Luikede kirjeldus (0)

Luik
Eestis elavad luikedest: laululuik, väikeluik ja kühmnokk-luik.
Luik oli 2007.a. Eestis Aastalind. Luikedel on väga lihaseline kael, mistõttu nad suudavad nokalöögiga purustada ka inimese luid
Kühmnokk-luik: On Eesti suurim lind. Ta on rändlind, ning pehmetel talvedel pesitseb Eestis. Kühmnokk-luik eelistab elupaigana taimestikurikkaid merelahtesid ja rannikujärvi, harvem lagedaid meresaari. Pesitsemist alustab aprilli teisel poolel ja mai algul. Kurnas on 4...8 suurt rohekashalli muna. Koorunud pojad näevad väga rääbakad välja ega meenuta sugugi seda lindu, keda ilu pärast tiikidel peetakse. Pojad lennuvõimestuvad septembri algul.  Looduslikke vaenlasi täiskasvanud luigel praktiliselt ei ole. Kühmnokk-luik on üks raskemaid lendavaid linnuliike. Tal on kogukas valge keha, oranzhikas-punane nokk ja mustad jalad. Isaslinnul on noka peal kühm. Noored kuni aasta vanused luiged on halli- või pruunitähnilise kehaga ja musta nokaga. Tüüpiline eluiga on 7 aastat. Pikim teadaolev eluiga on üle 19 aasta. Vangstuses on teada ka 30-40 aastaseid kühmnokki. Toidu menüü koosneb kuni 1 meetri sügavuse asuvatest veetaimedest, sööb ka putukaid ja molluskeid. Teinekord toitub ka maapinnal kasvavatest taimedest . Kühmnokk-luik ei ole looduskaitse all. 
Laululuik: Eestis on laululuik haruldane . Laululuik on metsatundra ja taigavööndi järvede elanik. Pesitseb ta mai lõpul, juunis. Kurnas on 5…6 kollakasvalget muna. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. Meil on laululuik tundud eelkõige kui läbirändaja, tema oletatavast pesitsustest siinmail on teada vaid väga üksikud juhtumid . Laululuige udusulgi kasutatakse soojade talveriiete ja alpinismivarustuse valmistamisel. Eluiga on rekordiliselt registreeritud kuni 22 aastat. Looduses on see enamasti oluliselt lühem. Tegutseb veekogudel ujudes või vees seistes. Toitu hangib põhjast, kasutades selleks oma pikka kaela. Toitub peamiselt veetaimede veealused osad, väikesel määral veeselgrootud. Vaenlaseks on poegadele merikotkas. Praegusel ajal on laululuik looduskaitse all.
Väikeluik: Väikeluik on kõikuva arvukusega läbirändaja mõlemal rändeperioodil. Eelistab peatuda suurematel ja avaramatel põldudel või heinamaadel. Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Väikeluige isas - ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge. Väikeluigel on kas nelinurkse või ümardunud kujuga sidrunkollane laik nokatüvikul. Eluiga on kuni 20 aastat. Emane muneb okstest , samblast, rohust ja heinast meisterdatud pessa mai lõpus või juunis 2-3, harva 4-6 kollakasvalge muna. Väikeluige menüü moodustavad kaelus-penikeele ning kamm-penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Väikeluik on looduskaitse all.