Essee kirjutamine Kuidas kirjutada esseed? (0)

1.M� TETE P��DMINE. Esimese asjana tuleb teema mitu korda l�bi lugeda ning sellest � igesti aru saada. V�tta seisukoht ning peas m� elda l�bi argumendid, millega oma seisukohta t�estad. Ka m�tete p��dmiseks saab kodus iseseisvalt valmistuda. Selleks on oluline suur lugemus ja lai silmaring . Kui oled �heaegselt paljude teemadega kursis, tulevad m�tted teatud esseeteema kohta kui iseenesest. Kui oled teemaga piisavalt m�ttes t��d teinud, tuleb hakata neid kirja panema. Selleks v�ib kasutada nimekirja, mandalat v�i m�nda muud endale sobivat m�tteplaani. M�tted tuleb �les kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna k�ik, mis antud teemaga seoses p�he tuleb. See aitab erinevaid m� tteid koguda 2.M�TETE KORRASTAMINE. M�tete korrastamisel on vaja sisse l� litada oma kriitikameel. Tuleb �le lugeda oma m�tted, t�mmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobilik v�i millest te ehk nii palju ei tea. Oluline punkt m�tete korrastamisel on leida essee p�hiidee, ehk teie s�num lugejale. P�hiideeks tuleb v�tta mingi m�te, mida oskate argumenteerida ja p�hjendada ning millel peatudes tunnete, et selle kohta on midagi �elda. M�tete korrastamisel tuleks leida ka erinevaid n�iteid, mida tuua enda m�tete illustreerimiseks. 3.MUSTANDI KIRJUTAMINE. Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik. Kui teada t�pselt, millest kirjutada, siis on kava koostamine v�ga soovituslik. See muudab essee kirjutamise ladusamaks. Mustandi kirjutamisel peab silmas pidama essee �lesehitust, see koosneb sissejuhatusest, teemaarendusest ning kokkuv�ttest. Sissejuhatus peab �ratama huvi ning see ei tohi olla pikem kui �ks l�ik, see peaks tutvustama p� hiideed . Hea kokkuv�te meenutab teemaarendust ja p�hiideed, tavaliselt omab ka punkti, mis intrigeerib lugejaid edasi m� tlema . Kokkuv�ttes ei tohiks esitada uusi m�tteid, vaid anda edasi teemaarenduses kasutatud m�tteid teiste s� nadega . Essee teemaarendusl�igu esimene lause peaks olema reegel ehk l�igu m�te. Alles sellele j�rgnevad p�hjendused, enda arvamus, anal��s ja n�ited. 4.STRUKTUREERIMINE. Struktureerimise k�igus peab autor hoolega l�bi v�tma kogu mustandi. Kriitilise pilguga tuleb �le lugeda ka teemaarendus, tuleks j�lgida, et see p�sib teemas ning ei ole liiga laialivalguv. Samas peavad l�igud moodustama sisulise terviku ning l�ikude j�rjestus peab olema loogilises j�rjestuses 5.VIIMISTLEMINE. Viimistlemise roll on muuta tekst ladusalt loetavaks: parandada �igekirja- ja stiilivead. Vajadusel v�ib siinkohal kasutada ka sidel�ike, kui tundub, et l�igud pole seotud �htseks tervikuks. Viimistlemise k�igus lisatakse tavaliselt veel n�iteid, mis enne on esseest v�lja j��nud. 6.PUHTANDI KIRJUTAMINE. Kui k�ik eelnevad sammud on tehtud, on paslik hakata kirjutama mustandit. See n�uab t�helepanelikkust, et hooletusest ei tekiks vead ning s�nad ei j��ks kirjutamisel vahele.