Paigalind: Vares (0)

       Paigalind
Vares
         Kristofer Vuks
Liigitamine
• Vareste liikide ja alamliikide eristamises pole 
üksmeelt.
• Vareseliike on üle 60. 
 
• Teada on üle 10 väljasurnud liigi, kellest 
enamus on välja surnud inimtegevuse 
tagajärjel.
Eestis elutsevad järgmised vareseliigid
•  Hakk   Corvus  monedula
• Künnivares  Corvus frugilegus
• Vares Corvus corone 
Hallvares Corvus corone cornix
• Ronk ehk kaaren Corvus corax
Varese mõõdud
•  Tiiva  pikkus on 31...34 cm.
• Kaal on keskmiselt 
480...360 g.
Rahvapärased nimed
• Vares, varene, vaak, jaak, 
varesjaak, nonn, tolgus, 
tolkvares, korbus, 
vargahokk, sarvnina, 
raagus, va kalts.
Mõistus
• Vareste aju ja  kehamassi  suhe on umbes 
võrdne ahvide ja  koerte   omaga , jäädes siiski 
maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad 
kaua aega vanematega koos ja võivad õppida 
oma vanematelt, aga parvelindudena ka 
teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on 
keeruline parvesisene  hierarhia . Seetõttu on 
varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud .
• Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad 
vette leivakoorukesi, kasutades neid 
kalasöödana. Uuskaledoonia  vareseid  on 
nähtud viskamas pähkleid ja seemneid 
maanteele, et autod oma ratastega neid 
purustaksid. Austraalia varesed on  õppinud  
sööma mürgiseid aagasid, mille nahk on 
mürgine. Selleks tuleb konn  selili  keerata: 
kõhualusel õrnal nahal mürginäärmeid pole.
• Juba antiikajast on vareseid kujutatud nutikate 
lindudena. Sama kehtib ka eesti rahvaloomingu 
kohta
Välimus
• Vares on hästi äratuntav 
oma kahevärvilise sulestiku 
järgi: pea,  kael , tiivad, 
saba, nokk ja jalad on 
mustad, ülejäänud  sulestik  
aga hall.
Elupaik
• Vareseid võib kohata nii 
linnas kui maal, kus nad 
asustavad nii kultuur- kui 
loodusmaastikke. Nad 
võivad pesitseda 
igasugustes metsades, 
välja arvatud väga suures 
ja paksus laanes, mida 
vares väldib. Samal ajal 
võib teda kohata peaaegu 
puudeta saartel ning 
üksikutel puudel keset 
avamaastikku. On päevase 
eluviisiga , pesitseb 
paaridena .
Toitumine
• Vares on kõigesööja. Toitub 
selgrootutest, 
mardikalistest, 
sihktiivalistest, ka 
närilistest, teiste lindude 
poegadest ja munadest, 
sisalikest, konnadest, 
kaladest, samuti 
seemnetest. Ära ei ütle ka 
toidujäänustest.
Pesitsemine
• Tavaliselt ehitab pesa 
kõrgete puude otsa, 
erandkorras ka põõsale või 
kivihunnikule (puudeta 
saarel). Pesa ehitatakse 
jämedatest raagudest, ja 
ääristatakse peenemate 
raagude kihiga, seest 
vooderdatakse paksult 
pehme  materjaliga  - 
rohujuurte,  karvade  ja 
sulgedega. Kurn on täis 
aprilli keskpaigaks ning 
selles on 4...6 muna.
Areng
• Haudumine kestab 17...20 
päeva. Pojad on pesahoidjad. 
Pojad lennuvõimestuvad 
viienädalaselt, see on umbes 
juuni alguseks. Pojad on alguses 
väikesed ja abitud ning 
esimestel  päevadel  kannab 
pessa toitu ainult  isaslind , kuid 
juba mõne päeva pärast 
tassivad neile toitu mõlemad 
vanemad Peale pesast  lahkumist  
jäävad veel mõneks ajaks 
pesakaupa kokku. Suguküpseks 
saab järgmiseks kevadeks.
•  Vaenlasi  pole, kuid tekitab 
kahju, rüüstates 
väiksemate lindude pesi. 
Varese vanu pesi 
kasutavad tihti need 
kullilised ja  kakulised , kes 
ise pesi ei ehita.
Ei kuulu looduskaitse alla!

Document Outline

• Slide 1
• Liigitamine
• Varese mõõdud
• Rahvapärased nimed
• Mõistus
• Välimus
• Elupaik
• Toitumine
• Pesitsemine
• Areng
• Slide 11