4. Energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota. 5. Jäätmetest vabanemine – materjale, mida ei saa taaskasutada, põletatakse või ladustatakse prügilasse. Pakendite tüübid- Klaas, kartong, plast, paber, metall, keraamika. 11. Transport logistikas, veondusstrateegia On logistikas siduv lüli ja on maailma suurim ja dünaamilisem majandussfäär. Transport on kaupadem teenuste või inimeste ümberpaigutamine ehk vedu. Logistika abil üritatakse leida kogukulu minimeerivaid transpordi lahendusi. Logistika ülesanne on koordineerida veonduse ja laonduse elemente nii, et logistilised kogukulud oleks vähimad. Veondusstrateegia sisaldab teenuse planeerimise ja juhtimise ning hanke ehk ostu otsused. 12. Kaubaveod Kaubaveo all mõeldakse saadetise (veose) füüsilist teisaldamist saatjalt saajale lähtepunktist
Sissejuhatus sotsioloogiasse 17.10 Kodanikeühiskond Veel mõisteid: - kodanikuühiskond (tuleneb sõnast kodanik/kodanlik üks inimene, kes lähtub oma huvidest, tähelepanu ainsusel) - kolmas sektor - mittetulundussektor - vabasektor inglise keeles 'civil society' tsiviliseeritud inimesed. 18. saj tekkis sfäär, kus inimesed saavad üksteist usaldada, suusõnalised lepingud jne. --> Adam Smith; --> Adam Ferguson. See sfäär oli nende jaoks majandussfäär. Rõhk tsiviliseeritusel. Adam Smith nähtamatu käe teooria (vaba turg reguleerib end ise). Hegel räägib kolmest komponendist, mis moodustavad riigi: riik (kõige kõrgemal seisev osa), perekond ja nende vahele jääv bürgerliche Gesellschaft (kodanlik ühiskond). See on vajaduste rahuldamise sfäär majandustegevus toimub seal. Teiseks osaks on korporatsioonid MTÜ-de eellased n-ö. Kolmandaks osaks olid policy'd, omavalitsused (ka kohtu mõistmine).
Kui suur on inimhulk? - See oleneb situatsioonist, ühtset piiri ei saa tõmmata. Mida tähendab korrastatus? Mis korrastab? Kui korrastatud peab olema kooselu? Kas peab olema riik, et oleks ühiskond? - Eestil ei olnud riiki, aga Eesti ühiskond säilis. Islami ühiskond koosneb mitmetest riikidest. Kas riik ja ühiskond on samatähenduslikud mõisted? - Ei pruugi olla, riigis võib olla mitu ühiskonda. Tavamõistes räägime kolmest tasandist. Inimesed/sotsiaalsfäär, poliitikasfäär, majandussfäär. Sotsiaal- ja ühiskonnateadlased kasutavad peamiselt: I ehk avalik sektor (seotud valitsuse ja poliitikaga), II ehk erasektor, III ehk mittetulundussektor. Inimtegevuse eesmärkidest lähtuvalt saab ühiselu jaotada mittemajanduslikuks ja majanduslikuks sfääriks. Mõlemad kategooriad jaotuvad omakorda ühistasandiks ja eratasandiks. Mittemajanduslik on ühistasand ehk valitsemine. See hõlmab riigiasutusi, julgeolukut, kohtusüsteemi, politseid, seadusandlust ja majanduse korraldatust
NÜÜDISÜHISKOND - tööleht. Ühiskonna mõiste. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Avalik ja erasektor. Riigi mõiste. Tsiviilühiskond. Majandussfäär. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid. Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. ESIMENE TASE Defineeri ühiskond. · Ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused ja kujunemisaeg. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: 1. Tööstuslik kaubatootmine 2. Rahva osalemine valitsemises 3. Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus
KOLMAS SEKTOR KODANIKU- KODANIKU- mittetulundus-sektor ÜHISKOND ÜHENDUSED ERAELU KODU PERE Ühiskond on laiem mõiste kui riik, hõlmates kõiki avaliku elu (public) sfääre, nagu kultuurisfäär, meedia, kodanikuühiskond (kolmas sektor), mis vastandub riiklikule (kui "esimesele") ja majandussfäärile (kui "teisele" sektorile). Majandussfäär on spetsiifiline inimtegevuse valdkond ja tänu eraomanduslikule tootmisvahendite omandivormile tänapäevases Lääne demokraatias ka veidi erandliku ühiskondliku loomusega (mida kajastab inglisekeelne väljend private sector). Majandustegevus on tänapäeva kapitalismis põhimõtteliselt "eraasi". Riik seab sellele üksnes seadusandlikud ja fiskaalsed 9
Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks võivad olla füüsilised ja juriidilised isikud. FIE- on füüsilisest isikust ettevõtja. Mittetulundusühingut ei saa ümber kujundada teist liiki juriidiliseks isikuks. Poliitiline kultuur - poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Kodanikuaktiivsus. Kui palju võtab kodanikud osa ühiskonna elust, näiteks valimistest. Majandussfäär. Majandusfäär - ühiskonna osa, kus toodetakse, vahetatakse, jaotatakse ning tarbitakse kaupu ja teenuseid. Ühiskonna jaoks on ülioluline, kuna seal luuakse vahendeid ja ressursse, mida kõik ühiskonna sfäärid (näiteks haridus ja kultuur) oma olemasoluks ja arendamiseks vajavad. Valitsuse majandustegevus ja poliitika. Riigi roll majanduse korraldamises - riik sekkub mitmesuguste õigusaktide, maksupoliitika,hinnapoliitika ja riigieelarve kaudu. Ühiskonna sotsiaalne struktuur.
