KÕRBED (0)

KÕRBED
Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist . Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara .
Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal laiuskraadil nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Selle põhjuseks on atmosfääri tsirkulatsiooni iseärasused, mis põhjustavad madalrõhkkonna ja valdavalt niiske kliima ekvaatori lähistel ning püsiva kõrgrõhkkonna ning kuiva kliima troopikas. Selle kohta on täpsemalt kirjas artiklis Hadley rakk . Selline kõrb on Sahara. Kõrbed on levinud ka keskmistel laiustel ja seda peamiselt asetsemise tõttu kaugel niiskusallikaist ehk meredest, näiteks Gobi . Samuti võivad tekkida kõrbed mäestike tuulealustele külgedele, näiteks Surmaorg. Kõrbed esinevad ka polaarpiirkondades, kus on vähe aurumist ning kuhu ka niiskusel on raske ligi pääseda. Näiteks Antarktikas ümber mandri puhuvate läänetuulte tõttu. Kõrbed võivad tekkida ka püsiva temperatuuriinversiooni korral, mille võivad põhjustada näiteks külmad hoovused, mis jahutavad alumist õhukihti. Tulemuseks on see, et niiskus ei saa tõusvate õhuvooludega kõrgemale tõusta ega pilvi moodustada. Selline on olukord Lõuna-Ameerika läänerannKõrbed on maa kõige kuivemad paigad ja eluks ebasobivad Sahara lõrb laieneb iga aasta Walesi suuruse maa-alavõrra. Maailmas on kuus kuuma kõrbe ja neli külmemat kõrbe. Kuidas tekivad kõrbed. Kõrbed tekivad kliimamuutuse tagajärjel.Kui mõned aastad vihma ei saja ,jäävad vaid üksikud taimed ellu.Tuul puhub viljaka pinnase minema.Enamik kõrbi koosneb kuivanud pinnasest ja kivipuruga kaetud aladest,kus kasvavad üksikud kõrbetaimed.ehtsaid liivakõrbi on väga vähe. Kliimamuutused võivad viljakad alad kõrbeteks muuta ja kõrbed õitsele panna.Näiteks Sahaara kõrb oli 2000 aastat tagasi viljakas põllumaa.Praegu valitseb seal pidev kõrgrõhuilm –palju päikest ,sademeid peaaegu pole Kus asub suurem kõrb Sahara on maailma suurim kõrb.Selle pindala on 9 miljoni ruut km ,mis katab kolmandiku Aafrika mandrist olles peaaegu sama suur kui Euroopa.Tüüpiline liivakõrb moodustab viiendiku.Peale mäestike,kivi- ja liivakõrbete leidub Saharas ka soolakõrbi.Seal laiusid kunagi mered ja järved,mis on ammmu arurstunud,üksnes sool on järele jäänud. Ilmastik kõrbes Päikese käes muutub liiv kuni 80 kraadini,õhutemperatuur varjus ulatub 50kraadini. Vatamata sellele on öösel külm,võib esineda hommikul isegi härmatis.Temperatuur langeb öösel alla nulli.Kui vahel hakkabki vihma sadama-siis vihmapiisad auristuvad juba õhus ja taimedeni see ei jõua..Kõrbes sajab väga harva ,teinekordisegi paari aasta tagant.Vähene vesi aurustub juba voolamise ajal või imbub kõrbe pinnasesse.Tähtsam kõrbejõgi on niilus,mis on 6670 km pikk.Niiluse jõe org on 15 km laiune.Selle veemassid on nii võimsad et lisajõgede abita voolab ta läbi Sahara 2700 km.Sealt juhitakse vett põldudele. Kas Sahara kõrbes või ära uppuda ? Kuivanud jõe- ja ojasänge nimetatakse vadideks.Need asetsevad madalamates kohtades ja seal kasvavad põõsad pakuvad isegi varju..Vaatamata sellele ei tule kõrbes elavatele rändrahvastele pähe omi telke vadidesse püstitada.Kui järsku hakkaks sadama –täituks kuiv jõeorg minutitega veega.Kuivanud pinnas ei suuda paduvihmade veemasse vastu võtta..Kui Saharas vihma sajab siis on sadu lühiajaline,kuid tugev. Kus asuvad oaasid? Kõrbes kohtab suuremaid ja väiksemaid viljakaid alasid,kus leidub tiike, allikaid ,viljaaedu ja palju nende vahel ka maju.Jõeoaasid tekivad jõgede äärde.Tüüpilised oaasid tekivad agakeset tühja maad.need tekivad kohtadesse ,kus põhjavesi pinnale kerkib .Enamasti tulevb vesi allikatest,vahel tungib ise pinnale. Kas kõrbes on põhjavett? Vihmavesi koguneb vettkandvate kihtide peale ja moodustab maa-aluse järve.Põhjavett esineb aga väga harva.Vanasti-jääaja ajal oli teisiti.Sdiis kogunesid veevarud maa-alustesse koobastesse,mida ümbritsesid.
