esemete taha ei teki täisvarjusid. Võib tulla nõrku, harva mõõdukaid laussademeid.
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Kihtsajupilved on ühtlase välimusega ja hall või tumehall, mõnikord sinaka või isegi kollaka varjundiga pilvemass. Pilvekiht on väga ulatuslik ja on tavaliselt mitme kilomeetri paksune. Kihtsajupilvede alus asub 1,5-3 km kõrgusel maapinnast .
Kihtsajupilved on tüüpilised sajupilved, mis toovad endaga kaasa lausvihma, lauslund või lauslörtsi, olenevalt aastaajast /temperatuurist. Laussaju intensiivsus võib sujuvalt varieeruda ja ajutiselt isegi lakata. Järsud muutused saju intensiivsuses, samuti äike viitab konvektiivsele komponendile ja seega maskeeritud rünksajupilvedele.
Alumised pilved
0-2 km
Kihtpilved
Stratus
St
Välimuselt on hall, sinakas või kollakas pilvekiht. Kui selle kõrgus maapinnast on vähemalt mõnisada meetrit, siis on selle alumine pind ebaühtlane või lainjas, kui asuvad väga madalal, siis võib näida täiesti ühtlane. Väga õhukese kihi puhul võib päike ja kuu läbi paista (translucidus), paksema kihi puhul pole päikese või kuu asukoht määratav (opacus).
Kihtpilved võivad madalduda maapinnani ja sel juhul moodustub udu, kui nähtavus langeb horisontaalsuunas alla ühe kilomeetri. Võib sadada uduvihma või nõrka lund.
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Kihtrünkpilved on kiudpilvede kõrval üks tavalisemaid põhiliike. Välimuselt on mitmesuguse suurusega ja sageli rohkem või vähem rünklikud, kuid tavaliselt lamedate ja räbaldunud tippudega pilvetükid ja kogumid (v. a. tornjas vorm), eristudes niiviisi rünkpilvedest! Võivad olla nii üksikult, kui moodustada pilvekogumeid või kihi, kuid sel juhul on see kiht küllaltki ebakorrapärane, sageli aukudega või tumedamate ja heledamate kohtadega. Kihtrünkpilved võivad moodustada ka lainelisi vorme või tugeva tuule puhul nn pilvetänavaid.
Kihtrünkpilved on kõrgrünkpilvede madalamal asuv analoog . Sarnaselt viimastele on nendegi välimus äärmiselt varieeruv ja võivad olla nii tornjad kui väga laialivalgunud, kokkusulanud ja ebamäärased pilvemassid.
Võib ajuti veidi peent vihma või lund sadada.
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Rünkpilved
Cumulus
Cu
Värvuselt on päikese vastas olevad tipud valged ja alused tumedad, kuid kui rünkpilv on otse peakohal või sealpool, kus parajasti asub päike, siis paistavad tervenisti suhteliselt tumedad. Rünkpilved näivad sageli tahkete kehadena, st nende piirjooned, eriti aktiivse kasvu perioodis, on väga selged; kuskil ei ole märgata kiulist ehitust - see viitab juba mõnele teisele pilveliigile.
Samuti on rünkpilved tavaliselt eraldiseisvad, mitte aga kuidagi kokkuvalgunud või liitunud, seegi viitab mõne teise, näiteks kihtrünkpilvede, tekkele.
Enamasti ei põhjusta sademeid.
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Sageli on rünksajupilved kõrgele ulatuvate tippude (tavaliselt 7-10 km, Eestis maksimaalne võimalik 15 km maapinnast), turbulentse ja kobrutava välimusega ning seetõttu väga rünklikud, kuid kõige tähtsamaks rünksajupilve tunnuseks on pilvetipu jäätumine. Jäätumise ja tugevate tuulte tagajärjel venivad pilve ülaosast välja kiudpilved; vahel jääb tipp küll ümaraks, kuid piirjooned on pehmemad ja laialivalgunumad kui jäätumata tipul , samuti „lameneb“ kobrutav pind kohas, kus pilv jäätub.
Rünksajupilved võivad välimuselt olla väga mitmekesised ja teinekord üldse olla vaataja eest varjatud näiteks kihtpilvedega (maskeeritud rünksajupilved).
Põhjustavad mõõdukaid või tugevaid hoogademed, võimalik on äike.
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
(parasvöötmes)
Põhiliigi eestikeelne nimetus
Põhiliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Kõrguste vahemik polaaraladel/
troopikas
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
3-8/6-18 km
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
2-4/2-8 km
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Alumised pilved
0-2 km
Kihtpilved
Stratus
St
0-2 km
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Rünkpilved
Cumulus
Cu
0,3-10/0,6-23 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
0,1-10/0,6-23 km
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Klassi nimetus ja kõrguste vahemik
(parasvöötmes)
Pilveliigi eestikeelne nimetus
Pilveliigi ladinakeelne nimetus
Lühend
Kõrguste vahemik polaaraladel/
troopikas
Ülemised pilved
6-13 km
Kiudpilved
Cirrus
Ci
3-8/6-18 km
Kiudrünkpilved
Cirrocumulus
Cc
Kiudkihtpilved
Cirrostratus
Cs
Keskmised pilved
2-7 (10) km
Kõrgrünkpilved
Altocumulus
Ac
2-4/2-8 km
Kõrgkihtpilved
Altostratus
As
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns
Alumised pilved
0-2 (4) km
Kihtpilved
Stratus
St
0-2 km
Kihtrünkpilved
Stratocumulus
Sc
Madalad rünkpilved
Cumulus humilis
Cu hum
Keskmised rünkpilved
Cumulus mediocris
Cu med
Vertikaalse arenguga pilved
0,3-15 km
Keskmised rünkpilved
Cumulus mediocris
Cu med
0,3-10/0,6-23 km
Võimsad rünkpilved
Cumulus congestus
Cu con
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Suure vertikaalse ulatusega pilved
0,1-15 km
Võimsad rünkpilved
Cumulus congestus
Cu con
0,1-10/0,6-23 km
Rünksajupilved
Cumulonimbus
Cb
Kihtsajupilved
Nimbostratus
Ns