August Mälk "Õitsev meri" (29)

Raamat “Õitsev meri” on kirjutatud August Mälgu poolt 1935. aastal ja kuulus tema rannaromaanide hulka, mis tõid Mälgule peamise tuntuse . Selle raamatu põhitegelased on:
Hannes Turja on raamatu peategelane. Ta on lihtne tumedate juustega ja tõsiste silmadega rannavälja mehehakatis, keda iseloomustab julgus , rannarahvale omane põikpäisus ning mõtlemine enne tegutsemist . Kehvade eluolude tõttu on tal vaid algkooliharidus. Ega ta heast haridusest väga ei hooligi, kuigi tal mingid mõtted peas on. Nimelt on tema unistus saada meremeheks, kes näeb maailma ja saab rikkaks, kuid selleks tuli osata inglise keelt piisavalt. Tema arvas nagu ta isagi, et kõige olulisem on elukool , st. kõike peab ise kogema ja läbi tegema. See-eest on ta väga töökas, mis teeb kõigile vaid meelehead. Hannese unistus ei saanud aga tõeks enda keerukate kodusündmuste tõttu.
Turja Laas (isa) on vana ja lõbusa jutuga kunagine meremees , kes rajas endale kodu Turjale, võttis naise ning kasvatas suureks kolm poega ja ühe tütre. Ta naudib elu just sellisena nagu see on, olenemata sellest, et võiks muudkui nuriseda oma raske kalurielu üle, kelle rikkus sõltub vaid merest. Kui isegi tuli ette kurbi situatsioone, suutis ta oma tunded mehekombel maha suruda. Turja isal on omad põhimõtted ning ta ka käitub nende järgi. Ta on väga visa oma poegadele elutarkusi jagama . Lisaks hindab ta oma poegi kõrgelt. Eriti meeldib poeg Hannes, sest see mees, erinevalt isast, ei tegele vaid rääkimisega, vaid ka tegutseb.
Turja ema on õrna hingega, heasüdamlik ning elust rõõmu tundev naine, kes on Hannesele väga kallis. Kahjuks sureb ta varakult.
Klaus Turja on Turja pere keskmine poeg, kes on pidevalt trotsiv Hannese suhtes, sest talle ei meeldi isa pidev kiidulaul Hannese tublidusest. Lisaks tekitab erimeelsusi nende vahel Klausi naine Luise . Muidu saavad aga vennad hästi läbi.
Arno Turja on Turja pere vanim poeg, kes lahkub teose alguses oma kodukohast laia maailma meredele rändama ning vabadust nautima.
Kalda Sass on rannavälja pidude hing, sest just tema oli see, kes mängis lõbusalt bajaani. Noormeest võib nimetada ka Hannese parimaks sõbraks, kuna nende suhted olid väga head. Sass maksis ka Hannese pussitamise eest kätte.
Suureõue Niida on heledate juustega, valge nahaga ja alati puhastes riietes olev tütarlaps, kes osutub Hannese esimeseks armastuseks. Nende kahe vahele tekitab aga piiri erinev jõukusklass. Niida isa ei luba poisil tüdrukuga tegemist teha. Tüdruk on ärahellitatud ning linnaelu ja haridus muudavad teda veelgi.
Saadu Taali on Hannese teine armastus, kellega muutus poiss aina lähedamaks tantsuplatsil. Suhte arenedes saavad nad endale lapse, kelle päritolust ei olnud esialgu keegi teadlik, ka Hannes mitte. Taali iseloom sarnaneb Hannese omale, samuti ei pelga ka tema tööd.
Tondioja Liida on Hannese kolmas armastus, kellega abiellumine osutub aga mehele tõsiseks veaks . Nimelt kuulub Liida maarahva hulka koos oma perega (ema- Luise ja isa) ning nad ei mõista Hannese tõekspidamisi. Rikkusega ärahellitatud naispere vaid hädaldab. Liida isa on aga erinev ülejäänudest, tema üritab tülides jääda erapooletuks ning vaikselt ilma suure kärata need lahendada.
Raamatu tegevus toimus ühes Saaremaa väikeses rannakülas, kus inimeste rahakoti suurus sõltus täpselt mere tujudest. Mida rohkem oli kalu, seda helgem oli elu. Vastutasuks võttis meri aga palju häid kalamehi. Teoses kirjeldatakse ka maainimeste tegemisi, kellel hea maa tõttu on elujärg meelepärane. Hästi on välja toodud maarahva ja rannarahva elulaadi erinevused. Autor näeb rannaküla elanikke kui vaba rahvast, kelle tõekspidamised erinevad maarahva omadega totaalselt ning erinevat päritolu inimesed ei sobi kuidagi kokku.
Turja ema oli suurepärane naine, kes hoidis oma perekonda hästi koos ning suutis säilitada head meeleolu. Peale tema surma muutus aga elujärg kehvemaks kui see varem oli olnud. Uue perenaise tulek tekitas õhus pingeid ning lahkhelisid pereliikmete vahel. Aina kehvemaks muutus ka Turja isa tervis. Kõige raskemaks hoobiks osutus aga tulekahju Turjal. Elumaja hävik sundis perekonda sauna elama minema. Seal aga tundis Hannes end üleliigsena ning lahkus juba kauaoodatud peigmehena Tondiojale, kust ta kahjuks õnne ei leidnud. Teade Klausi uppumisest muserdas Hannest ning ta läks lõplikult Turjale halvatud isa eest hoolitsema. Hannesele olid abiks ka tema õde Marie ja Taali, kelle mees endale naiseks palus pärast lahutust Liidast.
Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmine. Raamatu autor tahab teoses öelda, et iga inimene on oma õnne sepp ning enne kui ta midagi tegema hakkab, peab ta sügavalt järele mõtlema, kas see on tõesti tema soov. Vastasel juhul ei pruugi kõik nii hästi minna kui võiks. Raamatus läks Hannes sisemaale elama, aga seal ta taipas , et see ei ole temale õige koht ning ta ei kuulu nende inimeste sekka. Ta oli seal kuidagi piiratud. Mälestused ning vabaduseihk sundisid teda naasema rannaväljale. Alles romaani lõpus taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta läbi kogu romaani kestnud meenutuste ja mälestuste, mis sidusid teda rannikurahvaga. Lisaks hakkas ta uskuma isa õpetust, et õnneks pole vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega. Selleks oli aga tarvis läbida see nö. elukool.
Raamatut hakkasin ma lugema tüüpilise eelaimdusega, et see on igav ja täielik jama jutt. Mida kaugemale ma aga jõudsin, seda enam see tekst pani mind mõtlema ja siis muutuski raamat juba täitsa loetavaks. Kõige enam meeldis mulle Turja isa karakter , tema suhtumine ellu, tema lõbusus ja mis kõige tähtsam- tema elutargad õpetussõnad.