bassein,betoonseinad. koopad olid aga kivist kaanega kaetud. Kus asub Sahaara suurim järv? See asub P-aafrika sügaval kõrbepinna all.Suur nagu meri.Suurem kui Saksamaa.Geoloogid avastasid selle alles 50aastat tagasi,kuid kohalikud teavad seda sadu aastaid. Taimestik aafrika kõrbetaimed on piimalilled ja aaloed. Kaktused jõudsid Aafrikasse pärast Ameerika avastamist.Need kasvavad Aafrikas sama hästi kui Ameerikas.Kõrbetaimedele on kaste enam vähem niiskusega varustaja.Öösel langeb kuivas kõrbeõhus leiduv niiskus maapinnale ja taimedele..Kõrbetaimedel puuduvad lehed ja kui on siis on need väga väkesed ja nahkjad. Vett oma lehtedesse ja võrsetesse koguvad taomed on mahlased .Sellepärast on paljudel kaktustel okkad,mis kaitsevad nei veeröövlite eest. Kõrbed , liiv ja luited Kõrbeliiv on vee ja tuule väsimatu töö vili.See pärineb enamasti ürgmeredest.Miljonite aastate joooksul uhtusid lained rannikuäärsei kive liivaks.Kui mered aegade jooksul kadusid jäi järele liiv.Kõrbetes tekivad liivaluited .Need on suured liivahunnikud,mida tuul on kokku kandnud.Kohtades kus tuul puhub pidevalt ja ühes suunas võivad tekkida suured mitmekümne meetri kõrgused luited, mis moodustavad km pikkusi küngastikke.Tähekujulised luited tekivad siis,kui tuul puhub erinevatest suunadest.Kõige kõrgemad tuule tekitatud luited asuvadSahara Alzeeria osas.Need luited on 5 km pikad ja kõrgus ulatub 465 m-ni.Tuule mõjul Kaamel on Aafrika, Lähis-Ida ja teiste Aasia maade kõrbeelanike jaoks väga tähtis loom. Kaamel kodustati juba 2000 aastat tagasi. Kõige rohkem on neid Gobi kõrbes. Nad on hindamatud koorma- ja sõiduloomad, sest suudavad kanda endaga samas kaalus koormat. Kõrbeelanikud saavad kaamelitest ka muud kasu: joovad nende piima, söövad liha, koovad kaamelivillast riideid.
Kaamelite eluiga ulatub 30–40-aastani.
Nad suudavad olla nädalate viisi joomata. Kaamelid hoiavad end päikese suhtes teatud nurga all, et keha üle ei kuumeneks, nad higistavad vähem kui teised imetajad ning hoiavad seega väga palju vett kehas kokku ning see vähendab nende veetarvet . Küürus on tal rasvavarud, mida ta toidu- ja veepuudusel kasutab. Jõudes veeallika juurde, võib kaamel ära juua kuni 114 liitrit vett.