Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas

Rüütli, Terli

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas (0)

Kutsekool - Tehnoloogia - Trükitehnoloogia

5 VÄGA HEA

Tallinna Polütehnikum
Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas
Referaat
Terli Rüütli
Juhendaja :Marge Robam
2014
Sisukord

Sissejuhatus

Järeltöötluse erinevad protsessid
2.1.) Traatimine
2.2.) Liimimine
2.3.) Lõikamine
2.4.) UV-koht-ja lauslakk
2.5.) Foolium - ja surutrükk
2.6.) Insertimine
3.) Pakendamine ja ladustamine
4.) Kasutatud kirjandus
Sissejuhatus
Trükinduse järetöötlus on pikk ja erinevatest protsessidest koosnev kett mis tagab toodangule kvaliteetse välimuse, iluidee ja inimesele mugavaks kasutamiseks.
Tänu järeltöötlusele saame anda tootele „Näo“ ja muuta toote terviklikuks.
Järeltöötluse erinevad protsessid
Järeltöötluses on palju erinevaid protsesse mis teevad toote loetavaks ja inimesele mugavaks,kvaliteetseks ja ostetavaks.
Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis.
Traatimine –
On põhilisi ja levinumaid toodangi köitmis viise ,millel traat klambriga ühendatakse poognad omavahel toodangu keskelt.
Traatimis meetoteid on erinevaid nt; Küljelt,murrult ja nurgalt traatimine ja traadiga õmblemine
Küljelt traatimine on odav ja kiire meetod ja tänu sellele saab paljusi raskeid asju nagu plastmass ja fotoalbumeid traatida. Ka küljelt traatimisel on suur mahtuvus . Miinuseks võiks lugeda ,et traadi juurest võib paber rebeneda ja toodet ei saa avada 180 kraadi ja välimus jääb kole .
Küljelt traatimismasin
Murrult traatimine e. Sadultraatimine.kasutatakse broshüüride klammerdamiseks ja võetakse kokku poogen poognasse
Nurgalt traatimine kasutatakse enamasti digittrükikodades, koopiakeskustes, kontorites. Nurgast traatimist pakutakse digitrükiseadmete lisavõimalusena.
Traadiga õmblemine traatimine seljalt ainult vihiku seestpoolt väljapoole.Tänapäeval vähe kasutatav.Õmmeldakse marli või paela külge.Esines palju puuduseid – traat roostetas, traadikinnituskoht kulus katki, selgasid ei saa edasi töödelda. Seega kasutatakse tänapäeval alternatiivina õmblemist.
Liimimine-
Kasutatakse ajakirjade ,kataloogide liimimisel. Liimimisel on mugavam paksemaid tooteid kinnitada kui traatimisel kuna lehed ei rebene nagu traatimisel. Eestis kasutatakse 2 kuumliimi kuigi on olemas ka külmliimi olemasolu mida eestis ei kasutata.
Tavaline kuumliim kasutatakse tavalistel ajakirjadel millel lühike eluiga. Kuumliimi kasutamisel eeldatakse eelnevat karestust ja freesimist. Hea on see,et seda liimi saab uuesti soojendada ja töödelda aga ei kannata temperatuuri kõikumist. Plussiks saab veel nimetada ,et ajakirja saab lõigata kohe pärast liimimist aga avada alles kui on jahtund.
PUR(polüuretaan) liimiga saab toodet alles lõigata peale jahutust. Kuivada tahab 24 tundi. Kallim kuid kulub vähem ja ei eelda freesimist ja pikema elueaga ajakirjadele ,kataloogidele.
Külmliim võib lõigata alles pärast 24 tundi kuivamist kuigi on vastupidavam ja kvaliteetsem, kui kuumliim. Tegemist on liimiga mida Eestis ei kasutada kuna võtab aega ja nõuab tugevat käsitööd.
Lõikamine-
Lõikamine peaks olema igas trükikojas ,sest enamus toodang tuleb lõigata formaati samas on ka lõikamist traatimis masinal mis pärast traatimist lõikab toodangu formaati aga näiteks ajakirjadel tuleb lõigata giljotiiniga eraldi.
Lõikamist kasutatakse suuremate poognate lõikamiseks ja edasiseks järeltöötluse protsessi lõigatakse lõigatakse poognaid lahti samas ka pooltoodangu ja trükiste lõppformaati lüikamisel
Lõikamiseks kasutatakse erinevaid seadmeid milleks on :
Giljotiinid, mida kasutatakse paberipakkide lõikamiseks.
Kolmkantlõikurid ,mida kasutakse raamatute,raamatuplokkide ja broshüüride lõikamiseks.
Lõikurid, mida kasutatakse ühe eksemplari jaoks näiteks ketaslõikurid ja rullpaberilõikurid.
UV-laus – ja kohtlakk-
UV-kohtlakk-
tõstab esile mõned ettenähtud kohad trükisel mis on kliendi poolt määratud. Kohtlakk on lakk mis kuivab UV-valguse abil ja enamus firmad tellivad selle allhankena ,kuna see on aeglasem protsess kui tavalised trükimasinad. Kohtlakk on üldiselt värvitu aga kasutatakse ka toonidega või pärlmutterpulbriga segatud kohtlakke. Lakitav paber peaks olema kaetud kuna katmatta paberisse kipub lakk sisse imbuma. Ja lakk jääb efektsem matt paberile. Lakk on väga paks ,niiet soonimisel ja murdmisel võib lakk pragunema hakkata,sellepärast ei soovitata seda trükiste seljale .
UV-lauslakk-
Paber peab olema kindlalt gloss kuna teistes paberitest imendub lakk sisse. Trükis peab olema kuiv soovitavalt 24-72 tundi kuivanud enne lakki peale kandmist. Värvid peavad olema sobilikud UV lakkimisele.
Lauslakkil tuleb jälgida trükipulbri kogust ja tera suurust.
Kuum – ja külmfoolium, surutrükk-
Kuumfoolium- eraldi dekoratiivne elementkujundusel
Kuumfooliotrükk on kõrgtrüki alaliike. Foolio antakse õle kliSee abil.mis kuumutatakse kindla kuumuseni ja max on 150 kraadi. Optimaalne trükiaeg saavutatakse trüki käigus. Fooliot tuleb alati katsetada kas see sobib kindla materjaliga kokku, nt nahk, faktuurpaber.
Külmfoolium- Kui soovitakse metalset pinda.
Sama aga kinnitatakse liimi kasutamisel ja see trükk ei vaja erilisi seadmeid vaid saab ehitada ümber lakkimis ja kiletamis seksiooniga.
Kuna ka külmfoolio ei sobi kõigiga kasutatakse seda trüki enamasti kilele trükimiseks
Surutrükk- Vormitud kujutis
On paberi või kartongi pinda surutud trükikujutis , mis pressitakse tootele ja selleks ei kasutata värve, See on lihtsalt efekti lisamiseks aga alati tuleks arvestada et surutrükis kandub ka teisele poole ,niiet lehe teine pool jääb siis välja või sissevormituks.

Insertimine-
Insertimist on võimalik teostada nii liim kui ka traatmasinas või siis lahtiselt kus toode kinnitatakse silikoon riba või liimiga lehele.
Insertimiseks kasutatakse spetsiaalpakendeid, postkaarte, lendlehti, lisasi, tootenäidiseid, ümbrikud, cd-d, dvd-d
Insertimine liimköites avaldatakse väga suurt survet tootele. Ja insertile liimköites laetakse elektrostaatiliselt ja pannakse liimköitesse mineva poogna peale ehk liimkõites võetakse poognavihikud üksteise peal kokku.
Insertimine traatköites survet ei avaldata ja keerulisem kuna poognad lähevad üksteise sisse ja insert võib välja libiseda .
Silikoon või liim insertimist kasutatakse tavaliselt tootenäidistele ja ruumilistele insertide kinnitamiseks sest ilmselgelt ei saa neid masinas liimida ei traatida kui liimida. Enamasti tehakse see töö käsitsi.
Pakendamine ja ladustamine
Pakendusmaterjalid (polüpropüleen ja polüetüleen):
Erineva laiusega. Erineva paksusega. Kas kergemini või raskemini avanevad (lahti rebitavad).
Keevitatakse kinni kas:
Seljalt või küljelt
Pakikiletamine liinis:
Eelistatakse polüpropüleeni kuna polüetüleen ei kannata eriti kuumutamist.Moodustatakse kilepakend, keevitatakse kinni. Kahandatakse spets. seadmes termokahaneva kilega tootega sobivaks .Personaliseeritakse liini lõpus oleva printeriga (pööramisseade Soome jaoks).Kogutakse stakkeriga kuhjadesse postikoodi järgi.Vitsutatakse. Pakendatakse kastidesse või alustele
Ladustamissüsteemid:
Aluseid mahutavad riiulid või spetsiaalsed, mitut alust mahutavad pooltoodete ladustamissüsteemid. Printallis lihtsalt riiulid alustele. Automaatsüsteemid õigustatud al. 100 000 tiraazhid
Ladustamissüsteem on perioodikatrükikojas kriitilise tähtsusega. Trükipoognad trükitakse suurtes tiraazhides ja kuni viimane poogen trükist tuleb, võib kuluda mitmeid tunde. Trükitud poognaid ei saa ladustada koheselt järeltöötlusseadmete ümber, selleks pole lihtsalt nii palju ruumi. Hästi organiseeritud ladustamise läbi tagatakse trükitud poognate kiire liikumine järeltöötlusesse peale kõigi poognate valmimist.
Kasutatud kirjandus

http://opiobjektid.tptlive.ee/JT/eriprad_jrelttluses.html

http://www.papyrus.com/etEE/services.htm?uniqueName=services&select=9200005

http://opiobjektid.tptlive.ee/JT/index.html

http://sysprint.tumblr.com/

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk · .docx · 16 allalaadimist

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #1

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #2

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #3

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #4

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #5

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #6

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #7

Trükiste järeltöötluse protsessist trükikojas #8

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-06-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Terli Rüütli Õppematerjali autor

Tegemist on trükitehnoloogia eriala,trükiste järeltöötluse referaat

liim traat lakk traatimine trükk kuumliim ladustamissüsteem traadiga õmblemine Trükiste järeltöötluse protsess

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Trükiste tootmine

), on soovitatav kontrollida üle proovitrükk, mis prinditakse otse failist enne trükiplaadi valmistamist. Plaadiväljastajate kasutuselevõtmine viis trükitsehhis vajaduseni võtta kasutusele operatiivsed proovitrükiseadmed. Need pidid andma ülevaate sellest, kas plaadile ülekantu vastab trükise maketile. Poognamontaaž on kujutise paigutuse tegemine trükiplaadile vastavalt trükimasina tehnilistele parameetritele ja järeltöötluse vajadustele. Montaaži võib teha käsitsi või spetsiaalseid programme kasutades. Trükkivormide valmistamine Trükiplaadiks on nn lito-alumiiniumleht, kuhu on elektrokee - milisel meetodil kantud trükkimiseks vajalikud kihid. Litoalu - miiniumi eripära on see, et ta on valmistatud kuum- ja külmvalt - simisel alumiiniumivalust. Kõige esimese protsessina puhastatakse leht toot - misel lisatud õlidest ehk rasvatustatakse. Edasi toimub plaadi karestamine, mis toimub elektrolüütilisel

Meedia

docx

Ofsettrükimasinate ehitus (eksam)

elastse vahepinna 52. Nimeta rullmasina põhilised sõlmed- · rullihoidja · Paberistabilisaator · Trükisektsioonid · Kuivatussektsioon · Jahutussektsioon · voltimisaparaat 53. Mille järgi võib klassifitseerida rullimasinaid? · Heatset · coldset 54. Mis on rullimasinate eeliseks? · Kiired · Saab teostada järeltöötluse operatsioone nagu poognate voltimine, traatimine, liimimine · rullpaberi odavam hind · ehituselt lihtsamad, kui poognamasinad. · Saab trükkida korraga mõlemale poole 55. Mis on rullimasinate puuduseks? · praaki mineva paberi suurem kulu · väheste paberi formaatide kasutamise võimalus · suured teevad palju müra · kehvem värvide kokkutrükk 56. Kuidas nimetatakse ilma kuivatita rullitrükki? · coldset 57

Trükitehnoloogia

docx

Trükiste tootmisprotsess

Tallinna polütehnikum Meedia osakond Trükiste tootmis protsess referaat Karl Breemet TA-12L Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus Trükiste tootmise protsess koosneb mitmest osast,alates tellimuse võtmisest lõpetades järeltöötlusega. Trükkal teeb peamise osa tööst ise ära aga kõike nad tavaliselt ei tee. Juhataja peab tellima paberid, plaadi ja muud mida vaja on.

Trükitehnoloogia

pdf

A Juhendaja: Liina Smolina Viljandi 2017-2018 Sisukord Sissejuhatus 3 Töö käik 4 Trükise ettevalmistamine 5 Trükkimine 6 Trükise järeltöötlemine 9 Kokkuvõte 18 2 Sissejuhatus Teema valisin kiirelt, nii öelda käigu pealt. Emaga sellest rääkides ja arutades pakkus ta välja sellise idee. Kuna mu ema töötab trükikojas ja ma olin trükikoja tööd varem näinud ja käinud ka abiks seal, siis teadsin natukene sellest juba ning see pakkus mulle huvi. Olin algul suures hädas juhendaja leidmisel, aga tänu kehalise kasvatuse õpetajale leidsin endale juhendaja. Oma tööga tahtsin ise rohkem teada saada, kuidas kogu raamatute trükkimise protsess toimub. Et milliseid töid tuleb teha, kuidas raamatu käsikirjast saab raamat, mida saame poelettidelt osta.

Ainetöö

Meedia

Toon Teile mitu põhilist järeltöötluse protsessi mille pärast toodang on valmis.

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 8 lk