50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 23 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-10-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
hugh57
Õppematerjali autor
kirjandus................................................................................................................15 Sissejuhatus Ehitusmükoloogia uurib ehitistes ja nende ümbruses kasvavaid seeni, mis omavad otsest või kaudset mõju ehitistele, nende konstruktsioonidele, sisekeskkonnale ning asukatele. Majaseenteks nimetatakse puitu lagundavaid seeni, mis on võimelised arenema hoonetes. Mõned majaseentest meie kliimavöötmes vabas looduses ei esine. Seega võib järeldada, et seenhaigused puudutavad kõiki valdkondi, mida me ette kujutada võime. (Kõljalg, 2005) Majaseened on seened, mis kuuluvad torikulaadsete ja lehikulaadsete seltsi. Levivad kandeoste (neid kannab tuul), ühessamas hoones ka kiiresti kasvavate seeneväätide abil. Toituvad puidust, oma kasvuks vajalikku vett toodavad ise. Majaseentest nakatub ainult ebapiisavalt kuivatatud või hoonete väära ehitamise ja kasutamise
bakteri Clostridium botulinum eritatav mürkaine - botuliin. Botuliin blokeerib taaspöördumatult atsetüülkoliini vabanemise närvisünapsites. Selle tagajärjel tekib lihaste paralüüs. Surm saabub hingamis- ja südamelihaste halvatuse tagajärjel. On kolm peamist botulismi vormi: · toidubotulism Toiduainete kantud botulism, mida põhjustab botulismi mürkainet sisaldava toidu söömine. Ohtlikud on toidud, mida hoitakse õhukindlalt, näiteks (peam. kodus valmistatud) lihakonservid, suitsuliha jms. Saastunud toiduained ei ole kuidagi iseäralikud, ainsaks väliseks tunnuseks on "kummis" konservikaaned. · haavabotulism Tekib Clostridium botulinumiga nakatunud haavas. · beebibotulismi põhjustab botuliini tootvate bakterite eoste sissesöömine, mis sisikonnas kasvades hakkavad tootma toksiine. Beebide botulism on üks levinumaid imikute tervisehäireid USA-s. Infektsiooni
Hallitusseened suudavad kasvada 0-40°C temperatuuris ning 70-100% õhuniiskuses. [2] Hallituse jaoks loovad soodsad tingimused väljastpoolt konstruktsioonidesse pääsenud vesi; vähese soojapidavusega soojade ruumide välispiirded ning ruumides tekkinud niiskus. [1] Hallitus ei ole üldiselt siiski probleemiks ehituslikust aspektist, kuid hallitusseened avaldavad olulist mõju inimese tervisele. [3] Kõige enam levinum hallitusseente perekond meie ruumiõhus on Penicillium ehk Pintselhallik. Selle perekonna esindajad on 29% kõikidest õhus leitud hallitusseentest, ent selle perekonna liigid ei kujuta inimese tervisele suurt ohtu. [4] Pintselhallik elab saprotroofina orgaanilistel materjalidel - nii ehitusobjektidel kui ka looduses (mullas). Selle perekonna seeni leidub isegi puhtas keskkonnas. Probleemid hakkavad tekkima siis, kui nende eoste kontsentratsioon on siseõhus suurem kui väljas. Kõige rohkem esineb
BAKTERID JA HALLITUSSEENED Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................3 1. BAKTERID....................................................................................4 2. SALMONELLA...............................................................................4 3. BOTULISM....................................................................................5 4. CLOSTRIDIUM PERFRINGENS..........................................................7 5. STAPHYLOCOCCUS AUREUS...........................................................7 6. ESCHERICIA COLI..........................................................................7 7. BACILLUS CEREUS.........................................................................8 8. HALLITUSSEENED.........................................................................8 9. ASPERGILLUS................................................................................9 KASUTATU