· Edukas vedude koordineerimine ja veotakistuste kõrvaldamine · Edukalt toimiv teabevahetus Eesti vabariigi transpordiruum Traspordi arengustrateegia: · Strateegilised põhieesmärgid: 1. Individuaalne vabadus 2. Juurdepääsetavus 3. Keskkonnasõbralikkus ja ohutus Transport logistikas Transport on suurim ja dünaamiliseim majandussfäär ja tarbib maailma elektrienergiatoodangust ¼, 1/3 metalli- ja kütusetoodangust, ¾ määrdeaine ja kautsukitoodangust Euroopas kaubavedu: maanteetransport 44%, lühimaamerendus 41%, raudteevedu 8%, siseveeveod 4% ja torutransport 3% Reisijatevedu: maanteetransport 79%, raudtee 6%, lennundus 5%, lühimaamerendus 10% Transport logistilise keti osa Logistika abil üritatase leida kogukulu minimeerivaid transpordilahendusi, eesmärk on leida vähima kuluga veoliik.
muutumine, globaalse – kohaliku eristav võrdlemine, kohaliku ruumi väiksemad elemendid (sh subkultuurid, dialektid) väärtustatud. ● Aja muutus – aja tajumise muutumine, aja distantsi vähendamine, ‘kiire’ mõiste muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks (kommunikatsioon inimeste vahel või väikese grupi sees) ja sootsiumis ringlevaiks avalikeks
antiväärtusteks, uued aga pole veel välja kujunenud. Pol kultuur võib teiseneda ka stiihiliste protsesside tulemusel, mida võimud ei suuda või ei pea vajalikuks kontrollida (internet, satelliittelevisioon) Lisaks IT arengule teisendavad kultuuri ka rahvastikuprotsessid, eriti massiline rahvastikuränne. Mittetulundusühingud MTÜ loomiseks vaja vähemalt kahte liiget ja põhikirja. Majandussfäär Majanduse keskseks küsimuseks püüd lahendad ük soove ja vajadusi. Soovid piiramatud, ressursid piiratud Avalik ja eramajandus Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika Majanduse regulatsioon seaduste, maksu- ja rahapoliitika ning turumehhanidsmide abil: Ük majandamisel tuleb tasakaalustamata majandus muuta tasakaalustatuks, kus ük suudab oma liikmete vajadusi rahuldada olemasolevate ressursside ja majkäibes kehtiva olukorra kohaselt
kas EL on midagi täiesti unikaalset? kas EL tähistab rahvusriikide kadu või hoopiski nende uut esiletõusu? EL uued poliitikavaldkonnad algne tasand ühisturu loomine (kaupade, teenuste, kapitali ja tööjõu vaba liikumine), millele on lisandunud: põllumajanduspoliitika keskkonnakaitse tarbijakaitse töötajate õigused transport telekommunikatsioon energia rahaliidu loomine ja ühisraha kasutuselevõtt integratsioon: majandussfäär -> poliitiline sfäär Euroopa kodakondsus sise- ja justiitsküsimused ühine välis- ja julgeolekupoliitika EL ajalooline kujunemine Tõusevad esile kaks vastandlikku iseloomujoont: teatav jäikus (nii algimpulsis kui kaugemates püüdlustes) erakordne paindlikkus (tulla läbi paljude kriiside; sisemine lõimumise loogika) Jäikuse märgiks on mh Euroopa Liidu niivõrd tugev sõltuvus ühisraha edukusest... ..
Poliitika elluviimine riigis. Ühiskond kui poliitiline süsteem. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Seadused ja õigusnormid. Õiguse struktuur. Õigusriigi olemus ja tunnused. Avalik ja erasektor. Riik kui poliitilise võimu süsteem. Riigivõimu tunnused. Tänapäeva riigikorralduse vormid: unitaarriik, föderatsioon, konföderatsioon. Tsiviilühiskond. Kodanikuühiskonna institutsioonid. Kodanikuaktiivsus. Poliitiline kultuur. Mittetulundusühingud. Majandussfäär. Avalik ja eramajandus. Valitsuse majandustegevus ja majanduspoliitika. Riigi roll majanduse kujundamises. Ühishüvede tarbimine. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Sotsiaalne grupp. Tänapäevane sotsiaalne jaotus. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Huvigrupid ja avalik arvamus. Huvide realiseerimine ühiskonnas. Huvide ja arvamuste vaba ning avalik võistlus demokraatlikus ühiskonnas. Sotsiaalsed probleemid. Sotsiaalse lõhe mõju ühiskonna stabiilsusele, sotsiaalsete pingete vältimine
valimiste. Avavad poliitilisi võimalusi ka traditsiooniliselt tõrjutud vähemustele. Kodanikuühiskond arendab demokraatiale vajalikke väärtusi, nagu sallivus, algatuslikkus, koostöövõime (kogemused aitavad kaasa hilisemale poliitilisele karjäärile) kodanikuühiskond levitab informatsiooni (vaba ajakirjandus, teabepoliitika) riik, mis kaitseb seadustega kodanike iseseisvust ja algatust, pälvib rahva lugupidamise ja lojaalsuse. Majandussfäär. 4 Ühiskonnal on piiramatud soovid ja piiratud ressursid. Seetõttu peab iga ühiskond vastama küsimustele: mida (ja kui palju) toota?, kuidas toota?, kellele toota?. Viisi järgi, kuidas ühiskond nendele küsimustele vastab, võib eristada tava-, käsu-, turu- ja segamajandussüsteemi. Vastavalt sellele, millist ühiskonnasfääri majandustegevus haarab, eristatakse avalikku ja eramajandust.
annaabi.ee 
