KUIDAS
KIRJUTADA ESSEED ?
kursis, tulevad mtted teatud esseeteema kohta kui iseenesest. Kui oled teemaga piisavalt mttes td teinud, tuleb hakata neid kirja panema. Selleks vib kasutada nimekirja, mandalat vi mnda muud endale sobivat mtteplaani. Mtted tuleb les kirjutada kriitikameeleta, kirja tuleb panna kik, mis antud teemaga seoses phe tuleb. See aitab erinevaid mtteid koguda 2.MTETE KORRASTAMINE. Mtete korrastamisel on vaja sisse llitada oma kriitikameel. Tuleb le lugeda oma mtted, tmmata maha need, millest kirjutada ei oleks sobilik vi millest te ehk nii palju ei tea. Oluline punkt mtete korrastamisel on leida essee phiidee, ehk teie snum lugejale. Phiideeks tuleb vtta mingi mte, mida oskate argumenteerida ja phjendada ning millel peatudes tunnete, et selle kohta on midagi elda. Mtete korrastamisel tuleks leida ka erinevaid niteid, mida tuua enda mtete illustreerimiseks. 3.MUSTANDI KIRJUTAMINE. Mustandi kirjutamist on hea alustada kava tegemisest, samas ei ole see samm kohustuslik
Tekstiõpetuse kontrolltöö 1. Teksti adressaat. Kirjandi adressaat. Autor peab määratlema kellele ta kirjutab. Ka eksamikirjandile tuleks leida adressaat, mitte kirjutada anonüümsele kirjandihindajale. Kôige loomulikum oleks kujutleda, et kirjand on nagu arvamuskirjutis ajalehes, mille lugejaks on haritud kaasmaalane 2. Teksti eesmärk. Kirjandi eesmärk. Igal tekstil on mingi eesmärk ja see tuleb endale enne kirjutamist selgekt teha. Kirjandi eesmärk on anda tunnistust sinu mõtlemisvõimest ja kirjutamis oskusest. 3. Teksti arendustüübid (jutustus, kirjeldus ja arutlus) a) Jutustus on novelli ja romaani vahepealne eepika zanr
Tehnilised, semantilised. 4. Mis vahe on kuulamisel ja kuulmisel? Kuulamisel pöörad tähelepanu räägitavale, saad sellest aru ja jätad meelde. 5. Milline on tagasiside roll inimkommunikatsioonis? Reaktsioon sinu käitumisele. 6. Milline on aja käsitlus inimkommunikatsioonis? Mittepööratav ja mittekorratav. 7. Milline on efektiivne inimkommunikatsioon? Kui see, mis saatja mõtles, on samamoodi arusaadav ka vastuvõtjale. 8. Kuidas saab rääkija suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Kohaneda esinemisstiilis ja sõnumi esitlemisel auditooriumile, esineda võimalikult huvitavalt antud kuulajaskonnale, omada häid ja elulisi näiteid, garanteerida ettekande sujuvus ja sobitumine ettekuulutatud dimensioonidesse. 9. Kuidas saab kuulaja suurendada kommunikatsiooni efektiivsust? Visualioseerida enda jaoks sõnumit, panna tähele, omada vajadust antud kommunikatsiooni järgi, tegutseda
Viru Kool Nimi siin Kuidas kirjutada kirjandit Referaat Viru Kool 2022 Materjali kogumine kirjandiks 1) RAHA: ● pood; ● töö; ● pank; ● vaesus; ● rikkus; ● äri; ● majandus. 2) Küsimused: ● Kust tuleb? ● Kuhu läheb? ● Kuidas saada? ● Mis on riigi miinimumpalk? 3) Plussid Miinused Annab ühiskonnas jõudu inimesele. Tekitab tasakaalutust. Saab osta ja vahetada kõike ühes Raha kogus määrab, kellena teised sind valuutas. näevad. 4) Mõttekaart Pere Kool Raha
Kuidas kirjutada kirjandit? Refraat Sissejuhatus Kirjand on enamasti mõne lehekülje pikkune proosavormis kirjutis, mis tuleb kooliõpilastel või kõrgkooli või muusse õppeasutusse sisseastujatel koostada õppetöö käigus harjutusülesandena või kontrolltööna, võistlustööna või eksamitööna. Kirjand võib olla arutlev, jutustav või kirjeldav. Arutleva kirjandi puhul nõutakse tavaliselt, et see koosneks sissejuhatusest, teemaarendusest ja kokkuvõttest. Selleks, et kirjutada head kirjandit, peaksid sa õppima iseseisvalt hankima infot ja ideid, käsitlema neid arukalt ja omatahtsi, suutma hinnata nende väärtust ning vajalikkust oma töö seisukohalt. Ainestiku kogumine Vajaliku ainestiku kogumiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: loetelu, heuristilised küsimused, mandala. Loetelu Viies minuti jooksul kirjutatakse vaba mõttevooluna paberile kõik, mis pealkirjas olevate märksõnadega seoses meenub
laialivalguv, vaid samm-sammuline. Essee kirjutamisel peetakse kinni arutleva teksti esitusnõuetest. Essee algab sissejuhatusega, mis sisaldab kindlasti probleemipüstitust, oma eesmärkide ja käsitletava autori tutvustust. Hea sissejuhatus peaks andma üldise pildi tööst ilma ülejäänud tööd lugemata. Sissejuhatuses püstitatakse küsimuse kujul probleem, millele asutakse töös vastust otsima. Üks töö võiks sisaldada ühte probleemi ja soovitav on lühidalt kirjeldada, kust või kuidas probleem kerkib. Heaks tooniks on kirjutada sissejuhatus proportsioonis 1/10 terviktööga. Tehniliselt võib sissejuhatuse kirjutamise jätta kõige viimaseks, kuna siis on juba teada, mida töö sisaldab. Teemaarenduses arutletakse samm-sammult kõnealust probleemi, esitatakse autoriteetide seisukohti ning polemiseeritakse nendega. Et teemaarendus ei oleks hüplik, võiks koostada kava ja mõelda läbi argumentatsiooniloogika, mis järjekorras millest tahetakse kõneleda või
Kirjutamise eesmärk on pakkuda lugejale midagi uut ja kui seda ei ole, pole mõtet kirjutama hakatagi. Vajaliku ainestiku leidmiseks ja kirjapanemiseks on mitmesuguseid võtteid: *Loetelud 3-5 minuti jooksul kirjutatakse mõttevooluna paberile kõik, mis teema või probleemi kohta meenub, kasutades märksõnu. Mustandi kirjutamisel tuginetakse huvitavamatele märksõnadele. *Heuristilised küsimused kes?, mida?, kus?, millal?, kuidas?, miks? See meetod aitab jõuda uute mõtete ja ideedeni. Küsimuste vastustest nähtub, kas saadud ainestik on liiga ühekülgne ja vajaks uute küsimustega täiendamist või piisab sellest teema lahtikirjutamiseks. Ühe küsimuse vastus võib olla kogu lõigu peamõtteks. Küsimused ja vastused peavad olema korraga vaadeldavad. Jaga paberileht kuueks osaks ja kirjuta küsimus lahtri ülaserva, vastus selle alla.
o Kui on eeldatud võrdlust (võrdlevat analüüsi), peaks vastus kindlasti sisaldama tasakaalustatult mõlemat poolt või kõiki küsimuses esitatud pooli, mitte keskenduma vaid ühele. o Sarnasuste ja erinevuste esiletoomise puhul tuleks samuti lähtuda tasakaalustatuse soovitustest (ehk tähelepanu mõlemale). Töö planeerimine Võid kirjutada mustandi, kui Sul on selleks aega. Kui aega on vähem, tee kava (vt kava vormi). Mõtle läbi teema võtmesõnad. Kirjuta võtmesõnad endale lahti (st seleta). Kirjalikult kavandatud struktuurile toetudes on loogilist ja sisutihedat arutlust hoopis lihtsam kirjutada. Arutluse struktuur Arutluse osad on: Sissejuhatus Teemaarendus Kokkuvõte Sisukas arutlus on vähemalt 200 sõna pikk. Sissejuhatus Umbes 2-3 lauset (u 1/10 töö pikkusest).
Kõik kommentaarid