kopsupõletik. Kollane kerahallik Aspergillus flavus, vohades maapähklitel, suudab produtseerida inimesele väga mürgiseid aflatoksiine. Alfatoksiinid on akuutselt mürgised maksale, ajule, neerudele ja südamele. Pikaajalise kokkupuutumise korral on see maksavähi tekkimise eelduseks. Ägeda aflatoksikoosi sümptomiteks on palavik, oksendamine, koomaseisund, krambid. Kuigi A. flavus eelistab kasvuks soojemat kliimat, võib teda meie korteritest leida ülekastetud lillemullas. Penicillium Anamorf-perekond pintselhallik (Penicillium) Penicillium on saprotroofina kõikvõimalikel orgaanilistel materjalidel. Näiteks Penicillium expansu´i võib leida ladudes, hoidlates ja keldrites. Tema ongi meie kõige tavalisem moosipurgihallitus. Looduses on pintselhallikud olulised mullaseened, nad aitavad moodustada humiinaineid põllumuldades ja rabamuldades. . Siia perkonda kuulub
spetsiifiliste elupaikade ja nende elustiku katkestusteta säilimist väga pika aja jooksul. Järjepidevuse tagab niisugune tasakaal üksikkomponentide (isendite, mikroelupaikade jm.) juurdetekke ja hävimise vahel, et need antud alalt kunagi päriselt ei puudu. Metsa järjepidevus on nähtus, mida peetakse oluliseks eelkõige suhteliselt halva levimisvõimega ning kitsalt kohastunud liikide jaoks (samblikud, samblad, laialtlevinud liikide poolt eelnevalt lagundatud puitu kasutavad putukad ja seened jne), mis on iseloomulikud puistute hilistele suktsessioonistaadiumidele. Eristada tuleb järjepidevust : · ...metsamaana võib olla ajaloos intensiivselt ja korduvalt majandatud, seetõttu liigivaene, haruldustevaene; · ...loodusmetsana tavaliselt leidub kitsalt kohastunud ja haruldasi liike, isegi kui on metsas vanu majandamismärke; · ...kui metsale iseloomulike elementide järjepidevust, näiteks vanad tammed puisrohumaadel. Metsade kasutusviis on pidevas muutumises:
Suurimad välisõhu saasteallikad on põlevkivi, järgmine on transport. Looduslikele ökosüsteemide elupaikade vähenemine. Rohealade suurendamine linnades. Joogivee kvaliteet ja suplusvee kvaliteet hea ja väga hea. Eesti jaoks on kõige olulisem otsida võimalusi põlevkivijäätmete taaskasutuse suurendamist. Globaalne keskkonnaseisund: Ökosüsteemide hävimine ja globaalne kliimasoojenemine on tänase tarbimisühiskonna kõrvalnähud, millel võivad olla meie tsivilisatsiooni hävitavad tagajärjed. Üheks tähtsamaks häiritud protsessiks ökosüsteemides (ja biosfääris tervikuna) on kliimaregulatsioon. Kliimasoojenemist peetakse üheks inimkonda kõige rohkem ohustavaks keskkonnaprobleemiks. Inimtekkelise kiire kliimamuutuse põhjuseks peetakse 20. sajandi kiiret majanduskasvu ja fossiilsete kütuste põletamist, mis on kaasaegse majanduse peamiseks energiaga varustajaks. Kliimasoojenemisel on mõju nii veeringlusele
enamus Pärnu varasemast puithoonestusest on pärit siiski Põhjasõja (1700-1721) järgsest perioodist, mil seoses Peterburi linna ehitamisega oli teistes Vene Impeeriumi linnades keelatud kivist elamute püstitamine. Nii ehitati kuni 1749. aastani puidust ka jõukamate linnakodanike esinduslikud elamud linnakindlustustest sissepoole jäävatel aladel. Samast perioodist pärinevad ka Pärnu vanimad majad väljaspool linnamüüri. Kuigi eeslinnad hakkasid Riia suunas kasvama juba keskajal, on meie päevini jõudnud vanimad hooned siiski 18. sajandi II poolest. Pärnu üheks eripäraks võibki pidada suhteliselt ühtlast ekspansiivset laienemist, mis tähendab, et veel tänagi katavad märkimisväärse osa linna territooriumist puitasumid, vt. Joonis 1.2. 1 Haapsalu mnt äärsed kinnistud Mõrra ja Emajõe tn vahelises
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid