Raamat infoühiskonnas – milleks? (0)

Raamat infoühiskonnas – milleks?
Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet . Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele?
Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis , asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti annetusi kooli-ja rahvaraamatukogudele. Sellisel väga ülla eesmärgiga aastal ei saa minu meelest olla halbu külgi, on ju raamatud loodud selleks, et neid loetaks. Inimeste kodudes on raamaturiiulid üheks esimestest kohtadest , kuhu haritud külalise pilk liigub, nende põhjal kujuneb esmamulje inimese erudeerituse kohta. Cicero , Rooma filosoofi meelest sarnaneb maja, kus pole raamatuid, kehaga , mida ei elusta hing.
Raamtumaailmasse on tunginud audio -ja e-raamatud, mille tootmine kasvab kiiresti, kuid tarbimine takerdub ühe asjaolu, hinna taha. Selleks, et lugeda e-raamatut, peab omama ka e- lugejat , mis maksab 2000-3000 krooni või rohkemgi . Teades, kui palju peab maksma enne, kui lugema saab hakata, võib inimene minu meelest täiesti õigustatult osta kõvade kaantega raamatu poest või, mis veelgi parem ja tasuta, minna raamatukokku ja laenata lugemismaterjali. Audioraamatud, mis samuti saadaval on, võivad mõne aja pärast lämmatada õhtujututraditsiooni peredes , milles on väikesed lapsed. Ema paneb oma lapsele pähe kõrvaklapid ja selleks õhtuks on asi aetud . Järgmisel päeval uus raamat või lugu. Sellest oleks aga kahju, sest siis vajuks unustusse kõik ilusad lood, mida enne une tulekut ema, isa või teiste sugulate suust kuulata. Minu meelest peaksid raamatute autorid jätkama oma teoste avaldamist trükitud moel, kuigi paljud saavad tuntuks just e-raamatu edastamise kaudu. E-raamatu võiks valmis vorpida igaüks ja selles võib olla vigu, mis muudavad selle raskesti loetavaks.
Raamat pakub inimesele meelelahutust, on hea ja kiire infoallikas. Kodus, oma isiklikult raamaturiiulilt, on lihtne üles leida raamatut, mille pealkiri on teada. Juhul kui kodus vajalikku raamatut pole, võib minna raamatukokku. Reisile kaasa võetud sülearvuti vajab elektrivoolu, samas raamatu lugemiseks on vajalik vaid piisav valgus. Raamat annab edasi autori isikupära, sellest saab välja lugeda kirjutaja hetkeemotsioone ja neid endaga seostada . Arvutis ajaviitmine rikub silmi ja võib tekitada sõltuvust, ajada inimesi närviliseks ja sõltuvaks Interneti olemasolust. Tunnen üht noormeest, kes tegeleb vabal ajal sulgpalliga. Talle meeldivad väga ka arvutimängud, kuid need ei mõju talle hästi. Päriselus, olles olnud kaua arvuti taga, ei suuda ta kohaneda sellega, et talle vastu tulevad inimesed pole mängust ja vaenlased. Selline agressiivsus on teda ümbritsevatele inimestele ohtlik, kuigi võib algul tunduda naljakas. Lahendada seda probleemi on küllaltki keeruline, sest Internetist ilma jätmine muudab asja hullemaks. Arvuti taga istuda pole tihti nii mugav kui raamatu taga ja see on samuti näitaja trükitud raamatute toetuseks .
Inimene peab kogu aeg kusagilt infot ammutama, sest nii toimub areng. Internetis saadaval olev info on sageli väär ja tekitab erimeelsusi. Ikka on nii, et saamata abi Internetist, pöördub inimene raamatu poole. Alati on vastus ühes neist olemas. Tehes arvutiga koolitööd, referaati, uurimustööd ning seda hiljem esitledes, tuleb tihti välja vigu ja vananenud infot. Peale Vikipeedia, kuhu igaüks võib infot lisada ilma, et selle õigsust keegi kontrolliks, eksisteerib veel veebileht Google translator. Raadios Uuno oli sellest eraldi saade, kus sisestati teatud lahtrisse eestikeelsed laulusõnad , tõlgiti need inglise keelde ning siis uuesti eesti keelde. Tulemus oli veidramast veidram – laulu algsest sõnumist võis ainult pisut aru saada, sest see läks, nagu nimigi ütleb, tõlkes kaduma. Sellest taaskord järeldus – kindlam on kasutada sõnaraamatuid.
Raamat on kõige efektiivsem vahend info saamiseks, Internet ja muud allikad võivad eksida või oma rolli mitte piisavalt täita. Vanemad ja vanavanemad peavad eeskätt lugu raamatukogudest ja isiklikest raamatutest, sest ajal mil nemad noored olid, polnud arvuteid või kasutati neid vähe. Paraku on noort inimest raske veenda kasutama kirjalikke allikaid praegu kui on olemas Internet. Raamatud pole vaenlased, vaid head sõbrad, kes tahavd, et nendega rohkem aega koos veedetaks.