50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-01-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mona Otto
Õppematerjali autor
on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma ajaloos kui trükipressi leiutamine? Mis on e-raamat tegelikult? Just seda ma kavatsengi uurida. Uurimustöö esimeses osas võtan vaatluse alla e-raamatute ajaloo, plussid ja miinused ning nendega seonduva riistvara. Teise osa jaoks olen palunud inimestel avaldada nende enda arvamust e-raamatute kohta. Neid kahte osa kokku liites peaksin saama ülevaate sellest, milline võib olla e-raamatute tulevik kas on võimalik, et paberkandjal
mõnigi ajaveetmiseks mõne raamatu pihku ja kui see teda köidab, võtab selle ka hiljem endaga kaasa. Jõusaalis jällegi võiks masinatel olla suured ekraanid, millelt saad treenimise ajal omale sobivat raamatut lugeda. Veel pakuti välja soov mullivannis raamatut lugeda, mida ma enda unistuste raamatukogus siiski ei rakendaks, veidi liig isegi minu jaoks. Üks raamatuid mittelugev isik pakkus välja, et võiksid olla sellised 4D prillid, mis paned pähe ja raamat on sul silmeees. Vajutades nuppu saaks suumida lähemale/kaugemale vastavalt vajadusele ja pead pöörates saaks raamatul lehte keerata. Paned prillid pähe ja alles siis valid sobiva raamatu. Arvan, et see on üsnagi innovaatiline idee kui see paneks ka mittelugevad inimesed lugema. Arvan, et lõin teile üsna ideaalilähedase kujutluspildi oma unistuste raamatukogust ja sellest, mille suunas raamatukogud võiks üldiselt areneda. Siiski jäägem realistlikuks, seda aega mil
vajalik. Põhjenduseks toodi, et see avardab silmaringi, aitab parandada õigekirjaoskust ja arendab sõnavara. Oluline on meeles pidada ning mõista, et tänapäeva noorte raamatukaugus ei tulene teoste raskest kättesaadavusest, vaid vähesest huvist nende sisu vastu. Paljude õpilaste jaoks ei ole kohustusliku kirjanduse lugemine probleemiks, kuid omajagu on ka selliseid õpilasi, kes raamatu kättevõtmiseni jõuda ei pruugigi. Raamat tuleb ju raamatukogust võtta, mis võib vahel tunduda ületamatuna (Hirv, 2012). Liivia Rebane (2012) on öelnud: ,,Raamatuid loetakse järjest vähem, kodudes on vähe raamatuid ja neid ei osteta juurde. Lapsel on kadunud eeskuju lugeva lapsevanema näol, selle asemel on televiisori vaatamine, peaaegu igas kodus on internet, arvutist rääkimata. Paljud õpilased loevad kirjandust vastumeelselt või ei loe seda üldse. Kadumas on vabatahtlik lugemine naudingu eesmärgil.'' 1
esile Lumivalgekese hea välimuse tema moraalse kõlbluse ja headuse kõrval, mis olid olulised varasemas kirjalikus versioonis. (Wilkie-Stibbs 2005: 174). Eesti lastekirjandusse on sama nähtus jõudnud raamatutega ,,Lepatriinude jõulud", ,,Lotte reis lõunamaale", ,,Leiutajateküla Lotte", ,,Limpa ja mereröövlid". Kui varem oli tavaline teha raamatu järgi film, siis kõigil neil juhtudel oli varem olemas visuaalse meedia tekst (animafilm ja Limpa juhtumil reklaam), mille põhjal kirjutati raamat. Lapsed, kellele filmi- või reklaamitegelased meeldivad, nõuavad endale ka raamatu ostmist. Seni on eestlastel veel õnneks läinud nimetatud raamatud ei ole pelgalt filmi ümberjutustused-tellimustööd, vaid kannavad iseseisvat kirjanduslikku väärtust. Nad on fantaasiaküllased helged kunstmuinasjutud, aga me ei tea, kas Kivirähk või Põldma oleks neid ilma filmi/reklaami olemasoluta üldse kirjutanud ja kas mõni kirjastus oleks
sisu või autor on Eestiga seotud. 1980 kinnitas Riiklik Raamatukogukomisjon rahvusbibliograafia koostamise struktuuri, ajakava ja koostööpartnerid teistest raamatukogudest. Retrospektiivsete rahvusbibliograafia nimestike koostamise juhtpositsioon langes EARle, koostööd tehti RR, TTÜ RK, TÜ RK ja EKM ARK. Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia struktuur on järgmine: I osa Eestikeelne raamat 15251850 Eestikeelne raamat 18511900 Eestikeelne raamat 19011917 II osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud saksa, ladina ja muukeelne raamat kuni 1940 III osa Eestis ilmunud ja Eestiga seotud venekeelne raamat kuni 1940 IV osa Eestikeelne ajakirjandus 17661940 V osa Eestis ilmunud saksa, vene ja muukeelne perioodika 16751940 1998. aastal loodi RRs rekataloogimise talitus, mis hakkas tegelema aastatel 19181940 ilmunud eestikeelsete raamatute rekataloogimisega.
Kõige selle inimlikult maise ja jumalikult igavese tajumine ning sellega arvestamine ongi elutarkus, mida lugemine endas kannab. Eesmärgiks pole, et see, kes vaevub lugema, peaks nõustuma, vaid et ta mõtiskleks.11 Tekst on kui teose kude. See, mis on lugeja ees avatud ja valmis lugemiseks. Lugemise tähendus tekib teksti ja lugeja suhtlemise, nendevahelise dialoogi tulemusena. Hermann Hesse oma essees ,,Raamatute lugemisest" räägib kolmest lugemismudelist. Esimene neist raamat juhib, lugeja järgneb. Ainestikku võetakse objektiivselt, tunnustatakse kui tõelust. Teine lugeja järgib oma loomust, temast saab laps ja ta hakkab asjadega mängima, leivast saab mägi, millesse tunnelit puuritakse , voodist urg, aed ja lumeväli. See lugeja teab, et igal asjal võib olla varuks kümneid ja sadu tähendusi. See lugeja ei järgne kirjanikule nagu hobune kutsarile, vaid kui jahimees jälgedele.
Tallinna Reaalkool LUGEMISHARJUMUSED TALLINNA REAALKOOLI ERI VANUSES ÕPILASTE SEAS Uurimistöö Taavi Pungas 11b Juhendaja: õp Sirje Jaup Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................. 4 1. UURIMISTÖÖ ÜLDISED PÕHIMÕTTED ............................................................................... 6 1.1. Sihtgrupp .............................................................................................................................. 6 1.2. Ankeedi koostamine ............................................................................................................. 6 1.2.1. Üldised kaalutlused ......................................................
edastamise vahend. Koosneb nüüdisajal üht serva pidi kinnitatud lehtede blokist, mida katavad ja kaitsevad kaaned. Tekst on lehtedele kantud käsitsi või paljundustehnika abil. Kuni 48lk brosüür. Encyclopedia Americana (1994) füüsiliselt võib raamatuks olla iga objekt, mille lehed on omavahel ühest küljest kokku köidetud ja kaantega kaitstud. Pole ainult romaan või Piibel vaid ka märkmik võib olla raamat. Funktsionaalselt on raamat ese, mille eesmärgiks on kestva väärtusega sisu esitamine ja säilitamine, loomingu edasiandmine, kogemuste ja tähelepanekute talletamine. Raamatus pole oluline ainult informatsioon vaid ka vaimsed väärtused ja ideed. www.infoplease.com paberist, puust või muust materjalist poognate või lehtede kogu, mis on kokku õmmeldud või seotud, tänapäeval mõistetakse raamatuna peamiselt piisavalt pikka käsikirjas või trükitud tööd.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid