LITOSFÄÄR 2. iseloomustab joonise abil Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; mandriline Mandriline maakoor - mandrite ja selfimerede alune maakoor. maakoorr Ookeaniline maakoor - ookeanide alune, peamiselt basaltsetest ookeaniline maakoor kivimitest koosnev maakoor. maakoorr litosfäär Litosfäär - Maa tahke kivimkest, mis koosneb maakoorest ja astenosfäär plastiline astenosfääri peale jäävast vahevöö tahkest ülaosast, on vahevöö liigendunud laamade...
Maa, kui süsteem - Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum - Süsteemi ehitus koosneb elementidest - Süsteemid võivad olla: 1. Suletud 2. Avatud → energia- ja ainevahetus 3. Pigem suletud → MAA 4. Staatilised - ei muutu ajas 5. Dünaamilised Maa: 1. Avatud (energeetiliselt) 2. Pigem suletud (aine kosmosest) 3. Dünaamilised Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärideks, suuremad sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Redosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteem Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks ehk endogeenseteks ja välimisteks ehk eksogeenseteks, need sõltuvad sellest, kus pärinevad protsessid 1. Endogeensed (lähtuvad maa sisesoojusest), nt: - Laamade liikumine - Mäestike teke - Vulkaanid - Kivimite moondumine 2. Eksogeensed (...
b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid. c)kemokeensed on tekkinud erinevate soolade ladestumisel ja kivistumisel. 3.Moondekivimid on tekkinud tard,-sette,-ja moondekivimitest kõrge rõhu ja temp all. See moodnudmine saab toimuda ainult laamade SUBDUKTSIOONI piirkonnas Graniit-gneiss Lubjakivi-marmor SUBDUKTSIOON Liivakivi-kvartsiit Kivimite ringe Laamatektoonika on õpetus laamade ehitusest ja liikumisest. Maakoor koosneb 35 erineva suurusega laamast. Tõukuvad/lahknevad-uues ookeanilise maakoore teke, vulkanism, maavärinad-peale üksikute erandite esineb ainult ookeanide keskmäestikes Põrkuvad laamad-ookeanlise maakoore hävimine, kivimi kihtide kurrutamine ja mäestike teke, maavärinad vulkanism. Liugservad-san andriose murrang-seda tekitavad maavärinad. Eesti geoloogiline ehitus.
Arvestustöö Litosfäär Litosfääri koostis, laamatektoonika, kivimiringe, vulkanism, maavärinad. Õpilane teab, 1. millest koosneb litosfäär; Litosfäär koosneb maakoorest ja astenosfääri peale jäävast vahevööst ehk tahketest kivimitest. 2. kuidas toimub laamade liikumine; Laamad liiguvad konvektsiooni tõttu. Vahevöö sügavusest tõusevad üles kuumenenud ja paisunud kivimmassi voolud. Tõusvate konvektsioonivoolude kohal tekkivad venituspinged
triivivad litosfääri laamad. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus: Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 miljonit aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem) Kivimikihid Settekivimid, graniit, basalt Settekivimid, basalt Laamatektoonika I mandriline ookeaniline laamade põrkumine Raskema ehk ookeanilaama sev sukeldub kergema ehk mandrilaama alla. Sukeldumispiirkonda nimetatakse aktiivseks ookeani ääreks. Ookeanis tekib selle koha peal süvik: 3 Laamade põrkumisel tekkiva suurema surve tagajärjel pressitakse mandrilaama servas olevad kivimid kurdudesse, tekib kurdmäestik. Vahevöösse vajunud
purskanud laavast (basalt). Moondekivimi Maakoores, kus temp on kõrge, kristalliseeruvad sette- ja tardkivimid d ümber uuteks kivimiteks moondekivimiteks. Gneiss, migmatiit. Settekivimid Teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivim tekib hiljem, kivistudes. Liivakivi, lubjakivi. Laamatektoonika Joonised TV lk 20, 21. Laamade lahknemisega kaasneb : · Maakoore teke · Maavärinad · Vulkaanipursked · Kurdmäestike teke · Vulkaaniliste saarte teke *Lahknemist esineb nt Vaikse- ja India ookeani keskahelikes Mandriliste laamade lõhkumine ja uute teke : Vahevöös on kuumad täpis, mida mida mööda magma tahab maapinnale tundiga. Õhukese maakoore puhul sulatab kuum täpp kivimid, magma paiskub maapinnale. Paksu koore puhul tekivad kerked, magma maapinnale ei saa.
kasutatud. Suured põlevkivi varud on näiteks USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal. Graniit on hall, roosakas või punakas jämedateralise struktuuriga enamasti tardkivim.Graniit koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakividest. Vähemal määral sisaldab ta vilke (enamasti biotiiti), amfiboole ja muid mineraale . Peale magma kristalliseerumise saab graniit tekkida ka moonde ehk graniidistumise käigus. 3. Laamatektoonika Litosfäär ei ole ühtne tervik, vaid on lõhenenud mitmesuguse kuju ja suurusega plaatjateks plokkideks ehk laamadeks .Laamad "ujuvad" vahevöö poolvedela kihi astenosfääri peal. Laamad tekkisid arvatavasti 4,5 miljardit aastat tagasi Maa varajasel arenguperioodil ning on olnud pidevas liikumises ja muutumises tänapäevani. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, tavaliselt
mineraalide kooslusteks moondekivimiteks. Nii on näiteks vilgukildas vilgu lehekesed tekkinud savimineraalide ümberkristalliseerumisel. Maapõue rõhkude tõttu asetuvad tekkivad vilgu lehekesed sageli ühte tasapinda. Sellepärast lõhestuvad kildad kergesti õhukesteks plaatideks. http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4klass/3maakera/4-3-15-1.htm LITOSFÄÄR Maakoore liikumisi käsitleb laamatektoonika.(Plaattektoonika) . Mandritest palju paksemad kivimiplokid ookeanilised kui mandrilised litosfääri laamad -liiguvad plastilisel -astenosfääril 3 Nähtus - kus toimub ? - millised tagajärjed? *Laamade lahknemine (spreeding)- ookeanide keskmäestikes- lõhesid mööda tungib maakoorde magma Nähtuse nimi rift
annaabi.ee 
