Vulkaani tüübid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Vulkaan

SISSEJUHATUS Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast vulkaaniline materjal.Vulkaane on ka teistel taevakehadel. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Inimesed on läbi ajaloo olnud vulkaanidega tihedalt seotud, sest nende ümbruses levivad viljakad mullad. Vulkaanilisest kivimist on isegi valmistatud lõikeriistu. Tänapäevalgi on vulkaanid ja nende uurimine olulised, sest nendega on seotud paljud maavarad, näiteks sulfiidsed maagid ja väävel, ning nende vahetus ümbruses elab palju inimesi, keda tuleb ohu korral evakueerida. VULKAANIDE ASUKOHAD

Loodus

6

doc

Vulkaanid ja maavärinad

7.klass 24.11.2007 SISUKORD VULKAANID Sissejuhatus Vulkaani ümber olev maapind Vulkaanide paiknemine Kuumad täpid Kilpvulkaanid Kihtvulkaan Slakikoonus Vulkaanilide negatiivsed pinnavormid Hiidvulkaan MAAVÄRINAD Sissejuhatus Maavärinad üldiselt Väiksed maavärinad Maavärinate põhjused Seismoloogid Maavärinate mõõtmis skaalla Suurimad maaväerinad Vulkaanid Vulkaan on nagu auk maa sees kust see purskab välja vedelas, tahkes ja gaasilises olekus vulkaaniline materjal.Vulkaan on nagu mägi mis on tekkinud sellest, et kõik mis sealt august välja purskab muutub tahkeks. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril, kuid kui arvestada ka meres olevat ala siis on kõige kõrgem vulkaan Hawaii saarel asuv Mauna Kea. Inimesed tihti kasutavad vulkaani über olevaid maid elamiseks, sest seal on

Geograafia

20

odt

Looduskatastroofid

Vulkaaniks 5 nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Päikesesüsteemi teadaolevalt kõige suurema vulkaanilise aktiivsusega taevakeha on Jupiteri kuu Io. Samuti on aktiivseid vulkaane leitud Veenuselt ning peetakse võimalikuks jätkuvat vulkaanilist aktiivsust Marsil. Kõige kõrgem vulkaan Maal on Ojos del Salado Tsiili ja Argentina piiril (6891 m), kuid vaid ajaloolisel ajal tegutsenuid arvestades on kõrgeim Llullaillaco (6739 m). Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeim vulkaan ja maailma kõrgeim mägi Hawaii saarel asuv Mauna Kea, mille kõrgus jalamilt tipuni on üle 10 kilomeetrit. (vt kasutatud kirjandus 2) Foto 3, Mauna Kea vulkaan (https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8d/Mauna_Kea_from_the_ocean.jpg)

Geograafia

15

doc

Vulkaanid (referaat)

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Mis on vulkaan?.......................................................................................................................4 2.Erinevad vulkaani tüübid.........................................................................................................5 2.1.Kilpvulkaanid.....................................................................................................................5 2.2.Kihtvulkaanid....................................................................................................................5 3.Vulkaanipursked.....................................................................................................

Geograafia

9

docx

Litosfäär: Maa siseehitus, kivimid, vulkaanid, tsunamid, laamad, maavärinad

Inimesed kuulevad hoiatust raadiost. Nii jõuavad nad oma rannikul asuvatest majadest kõrgematele aladele varjuda. See kõik peab siiski kiiresti toimuma. Vaikse ookeani põhjaosas tekkinud hiidlainel kulus kõigest viis tundi, et Vaikse ookeani keskel asuvale Hawaiile jõuda. Seal, 3200 km kaugusel maavärina epitsentrist, oli hiidlaine kõrgus 15 meetrit.Väidetakse, et tsunami võib Vaikse ookeani rannikute vahel pendeldada terve nädala. 6. Vulkaan Vulkaan on looduslik maakoore avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaanid kujunevad, kui maa sügavustest tekkinud magma purskub pinnale. Magma moodustub kivimite osalisel sulamisel vahevöö ülemisesosas või maakoore alumises osas. Magma ün üldiselt väiksema tihedusega kui kivimid

Geograafia

17

doc

Maateadused I kordamisküsimused

pöörlemisest tingitud tsentrifugaaljõud ja teiste taevakehade külgetõmbejõud. Nende kolme jõu summa põhjustab keha kaalu ja seda nimetatakse raskus e. gravitatsioonijõuks. 3. Maa kuju ja geoidi mõiste? Maa kuju: poolustelt kokkusurutud ellipsid. Geoid on aga kõige täpsemini Maa kujule vastav geomeetriline kujund. Geoid: maad ümbritsev gravitatsiooniline ekvipotentsiaalpind, mis langeb kokku maailmamere keskmise tasemega ning asetseb risti loodjoonega. 4. Seismilised lained ja nende tüübid. Ruumi ja pinnalained ning nende kasutamine Maa siseehituse uurimisel. Seismiline impulss ­ tekitatakse, plahvatuse,suruõhkahuri, maavärina, tuumakatsetuse, maapinnale tagumisega jne. Impulss tekitab seismilise lainetuse (energiat kandvate elastsete deformatsioonide lainelise leviku Maa sisemuses). Erinevate seismiliste impulsside allikad tekitavad erineva sagedusribaga seismilist lainetust. Ainult tugevate maavärinate ja tuumaplahvatuste tagajärjel tekkinud

Bioloogia

5

docx

Litosfäär

vulkaanilisi gaase. Lõhevulkaane esineb näiteks ookeani keskahelikes. Kilpvulkaanid Kilpvulkaanid on võrreldes ülejäänud vulkaaniehitistega suhteliselt lamedad. Kilpvulkaanid purskavad reeglina aluselist laavat, mis võrreldes ränirikkamate laavadega on tunduvalt vedelam. Seega saab laava kraatrist kaugemale voolata, moodustadeski lameda kilpvulkaani. Kilpvulkaanid on oma mahult reeglina märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare Kihtvulkaan Kihtvulkaan on suhteliselt suur ja pikaealine valdavalt koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kihtvulkaanid on laia levikuga. Kihtvulkaanid on levinud peaaegu kõigis piirkondades, kus esinevad vulkanismi ilmingud, kuid kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril ehk subduktsioonivööndeis.

Geograafia

3

odt

Calerase vulkaan

Galerase vulkaan Galeras on tegev kihtvulkaan Colombia edelaosas Nariño departemangus. Ta asub umbes kümne kilomeetri kaugusel 400 000 ­ 450 000 elanikuga Pasto linnast. Galerase kõrgus on 4276 meetrit. Galeras on Colombia kõige aktiivsem vulkaan. Peamiselt andesiitne vulkaan on aktiivne olnud üle miljoni aasta. Hilises Pleistotseenis toimus kaks suuremat kaldeerat moodustanud purset. Kaldeera seinad on arvatavalt hüdrotermaalse tegevuse tagajärjel korduvalt kokku varisenud ning tekkinud on lääneküljelt avatud hobuseraua kujuline kaldeera. Selle sisse on hilisemad pursked tekitanud uue koonuse, mis on veidi kaldeera seinast madalam. Geograafilised koordinaadid: 1° 13 N, 77° 22 W Vulkaanitüüp: Tegutsev kihtvulkaan

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)