ULUKIHOOLE (0)
ULUKIHOOLE
Ulukihoole
Ulukite elutingimuse, st varje-,
pesitsus- ja toitumisolude
parandamine
ehk
elupaikade mahutavuse
suurendamine.
Ulukihoole rikastab jahivõimalusi.
Kes vajavad hoolet?
· Jahiulukid, kes elutsevad oma leviala
äärealadel ehk suhteliselt
ebasoodsates tingimustes;
· Potentsiaalsed metsa- või
põllukahjurid;
· Liigid, kes on inimese tegevuse tõttu
ohustatud ja vajavad ellu jäämiseks
inimese abi.
Ulukihooldeviisid
· Toidubaasi suurendamine;
· Looduslike vaenlaste arvukuse
piiramine;
· Varje- ja pesitsustingimuste
parendamine.
Toidubaasi suurendamine
LISASÖÖTMINE
· Eelkõige talvine
lisasöötmine;
· Kanalised, jänesed,
metssiga, metskits,
hirv, karu;
· Söödasõimed, -künad,
-hoidlad, varjualused.
Toidubaasi suurendamine
SÖÖDAPÕLDUDE
RAJAMINE
· Ulukite paiknemise
suunamine, et vähendada
põllukahjustusi ja
hõlbustada jahti;
· Jäetakse talvekuudeks
koristamata, et pakkuda
ka siis toidulisa;
· Raps, söödakapsas, rukis,
kaer, maapirn, segatis,
nisu, hernes.
Toidubaasi suurendamine
HAABADE
LANGETAMINE
· 4...5 puud korraga;
· Vähem korbastunud
koorega, suurema
võraga puud;
· Novembrist aprillini.
Toidubaasi suurendamine
SOOLAKUTE RAJAMINE
· Ulukite naatriumivajaduse
rahuldamiseks;
· Soolabriketid, mis
sisaldavad ka muid
ulukitele vajalikke
mineraale;
· Enimkasutatav tulpsoolak;
· Söödasõimede lähedusse.
Looduslike vaenlaste arvukuse
reguleerimine
· Väikekiskjate
(eelkõige kährik,
rebane, mink)
küttimine;
· Vareste ja ronkade
küttimine.
Elupaikade parendamine
· Pesitsuskohtade
loomine, tehispesad;
· Veekogude
taastamine;
· Põõsastike,
metsatukkade,
põllupeenarde
säilitamine/
kujundamine.
Metskitsehoole
· Eelkõige talvine lisasöötmine ning
metsateede ja sihtide lumest puhastamine;
· Lisasööt peab sisaldama nii koresööta,
mahlakat sööta kui jõusööta;
· Koresööt: hein (ristik, lutsern, leherikas
metsahein) ja lehisvihad (nõges, paju,
vaarikas, pihlakas);
· Mahlakas sööt: söödakapsas, -peet, kartul,
maapirn, õunad;
· Jõusööt: kaer, muu teravili, tammetõrud;
· 1 sõimsöödahoidla ja 5...10 söödasõime
1000 ha kohta.
Metsseahoole
· Sobib igasugune teravili (mais), kartul,
tammetõrud;
· Valguvajaduse rahuldamiseks kala- ja
lihajäätmed;
· Sööt jaotada 150...200 m2 suurusele alale;
· Kui sööta viiakse harvem kui üle päeva,
rajada varjualune või kasutada
söödaautomaati;
· Maisi jm teravilja võib anda pudelis, vaadis
vm väikese avaga anumas.
Põdrahoole
· Eelkõige põtrade
eemalemeelitamiseks
metsakultuuridest;
· Soolakud;
· Pajustike tagasiniitmine.
Veelindude hoole
· Veekogude puhastamine, tiigikeste,
kraavisoppide rajamine, õlgede toomine;
· Lisatoitmine sügisest alates lindude
talvitumiseks või kevadine lisasöötmine
kohapealse pesitsemise kindlustamiseks;
· Teravili (oder, nisu).
Kanaliste hoole
· Väikekiskjate küttimine;
· Söödapõldude rajamine;
· Varjete rajamine;
· Teravili (kaer, nisu) kas terade või
vihkudena + kruus 1..8 mm
kivikestega.
Noorjahimehe õppematerjal
Sarnased õppematerjalid
18
doc
Eksami kordamisküsimused
Loenduse esimeseks päevaks sobib päev
pärast lumesaju lõppu, kui ööpäeva jooksul on lisandunud jälgi on võimalik eristada
vanematest jälgedest.
Avioloendus sisuliselt marsuutloendus, teostatakse lennukilt.
Petersoni meetod (mark and catch) püütakse mingi osa loomi kinni, märgistatakse ning
pärast jälgitakse looduses, mitu protsenti moodustavad märgistatud isendid kõigist nähtud
loomadest.
Loendus ulukite kogunemiskohtades
ULUKIHOOLE: Üldised põhimõtted, sõraliste hoole
Ulukihoole tähendab ulukite elutingimuste, s.t. varje- pesitsus- ja (enamasti) toitumisolude
parandamist e. üldistatult elupaikade mahutavuse suurendamist. Seda peaks tegema selleks,
et jahikõlvikutele rohkem ulukeid ära mahuks. See on jahimeeste huvides. Ulukihooldeviise
on palju, kuid tähtsamad on:
Lisasöötmine selleks viiakse metsa või mujale ulukite elupaikadesse sööta. Seda tehakse
Ulukibioloogia ja jahindus
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid