KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA" Politseikolledz Politseieriala Vjatseslav Satalov PK080 PARANDATUD LISSABONI STRATEEGIA Uurimistöö Euroopa Liidu Õiguses Tallinn 2008 SISUKORD KÕRGKOOL " SISEKAITSEAKADEEMIA"..........................................................................1 Politseikolledz........................................................................................................................1 Politseieriala..............................................................................
,,Lissaboni öö" Erich Maria Remarque 1. Raamat mida lugesin on Erich Maria Remarque ,,Lissaboni öö" 2. II-le maailmasõjale eelnev aeg. 3. Tegevuspaigad Portugalis, Saksamaal ja Prantsusmaal. 4. Oli aeg, mil inimesed üritasid põgeneda Ameerikasse keeruliste sõjaeelsete olukordade sunnil ja elamislubade lõppemise tõttu. Probleemide ja halbade tagajärgede tõttu sooviti võimalusel põgeneda ja asuda elama uude kohta. Kuid probleem oli ka selles, et ameerikasse pääsemiseks oli vaja osta laevapilet, mille hind oli kas mõne jaoks liiga kallis, või polnud lihtsalt vabu kohti
Romaani tegevusaeg ja kolm teemat, millest romaan räägib. II maailmasõda. Teemadeks on sõda, pagulus, armastus Miks vajas Josef Schwarts inimest, kellele oma lugu rääkida. Nimeta vähemalt kaks põhjust. Josef Schwarts tahtis, et kui ta ära sureb, siis oleks keegi, kes tema lugu teaks - kõik selleks, et mälestused edasi elaksid. Kui neid teistega ei jaga, siis surevad need koos sinuga. Samuti tahtis ta vabaneda valust. Jagatud mure on pool muret, täpselt nagu jagatud rõõm on poole suurem. Kuidas sina mõistad, miks Josef pärast 5-aastast pagulaselu Osnabrücki tagasi läks? Põhjenda oma seisukohti. Josef läks tagasi Osnabrücki, et tuua sealt ära oma naine, keda ta väga armastas, päästa ta sõjast ja koos põgeneda Ameerikasse. Leia romaanist vähemalt 2 seika, kus tekivad küsimused "Kes me oleme?- - - Mis on tõeline, kas peegelpilt või see, kes selle ees seisab?" Kirjelda lõksus olemist ja seda, kuidas sinna satuti. Josef oli pidev...
• Maeti hukkunud • Ehitati ajutised eluasemed • Algas ülesehitustöö • Planeeriti uus tänavavõrgustik KAHTLEMINE JUMALAS • Hukkus palju lapsi ja süütuid inimesi • Inimesed hakkasid kahtlema Jumala armus ja halastuses BIBLIOGRAAFIA Castleden, R. (2005). Sündmused, mis muutsid maailma. OÜ Greif trükikojas. Ilves, G. (kuupäev puudub). Loodusõnnetused, mis vapustasid maailma. Vikipeedia. (27. jaanuar 2014. a.). Kasutamise kuupäev: 13. jaanuar 2014. a., allikas Lissaboni maavärin: http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_maav %C3%A4rin
Lõpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde õnnestus Schwartsil peidetud zileti abil oma kinniseotud käed vabastada. Ta ehmatas Georgi hõigates ettevaatust ning mees vaatas vasakule, samal hetkel tõmbas Schwarts tal ziletiga kaela läbi. Georg suri ja Schwarts võttis ta auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Olles Georgi passis pildi ära lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna jõudsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi ühe poisi üle piiri. Nad elasid mõnda aega Lissabonis ning said lõpuks reisibüroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lükati edasi ja mees läks uurima miks reis ära jäi. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli mürki võtnud, kuna arvatavasti ta ei tahtnud ta Ameerikasse minna. Järgmine päev oli Heleni ärasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et põgenik oleks temaga koos selle öö
Inimene seisab alati valikute ees Lugesin E.M. Remarque'i raamatut "Lissaboni öö". Raamat rääkis sellest, kuidas ühel ööl Lissabonis, kui vaene põgenik saadab igatseva pilguga Ameerikasse minevat laeva, astub tema juurde mees, kellel on kaks piletit ja lugu. Lugu, milles armastuse hind on mõõtmatu ja kurjuse pärandus põhjatu. See raamat on minu arvates ehtne näide sellest, et armastus on elus peaaegu kõige tähtsam. Schwarz, kes jutustas pagulasele oma lugu, on selle tõestuseks. Ta oli valmis riskima kõigega
"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainul...
aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele. Olles Georgi passis pildi ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna judsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi he poisi le piiri. Nad elasid mnda aega Lissabonis ning said lpuks reisibroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lkati edasi ja mees lks uurima miks reis ra ji. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli mrki vtnud, arvatavasti ta ei tahtnud Ameerikasse. Jrgmine pev oli Heleni rasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et pgenik oleks temaga koos selle . Pev prast seda sitis pgenik naisega Ameerikasse.
seadusandluse tõlgendamiseks · seisukohavõtt on kõigile liikmesriikidele kohustuslik. · Igal EL kodanikul õigus paluda kohtult abi, sundimaks riiki täitma EL kohustusi · EL õigusakt on ülimuslik rahvusliku seaduse suhtes vastuolu korral peab riik muutma oma seadust (vaid kriminaalõiguses riik ainupädev) · Kohtusse kuulub (enne 2007) 25 kohtunikku (igast 1), kes nimetatakse iga maa valitsuse poolt 6 aastaks (kuid on valitsusest sõltumatud) Lissaboni leping · http://et.wikipedia.org/wiki/Lissaboni_leping · http://europa.eu/lisbon_treaty/index_et.htm
Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased. 2. Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth 3. Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda. Autoril ei olnud aga passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa, aga ta ei tahtnudki enam Ameerikasse minna ja seega oli Schwarz nõus loovutama nii passi kui ka viisa, kui autor tema jutustuse ära kuulab. 4. Autor Teda ma väga hästi kirjeldada ei oska, kuna tema oli põhimõtteliselt ainult see mees, kes Schwarzi jutustust kuulas. Schwarz Tema õiget nime ei tea keegi, aga raamatus kutsutakse
Kuigi oli vastuseis, ühinesid 10 riiki 2004.a. (Küpros, Tsehhi Vabariik, Eesti, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia) ja 2 riiki 2007.a. (Bulgaaria ja Rumeenia). Selleks ajaks oli saavutatud kokkulepped rakendada enamuse hääletust uute teemade puhul, kuid riikide veto jäi kehtimamaksude, julgeoleku ja teiste teemade puhul. Uut hoogu sai mure rahvusvahelise kuritegevuse pärast kus kurjategijad olid loonud tõhusad riikidevahelised organisatsioonid. Lissaboni Lepe EL integratsiooni tase on moodsas maailmas juba tasakaalustamata, kuid on inimesi, kes sooviks seda veel edendada (ja ka teisi, kes ei sooviks). Euroopa Tuleviku Konventsioon loodi 2002.a. , et luua EL-i konstitutsioon ning selle eelnõu, mis allkirjastati 2004.a. räägib alalisest EL presidendist, välisministrist ja Õiguste Hartast. See oleks lubanud ka EL-l teha palju muidki otsuseid riigijuhtide asemel. See lükati tagasi 2005.a., mil Prantsusmaa ja Holland ei suutnud seda
E.M.Remarque "Lissaboni Öö" Erich Maria Remarque (1898-1970) "Lissaboni Öö" (originaalpealkiri "Die Nacht von Lissabon") On romaan põgenike elust 1939. aastal ja raamatu põhiliseks teemaks on võitlus armastuse eest ajal, millal ei teadnud, kas tuleb pääsemine või vabaduskaotus. Ilmumisaeg 1962, Eestis avaldati 1964. aastal Kirjandus kui kirjaniku elu ja ajastu peegeldus Autori ja teose vahelised seosed on märgatavad autor kirjutas sõjast ja armastusest, täpselt nagu ta oleks seda ise kogenud (olles olnud sõjas ja 3 korda abielus)
Milles seisneb Lissaboni lepingu mõju demokraatiavaeguse probleemi lahendusele Euroopa Liidus? 1) Teema vähemalt viis põhiseisukohta. 2) Põhiseisukohtade poolt argumendid. 3) Põhiseisukohtade vastuargumendid. 4) Vähemalt kolm üleskerkinud probleemi/arusaamatust. 5) Alternatiivid üleskerkinud probleemide lahendamiseks või tagajärgede kujundamiseks/muutmiseks. 6) Kuidas mõjutab teema: Teie (edaspidist) tegevust; Ühiskonda? Lissaboni leping Lissaboni lepingus on määratletud, mida EL võib ja ei või teha, ning milliseid vahendeid ta selleks kasutada võib. Sellega muudeti ELi institutsioonide struktuuri ja nende töömeetodeid. Selle tulemusena on EL demokraatlikum ja tema põhiväärtused on paremini kindlustatud. Leping jõustus 1. detsembril 2009. Lissaboni lepingu jõustumiseks ratifitseeriti see 27 liikmesriigis. Järjestikuste laienemiste tulemusel on ELi riike nüüd 28. Põhiseisukohad
Lõpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde õnnestus Schwartsil peidetud zileti abil oma kinniseotud käed vabastada. Ta ehmatas Georgi hõigates ettevaatust ning mees vaatas vasakule, samal hetkel tõmbas Schwarts tal ziletiga kaela läbi. Georg suri ja Schwarts võttis ta auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Olles Georgi passis pildi ära lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna jõudsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi ühe poisi üle piiri. Nad elasid mõnda aega Lissabonis ning said lõpuks reisibüroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lükati edasi ja mees läks uurima miks reis ära jäi. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli mürki võtnud, kuna arvatavasti ta ei tahtnud ta Ameerikasse minna. Järgmine päev oli Heleni ärasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et põgenik oleks temaga koos selle öö
valuuta- ja kullareserve Eestit esindab Andres Lipstok Euroopa Keskpank asub Frankfurdis. MAASTRICHTI LEPING 1992. aastal Maastrichtis alla kirjutatud leping, mis pani aluse Euroopa Liidule. Maastrichtis lepiti kokku nn 3 samba poliitikas: I sammas majanduskoostöö, mida laiendati senisest veelgi. II sammas- ühine välis- ja julgeolekupoliitika. III sammas õigus- ja siseküsimustealase poliitika sammas. LISSABONI LEPING ehk reformileping. Kirjutati alla 13.dets 2007.a Lissabonis EL-i tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja liidu välistegevuse sidusust. G-8 maailma juhtivate tööstusriikide ja Venemaa ühendus. IMF valuutafond IBRD maailmapank Küpros, Malta, Austria, Iirimaa, Rootsi ja Soome kuuluvad EL-i aga mitte NATO-sse
märatud EL liitumisega. 9. Miks peab J. Laffranque Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2006. aasta arvamust julgelt EL lembeliseks ja enneolematult eurosoosivaks? Kuna kõik peab käima Euroopa Liiduga kooskõlas. 10. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et Euroopa Liidu õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes 11. Mis muutus Eesti kohtute, sh Riigikohtu jaoks alates 1. maist 2004? Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2015/2016 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused Õigusmõistmisel tuleb lähtuda nüüd ka Euroopa Liidu õigusest. 12
1.4. EP ajalooline areng 1952. aastal asutati Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ), mis 1958. aastal nimetati Euroopa Parlamentaarseks Assambleeks. 1962. aastal sai sellest Euroopa Parlament. Parlamendi esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal. Praegused parlamendiliikmed valiti 2009. aastal ja nad on ametis 2014. aastani. Parlamendi areng on tihedalt seotud järjestikuste aluslepingutega. Seni suurimad muutused tõi kaasa Lissaboni leping. Nende lepingutega ongi kunagisest Euroopa Söe- ja Teraseühendusest kujunenud tänane Euroopa Liit. Aastate jooksul on Euroopa Parlamenti, selle volitusi ja koosseisu mõjutanud mitmed murrangulised sündmused, nende hulgas euro kasutusele võtmine ja Euroopa Liidu laienemine. Parlamendil kui Euroopa Liidu ajaloo ühel tähtsaimal osalejal ja tunnistajal on nüüd oma ajaloo keskarhiiv, mis sisaldab unikaalseid tõendeid meie ühisest ajaloost, sealhulgas algusaegade
Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) Üldine info Cristiano Ronaldo dos Santos Aveiro 5 veebruar 1985, Portugal 2 vanemat õde (Elina ja Liliana ), 1 vanem vend ( Hugo ) 1 lapse isa ( Cristiano Ronaldo Junior ) ääreründaja Klubid mida on esindanud Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) 253 Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Klubid mida on esindanud Lissaboni Sporting ( 20022003 ) Manchester United (20032009 ) Real Madrid ( 2009... ) Koondise karjäär Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003 Esimene värav 12.juuni. 2004 Koondise karjäär Depüüt 20.august 2003
9. Millised Euroopa Liidu riigid ei kuulu rahaliitu? Rootsi, Taani, Ühendkuningriik. 10. Mis on eurogrupp? eurogrupp on eurotsooni liikmesriikide rahandusministrite mitteametlik kohtumispaik. 11. Nimeta vähemalt seitse Euroopa Liidu institutsiooni. Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Euroopa Ombudsman, Regioonide Komitee. 12. Mis on Lissaboni Leping? Lissaboni Leping ehk reformileping on leping, mis kirjutati alla 13. detsembril 2007 aastal Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asustamislepingut. Sellega suurendati liidu tõhusust, demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust. Lissaboni leping jõustus 1. detsembril 2009 aastal, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. 13. Millised riigid kuuluvad Kesk- Euroopa regiooni
Jaanuaris on keskmine temperatuur 4-14 C, juulis 18-35 C vahel. Lõuna-Portugali Algarve piirkonna jaanuar on mahedam 9-15 C, juuli aga kuumem 20-28 C. Rahvastik Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine vanus on 38 aastat: meestel 36 ja naistel 40 aastat, eeldatav eluiga meestel on 75 ja naistel 82 aastat. Kirjaoskuse protsent on 93 %. Kõige tihedama asustusega on pealinna Lissaboni piirkond, teiseks on tähtis rannikulinn Porto. Ka mitmete sisemaa linnade elanike arv on viimasel ajal kasvanud Majandus Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainetööstuse-ja korktooted. Töötlev tööstus moodustab 33% ekspordist.
Riik mille saime oli Portugal. Me eksisime natukene Portugali kujus, meie arvasime, et riik on ümaram. Riigi üldiseloomustus: Portugal asub edela-Euroopas. Euraasia mandril. Riigi kordinaadid on 38° 46′ 0″ N, 9°11’W. Portugalis ei esine polaarööd ega polaarpäeva, sest riik ei asu poolustel. Portugalil on merepiir Atlandi Ookeaniga. Naaberriik on Hispaania. Riigi pindala on 92 212 km². Portugalis elab 10,4 miljonit inimest. Pealinn on Lissabon. Lissaboni kordinaadid on: 38N 9W. Pealinnas elab 552700 inimest. Riigikeel on portugali keel, väga vähe räägivad ka inglise keelt. Rahaühik on Euro ja pealinna ajvahe Eestiga on kaks tundi, Eesti on kaks tundi ees. RIIGI ARENGUTASE Sisemajanduse kogutoodangu suurus on 243,3 miljardit. Suurus elaniku kohta on 22900 USA dollarit. Eesti sisemajanduse kogutoodang on 12,4 miljardit ja elaniku kohta on 19100 miljonit eurot.Portugali inimarengu indeks on 0.816. See on suhtesliselt kõrge
arusaamadele: juhul kui tekib konflikt rahusriigi seadusandluse ja EÜ seadusandluse vahel on EÜ õigusaktid ülimuslikud.Vahetu kohaldatavus- on otse kohaldatav, näiteks: määrus on vahetu kohaldatavusega, see tähendab, et kui Euroopa Liit annab välja määruse, siis sellest hetkest alates kehtib see kõigis liikmesriikides. 12. Millises kohtulahendis sedastas Euroopa Kohus, et EL-i õigus on ülimuslik põhimõtteliselt ka liikmesriigi põhiseaduse üle? Vastus: Tuntuim Lissaboni lepingut käsitlevatest konstitutsioonikohtu lahenditest on Karlsruhes asuva Saksamaa põhiseaduskohtu arvamus, mis tõi koguni kaasa mõningad muudatused Saksamaa seadustes. Tallinna Majanduskool / õppeaasta 2014/2015 Iseseisev töö õppeaines Euroopa Liidu õiguse alused 13. Mis vahe on EL-i õiguse ülimuslikkuse ja esmasuse vahel? Vastus: Neil ei ole otsest vahet. Ülimuslikkuse põhimõte ehk Euroopa Liidu õiguse
ühispoliitikate puhul b) Keskkonnapoliitika sai alguse vajadusest tagada kaupade vaba liikumine ühtses majandusruumis c) Keskkonnapoliitika on EL otsustustasandi ainupädevus d) Keskkonnapoliitika esimesed ühtlustamismeetmed tegelesid eksklusiivselt looduskeskkonna kaitsega 5. Missugune alljärgnev väide EL valitsustevaheline koostöö kohta on korrektne a) Peale Lissaboni lepingut muutub koostöö õigus- ja siseasjades (endine III sammas) riikideüleseks, ent ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) jab valitsustevaheliseks b) Peale Lissaboni lepingut muutub ühine välis- ja julgeolekupoliitika (endine II sammas) riikideüleseks, ent koostöö õigus- ja sisseasjades (endine III sammas) jab valitsustevaheliseks c) Peale Lissaboni lepingute Euroopa Liidus valitsustevahelist koostööd enam ei viljeta
riigid sõlmisid ise omavahelisi koostööleppeid ja muu rahvusvaheline koostöö. Kui riigid milleski kokku leppisid, pidi see toimuma ühehäälselt. Amsterdami lepinguga loodi turvaline ala – Schengeni lepingud ja kriminaalõigus seoti? Euroopa Ülemkogul oli võimalus suunata, kuhu haru arenema hakkab. Euroopa Kohus hakkas julgemalt III sambas kohaldama I samba põhimõtteid, kohtupraktika muutus. Praegune alusleping – Lissaboni leping jõustus 2009. sellega kaotati III sammas. Enam selliseid erisusi, nagu varem oli, pole. Lissaboni leppega muutus kriminaalõigus EL poliitika põhivaldkondade osaks. EL aluslepinguteks on nüüd EL leping ja EL toimimise leping, mis reguleerivad valdkonda. Lisaks erisätetele kohalduvad valdkonnale ka kõik EL õiguse põhimõtted. Nüüd võib liikmesriigi vastu minna Euroopa Kohtusse. EL leping toob välja, et
kiirteedest, põhimaanteedest, tugimaanteedest, riigimaanteedest ja kohalikest maanteedest kokku ligi 13 112 km. Raudteevõrk Raudteevõrk katab 3 600 km põhja-lõuna suunal mööda rannikuäärt ja ida-lääne suunal läbi riigi. Raudteevõrk on tihedam piirkondades, kus on ka suurem rahvastiku tihedus. Õhutransport Portugalis on 65 lennujaama, millest 43 hoovõturada. Lennuvälju, mille lennurada on pikem kui 3047 m on 5. Portugali suurim lennujaam on Lissaboni Portela lennujaam Mereteed ja sadamad Portugali mandriosas on üheksa tähtsamat sadamat: põhjas Viana do Castelo ja Leixões; keskosas Aveiro ja Figueira da Foz, Lissaboni piirkonnas Lissaboni enda ja Setúbali sadam; Alentejo piirkonnas Sines; lõunas Algraves Faro ja Portimão. Assoori saartel on viis ja Madeiral kolm sadamat. Mandriosas toimub reisijate vedu vaid Lissaboni ja Leixõesi sadamates. Sadamate infrastruktuurid on üles ehitatud peamiselt kaupade käitlemisele. Eksport 2011
Kindlasti on peamiseks põhjuseks miks tööpoliitika on nii tähtis see, et see puudutab kõiki inimesi ja on väga tähtis riigi majanduse arengul. Antud töös annab autor ülevaate tööpoliitika üldisest olemusest, kuidas see jaguneb ja kui tähtis see tegelikult on. Teises osa tuleb jutuks Eesti tööpoliitikast tänapäeval , kriisile eelnenud ajal ja kriisile järgnenud ajal. Kolmandas osa antakse ülevaade Euroopa Liidu tööpoliitikast.Lisaks räägitakse lühidalt Lissaboni strateegiast ja Europe2020. 1. Tööpoliitika olemus Tööpoliitika võib tinglikult jagada kaheks: aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Aktiivse tööpoliitikana käsitletakse töö kaotanud või töö kaotamisohus inimestele suunatud poliitikat, mis aitab nii töötutel kui ka tööotsijatel leida sobiv töö. Aktiivne tööpoliitika kasutab tööturu tasakaalustamiseks mitmesuguseid majanduspoliitilisi meetmeid. Peamised
Portugal Koostas: Ivo Nurmetalo Õpetaja: Maire Puhmas Üldine teadmine Pealinn-Lissabon Pindala-92 391 ruutkilomeetrit Riigikeel-portugal Rahvaarv-10 735 765(2010) Rahaühik-euro Kliima Portugal asub lähistroopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima sooja ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Haldusjaotus 1.Lissaboni ringkond 12.Aveiro ringkond 2.Leiria ringkond 13.Viseu ringkond 3.Santarémi ringkond 14.Bragança ringkond 4.Setúbali ringkond 15.Vila Reali ringkond 5.Beja ringkond 16.Porto ringkond 6.Faro ringkond 17.Braga ringkond 7.Évora ringkond 18.Viana do Castelo ringkond 8.Portalegre ringkond 9.Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11.Coimbra ringkond
riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb ülemkogu kohtumistel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992. aastal Maastrichti lepinguga. 2009. aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. 3 2. Tegevuspõhimõtted Euroopa Ülemkogu on strateegiline institutsioon, mis määrab kindlaks Euroopa Liidu poliitilise tegevuskava. Ülemkogu kohtumisel võetakse vastu järeldused, milles on välja toodud käsitletud mureküsimused ja nende lahendamiseks rakendatavad meetmed.
Enrique Barón Crespo mäletab lepingu allkirjastamist selgelt, sest tema oli 1992.
aastal Euroopa Parlamendi president. "Maastrichti lepinguga sai EP Euroopa
kodanike tunnustuse, kaasotsustusmenetluse, õiguse valida komisjonile viieks
aastaks president ning Euroopa poliitiliste parteide osalemise."
From
leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping, aluslepingute protokollid ja lisad, liikmesriikide Euroopa Liiduga ühinemise lepingud ja muud lepingud. Koos sätestatakse nendes lepingutes võimu jaotus liidu ja liikmesriikide vahel, määratakse kindlaks otsuste tegemise protsess, ELi institutsioonide pädevus ja nende tegevuse ulatus poliitikavaldkondade kaupa. Viimati vaadati ELi esmane õigus läbi Lissaboni lepinguga , mis jõustus detsembris 2009. Eespool nimetatud lepingud sisaldavad Lissaboni lepinguga tehtud muudatusi. ELi teisene õigus (õigusaktid, lepingud, kokkulepped jne) Teisene õigus sisaldab nn ühepoolseid akte ning lepinguid ja kokkuleppeid. Ühepoolsed aktid on enamjaolt loetletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 288: määrused, direktiivid, otsused, arvamused ja soovitused.
Eanesiga ümber Boujdouri neeme, ning kaupmees ja maadeavastaja Dinis Dias, kes 1444 Henrique Meresõitja ülesandel jõudis esimese eurooplasena Mandri-Aafrika kõige läänepoolsemasse punkti Roheneemele (praegu Dakar Senegalis) ning avastas Terra dos Guineus. Diasi elust enne tema suurt avastusretke on väga vähe teada. Dokumentides andmete saamist raskendab see, et tal oli mitmeid nimekaime. Aastatel 14751478 tegeles keegi Bartolomeu Dias kauplemisega Lissaboni ja Itaalia vahel, kuid pole teada, kas tegemist oli sama isikuga. Aastal 1481 saatis Dias ühe laeva kaptenina Diogo de Azambujat ekspeditsioonil Kullarannikule (Guineasse). Sel ekspeditsioonil rajati Elminasse ([Ghana]]) kaubanduse tugipunkt. Dias oli kuninga õukonna rüütel (escudeiro; see on teada João de Barrosi sõnade järgi, nagu ka see, et ta oli recebedor do Armazém da Guiné) ja kuninglike ladude järelevaataja.
seaduse parandusi. Lepingu teine osa nägi ette Euroopa Liidu toimimise aluseks olevate lepingute võrgustiku lihtsustamist. Kattuvad lisad, paragrahvid ja protokollid tühistati ning lepingute artiklid nummerdati uuesti. Kolmas osa puudutas lepinguga seotud üldisi ja lõplikke tingimusi, nagu jõustumise protseduur jms. Osa kolmanda samba valdkondi viidi üle esimesse sambasse ehk kasvas institutsioonide võim (riigiülesus). 6. Mis olid Lissaboni (2007) lepingu tähtsamad muudatused/ edusammud? a) Demokraatlikum ja läbipaistev Euroopa: EP suurem roll, LR parlamentide suurem osalus (nn subsidiaarsuse põhimõte), tugevam hääl kodanikele, pädevuste selge jaotus ELi ja LRde vahel, EList välja astumise võimalus. b) Tõhusam Euroopa: otsustusprotsess (Nõukogus kaasotsustamismenetluse laiendamine uutele valdkondadele), institutsionaalne raamistik (Euroopa Ülemkogu juurde loodi valitava
haridusest jne. Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Lisaks kuulub Portugalile veel kaks saart: Assoorid ja Madeira. Portugalis on peaaegu kõik inimesed ühte päritolu, räägivad sama keelt ja kuuluvad katoliku usku. Portugallased on hispaanlastele lähedane rahvas, kes on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Portugali pealinna Lissaboni ametlikuks elanike arvuks on 559 000. Kogu riigis on üle 10,6 miljoni elaniku ehk siis umbes sama palju kui Rootsis. Üle 4,5 miljoni portugallase elab välismaal - enim Brasiilias, Prantsusmaal ja Kanadas. Tänasesse Lissaboni on oma jälgi jätnud nii foiniiklased, keldid, roomlased kui ka araablased. Omal ajal kogu Ibeeria poolsaart valitsenud islamiusulised maurid sunniti lahkuma alles 1147. aastal ning Portugali pealinn on Lissabon alates 1252. aastast. Neil
haiglas. 5. Teose mõte võis olla, et tuleks ära otsustada, kas armastad oma kaasat või mitte. Ravic kohati kahtles selles, aga alles lõpus, kui Joan surma sai, mõistis Ravic, et ta armastas Joan´i. 6. Ma usun, et vastasin sellele küsimusele juba 2. punktis. 7. Selle teose eripära on see, et algus on väga igav ja kohati veniv, aga lõpus läheb alles põnevaks. Lõpp oli väga ootamatu. 8. Kuna ma olen lugenud ka Remarque´i ,,Läänerindel muutuseta" ja ,,Lissaboni öö" romaane, siis võin öelda, et minu arvates ei olnud see romaan nii huvitav, kui tema eelmised teosed. ,,Triumfikaare" paigutaksingi kolmandale kohale. Kõige huvitavam raamat oli minu arvates ,,Lissaboni öö", mis on üks paremaid raamatuid, mida ma lugenud olen. ,,Triumfikaar" hakkas kohati venima, aga see-eest oli lõpp väga ootamatu ning kuidagi imelikult lõppes ära see. Natukene oleks tahtnud veel edasi teada, mis Ravic edasi tegi, aga eks see vist
kindlaks teatud kauba hind, teatas Tallinna Kaubamaja börsile. Süüdistuse väitel leppisid nimetatud ettevõtted kokku teatud viinade jaehindade tõstmises 2009. aastal. Selver peab süüdistust alusetuks ja on seisukohal, et ei ole süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud. Selver jätkab tavapärast äritegevust ning informeerib börsi jätkuvalt asjaolude täpsustamisel seaduses ja börsi reglemendis sätestatud korras. 6. Lissaboni lepinguga viidi sisse Euroopa Liidu kaubanduspoliitikasse kolm suurt muutust. Nimeta ja kirjelda neist vähemalt kahte. Laieneb ühise kaubanduspoliitika ulatus (nt välismaistele otseinvesteeringutele), suureneb kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel tehtavate otsuste osakaal ning parlamendi õigused kaasotsustajana Seega on artikli 188c kohaselt ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalas ja järelikult ka liidu ainupädevuses selliste lepingute sõlmimine, mis kehtivad
Türgiga · 12.2005 Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi st Makedoonia (FYROM) saab EL kandidaatriigi staatuse · 01.2007 Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liid Bulgaaria ja Rumeenia ühinemine Euroopa Liiduga · 01.2007 Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro Sloveenia võtab kasutusele ühisraha Euro · 06.2007 Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Ülemkogu tippkohtumine: VVK kokkukutsumine, Lissaboni lepingu ("reformilepingu") eelnõu koostamine · 13.12.2007 Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allk Lissaboni lepingu ("reformilepingu") allkirjastamine · 01.2008 Küpros ja Malta võtavad kasutusele ühisraha Euro kasutusele ühisraha Euro · 2008 Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriiki Lissaboni lepingu ratifitseerimine liikmesriikides · 12.06
euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis (eurotsoonis). Nüüdseks on euro USA dollari kõrval üks maailma juhtivaid valuutasid, mida kasutatakse maksete tegemisel ja reservide loomisel. Praegu tuleb eurooplastel lahendada üleilmastumisega seotud probleeme. Uued tehnoloogiad ja Interneti plahvatuslik areng muudavad maailma majandust, kuid toovad kaasa ka sotsiaalseid ja kultuurilisi pingeid. 2000. aasta märtsis võttis Euroopa Liit vastu Lissaboni strateegia, mis peab tagama Euroopa majanduse ajakohastamise ja liidu eduka konkureerimise maailmaturul selliste oluliste tegijatega nagu USA ja uued tööstusriigid. Lissaboni strateegia hõlmab innovatsiooni ja investeeringute edendamist ning Euroopa haridussüsteemide ajakohastamist, et viia need vastavusse infoühiskonna vajadustega. Samal ajal avaldavad tööpuudus ja pensionikulude kasv survet liikmesriikide majandusele, mis teeb reformimise vajaduse veelgi ilmsemaks
· Euroopa Liidust väljaastumise protseduur · Institutsioonilised küsimused - Ülemkogu president - Rotatsioon Ministrite Nõukogus - Grupieesistumine (2,5 aastat) - Nn "topelthäälteenamus" (55% häältest + 65% EL rahvastikust) - EL välisministri institutsioon (?) - Euroopa Komisjon: 15 hääleõigusega volinikku + 10 hääleõiguseta (rotatsioon) - Rahvusparlamentide roll: õigusaktide eelnõude subsidiaarsuse põhimõttele vastavuse hindamine 1.8. Lissaboni leping Leping sõlmiti aastal 2007 ja jõustus 2009. Lepingu sõlminud riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Itaalia, Belgia, Luksemburg,Iirimaa, Taani, SB, Kreeka, Hispaania, Portugal, Austria, Soome, Rootsi PLUSS Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia,Tsehhi Vabariik ja Ungari PLUSS Bulgaaria, Rumeenia. Põhimõtteliselt on Lissaboni leping on põhiseadusliku lepingu edasiarendus. Niisiis on Lissaboni leping EL põhiseaduse lepingu kergelt muudetud ja täiendatud
kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu asukoht on Brüsselis, kus ta tuleb kokku mitu korda kuus (aprillis, juunis ja oktoobris toimuvad nõukogu istungid Luksemburg). Nõukogu otsuseid valmistab üle 150 liikmesriikide esindajatest koosnevat töörühma ja komiteed. Nad lahendavad tehnilisi küsimusi ja edastavad dokumendid alaliste
[1] Portugal tähistab oma Iseseisvupäeva 5. oktoobril, alates 1143. aastast; Portugali president on Annibal Kavaku Silva ja peaministriks on Pedru Passus Koelju. Interneti tippdomeen on ,,.pt" ja telefonikood on 351. SKT elaniku kohta koostab $23.000 USA. Ajavöönd on +0 vaid suvel on +1. [1] Joonistus 1. Lissaboni väljak 1.2. Riigi geograafiline asend Portugal asub Euraasia maandril Lääne-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugali naaberriik on Hispaania, mis ka asub Pürenee poolsarel. Lõunast ja läänest Portugal piirneb Atlandi Ookeaniga. Atlandi Ookeanis kuuluvad Portugalile Assoride saarestik ning Madeira saar. Portugal asub 38-44 pikkuskraadil ning 4-10 laiuskraadil. Lissabooni koordinadid on 38o N ja 9o W. Lõunaosal Portugal on ka ümbritsetud Kadissi lahtiga. (Joon. 2)[1]
EL ei tohi laenu võtta. Eelarved määratakse seitsmeaastaseks perioodiks. Liikmesriikide panus EL eelarvesse: · kolmandate riikide tollimaksud · 0,5-1% ühtlustatud käibemaksubaasistrahvamajanduse kogutulu järgi arvestatav maks: rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem. · 2007-2013 Eesti maksab EL-le 20,6 miljr krooni, saab aga toetusi 70,17 miljr krooni Euroopa Liit loodi kui rahu-ja majandusliit. EL-s on 495 milj inimest. Lissaboni strateegia: · võeti vastu 2000.a, · eesmärgiks aastaks 2010 muutuda kõige dünaamilisemaks ja konkurentsivõimelisemaks majandusühenduseks maailmas Kopenhaageni kriteeriumid: · võeti vastu 1993.a. Ülemkogul · need on nõuded liikmesriikidele: demokraatia ja õigusriik, inimõigused ja rahvusvähemuste õiguste kaitse, turumajandus Kodanikuõigused EL-s: · liikmesriikide kodanikud on ühtlasi EL kodanikud, ühtne punane pass
Liidus 27 liiget ja ligi pool miljardit kodanikku Nagu Amsterdamiga plaaniti Laienemise Mõjud Institutsionaalsed: Palju uusi inimesi ja keeli reeglite muutused ja kohanemisraskused, Liiga palju komisjoni volinikke Majanduslikud: Uued turud, süst majandusse, Uued riigid valdavalt vaesed Juriidilis-praktilised: EL siseimmigratsiooni küsimus, Piiride kontroll Üldiselt: Kas EL kaotas oma näo?, Mis nüüd edasi? Euroopa Põhiseaduse- Lissaboni Lepe Euroopa konstitutsioon: 2003 algatatud protsess, Eesmärk: panna EL 27+ toimima, Tekkis palju põhimõttelisi küsimusi, 2004 oktoobris kirjutatakse leppele alla, Referendumid Prantsusmaal ja Hollandis kukuvad läbi, Konstitutsioon prügikastis Lissaboni lepe: 2006 taaselustatakse protsess, 2007 II pool Portugali eesistumine (+Barroso), Kirjutatakse alla uus lepe, mis on suures osas sama, aga pole põhiseadus, Jõustub 2009. Sisuliselt ei muutnud midagi. Suht mõttetu lepe
kriminaalasjades. See hõlmab varjupaiga- ja sisserändepoliitikat, politseikoostööd ja kuritegevusevastast võitlust (terrorism, organiseeritud kuritegevus, inimkaubandus, uimastid jms). 12 EL maailmas Euroopa Liit edendab oma väärtusi ja huve kõikjal maailmas. Tema kaubanduse maht on suurim maailmas ning ta on suurim arengumaadele abi andja. Lissaboni leping annab Euroopale välissuhetes selge väljundi. Lissaboni leping hõlmab kahte olulist institutsioonilist uuendust, millel on suur mõju ELi välissuhetele: loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja ametikoht ametiajaga kaks ja pool aastat ning ühe korra tagasivalimise võimalusega, ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresidendi ametikoht, kelle ülesanne on tagada ühenduse välistegevuse järjepidevus
g. Nice 2003 Nice'i lepingu eesmärk oli reformida Euroopa Liidu institutsioonilist struktuuri, et see vastaks liidu uue laienemise vajadustele. Eesmärk: institutsioonide reformimine, et Euroopa Liit saaks toimida tõhusalt 25 liikmesriigiga. Peamised muudatused: komisjoni koosseisu muutmise meetodid ning hääletamissüsteemi ümbermääratlemine nõukogus. h. Lissabon 2009 kaotab kolme astmelise struktuuri. Lissaboni lepinguga loodi Euroopa Ülemkogu alalise eesistuja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu presidendiks) ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (keda on nimetatud ka Euroopa Liidu välisministriks) ametikohad. Eesmärk: muuta EL demokraatlikumaks ja tõhusamaks, et globaalsete probleemidega (nt kliimamuutused) tegelemisel suudetaks olla üksmeelel
Eestis toimuvad Euroopa Parlamendi valimised 7. juunil, mil valitakse kuus saadikut. Parlamendiliikmed valitakse viieks aastaks. Eesti on ainus ELi liikmesriik, kelle kodanikud saavad saabuvatel EP valimistel osaleda e-valimiste abil. Alates 2007. aastast on Euroopa Parlamendis 785 liiget 27st riigist. Kuid Nice´ leping, mida täiendati pärast Rumeenia ja Bulgraaria liitumist, sätestab, et pärast 2009. aasta valimisi väheneb EP liikmete arv 736ni. Lissaboni leping ja Euroopa Parlamendi koosseis Lissaboni lepingu kohaselt peaks parlamendiliikmeid olema 751, ent kõik riigid ei ole veel Lissaboni lepingut ratifitseerinud. Seetõttu leppisid 2008. aasta 11. ja 12. detsembri ülemkogul riigi- ja valitsusjuhid kokku, et kui Lissaboni leping jõustub pärast 2009. aasta juunis toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi, võetakse võimalikult kiiresti vastu üleminekumeetmed, et suurendada kooskõlas Lissaboni lepinguga 2009.2014. aastaks valitud
1968-hakaks tööle Euroopa tolli liit. 1973- Euroopa liidu laienemine:Suurbritannia, Taani ja Iirimaa. 1979- esimesed otsesed valimised Euroopa Parlamenti. 1986- võeti vastu ühtse Euroopa akt. Liitusid Hispaania ja Portugal. 1992- Euroopa Liidu sünnipäev. 1995- liitusid Rootsi, Soome,Austria 01.01.1999- 11 riigis võeti vastu euro. 2001- kreeka ühineb. 2004- Euroopa Liidu laienemine: Eesti, Läti,Leedu,Poola,Tsehhi,Slovakkia,Ungari, Sloveenia,Küpros,Malta. 2005- Kyoto protokoll 2007- lissaboni leping, millega muudetakse Varasemaid asutamislepinguid. 2007- liitusid Rumeenia ja Bulgaaria.
1. SISSEJUHATUS Riikide ja valitsuste juhid kinnitasid 1997. aastal Amsterdami lepingu preambulis oma otsust ,,hariduse laia kättesaadavuse ja pideva kaasajastamise abil edendada oma rahvaste teadmiste arendamist võimalikult kõrgele tasemele."1 2000. aastal Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul seati Euroopa Liidu strateegiliseks eesmärgiks saada aastaks 2010 maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks ühiskonnaks. Lissaboni tegevuskava juhtmõte oli edendada tööalast konkurentsivõimet ja sotsiaalset kaasatust, investeerides inimeste teadmistesse ja oskustesse kogu nende elu jooksul. Komisjoni 2001. aasta teatises ,,Euroopa elukestva õppe piirkonna rajamine"2 rõhutati taas elukestva õppe tähtsust kõigi kodanike jaoks. Teatise üks peamisi sõnumeid oli, et traditsioonilised haridussüsteemid tuleb muuta avatumaks ja paindlikumaks, nii et kõik
Märtsis 2000 Lissabonis toimunud Euroopa Ülemkogul püstitati uus eesmärk: saada 2010. aastaks „maailma kõige konkurentsivõimelisemaks ja dünaamilisemaks teadmistepõhiseks majandusjõuks, mida iseloomustaks jätkusuutlik majanduskasv, paremate ja suurema arvu töökohtade loomine ning suurem sotsiaalne ühtekuuluvus”. Euroopa Ülemkogul lepiti kokku kõnealuse eesmärgi saavutamise üksikasjalikus strateegias. Lissaboni strateegia hõlmab mitmeid valdkondi, näiteks teadusuuringuid, haridust, kutseharidust, Interneti kättesaadavust ja e-ettevõtlust. Strateegia käsitleb ka Euroopa sotsiaalkindlustussüsteemide reformi. Need süsteemid on üks Euroopa suurimaid varasid, sest nad võimaldavad meie kodanikel kohaneda vajalike struktuuriliste ja sotsiaalsete muutustega. Neid süsteeme tuleb siiski ajakohastada, et nad oleksid jätkusuutlikud ja et nendest saaksid kasu
Euroopa Liidu liikmesriikide riigipeadest või valitsusjuhtidest, ülemkogu eesistujast ja Euroopa Komisjoni presidendist. Samuti osaleb Ülemkogu kohtumisel Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja. Euroopa Ülemkogu loodi 1974.aastal toonase Euroopa Majandusühenduse liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina. Ametliku staatuse sai see 1992.aastal Maastrichti lepinguga. 2009.aastal sai ülemkogust Lissaboni lepinguga üks Euroopa Liidu seitsmest institutsioonist. Euroopa Ülemkogu eesistuja on alates 1.detsembrist 2014 Donald Tusk. Euroopa Ülemkogu tegevus: Euroopa Ülemkogu on kahesugused ülesanded - ta kehtestab ELi üldised poliitikasuunad ja prioriteedid ning tegeleb keeruliste ja tundlike küsimustega, mida ei ole võimalik lahendada valitsustevahelise koostöö raames. Kuigi Euroopa Ülemkogu omab mõjuvõimu ELi poliitika määramisel, ei
Kuna riigil on pikk rannajoon, siis on kalandus olnud Portugalis läbi aegade üks tähtsamaid valdkondi, kuid 90 nendate alguses vähenes sissetulek ja sellega ka töötajate arv selles 8 valdkonnas. Tähtsamad linnad, kus asuvad kalapüügi sadamad ja töötlemis kuhad on: Lissabon, Setubal, Matosinhos ja Portimao. 5.4. Tööstusharud Tööstus paikne kahes piirkonnas, Lissaboni ja Setubala ümbruses lõuna piirkonnas ja Porto, Aveiro ja Braga lähestikes põhja piirkonnas. Selles alas on hõivatud 30% inimkonnast ja on 25,6% SKT- st. Lissabonis piirkonnas on enam levinud rasketööstus. Nagu terase tootmine, masina- ja autotööstus, keemiatoodete- ja tsemendi tootmine. Toodetakse ka elektoonikaseadmeid. Seal asub ka maailmas üks tuntumaid laevaehitusi Lizhnave. Sadamas asub ka riigi suurim nafatatöötlemise tehas. Põhja piirkonnas toodetakse,
annaabi.ee 
