Lissaboni öö (sisukokkuvõte) (0)

5 VÄGA HEA

Lissaboni öö

Tegevus toimus 40-ndatel aastatel Euroopas. Saksamaa oli kohe-kohe valmis alustama agressiooni teiste riikide vastu. Nii üritasid paljud inimesed Saksamaalt ja üldse Euroopast Ameerikasse päseda, et mitte sõjasaagiks langeda. Ameerikasse üritasid pääseda ka selle raamatu peategelased.

Peamised tegelased olid: 1.) autor 2.) Schwarz 3.) Schwarzi naine Helen 4.) Heleni vend Georg 5.) autori naine Ruth

Probleem oli see, et Saksamaal valitses range kord ja Saksamaa hakkas ründama teisi riike. Seega tekkis palju emigrante, kellel polnud ei passi ega midagi. Nende ainus võimalus oli Ameerikasse pageda. Autor ja Schwarz kohtusidki selle tõttu, et mõlemad proovisid Lissaboni kaudu Ameerikasse pääseda. Autoril ei olnud aga passi ega viisat Ameerikasse. Schwarzil oli nii pass kui ka viisa , aga ta ei tahtnudki enam Ameerikasse minna ja seega oli Schwarz nõus loovutama nii passi kui ka viisa, kui autor tema jutustuse ära kuulab.

Autor – Teda ma väga hästi kirjeldada ei oska, kuna tema oli põhimõtteliselt ainult see mees, kes Schwarzi jutustust kuulas.
Schwarz – Tema õiget nime ei tea keegi, aga raamatus kutsutakse teda Schwarziks, kuna ta oli ühelt vanamehelt saanud Schwartsi nimelise passi. Ta oli väga hulljulge mees, kuna põgenedes koonduslaagrist otsustas ta ikka minna Saksamaale, et oma naisega kokku saada, kuigi tema naise vend oli Schwarzi üldse koonduslaagrisse saatnud. Ta oli enda naisele väga truu. Hiljem, koos oma naisega koonduslaagrisse sattudes , tegi ta veel hulljulgemaid trikke, et sealt ära pääseda.Ta tappis ka Heleni venna Georgi , kui see ta Prantsusmaal kinni oli nabinud. Schwarz ei tahagi lõpuks Ameerikasse minna ja otsustab hoopis võõrleegioni kasuks, et maksta kätte sakslastele, kes teda piinanud olid.
Helen – Ta oli heasüdamlik naine, kes oli nõus järgnema oma mehele kõikjale. Helenit vaevas suur haigus, mida ei saanud ravida. Nii otsustas ta ühes Lissaboni hotellis võtta mürki, et ise vabasurma minna ja mitte piinlema jääda. Heleni surm oli üks põhjustest, miks Schwarz Ameerikasse ei tahtnud minna.
Georg – Ta oli väga kuri inimene, aga ta hoolis oma õest. Georg oli gestaapo kõrge ametnik ja ta pooldas Hitlerit. Tema oli see, kes saatis Schwarzi koonduslaagrisse ja see, kes Saksamaa piiride laienedes hakkas Schwarzi ja Helenit taga otsima . Georg sai lõpuks Schwarzi kätte ja peksis ta läbi. Nad hakkasid koos Helenile järgi minema, aga Schwarz kasutas võimalust ja tappis Georgi.

Probleemid lahenesid nii, et Schwarz ja Helen jõudsid läbi suurte takistuste ikkagi Lissaboni, et sealt siis Ameerikasse minna. Teel Lissaboni oli Schwarz sunnitud tapma Heleni venna Georgi. Helen otsustas teha Lissabonis enesetapu, kuna tal oli ravimatu haigus. Schwarz ei tahtnud ilma Helenita Ameerikasse minna ja ta läks hoopis võõrleegioni. Oma ja Heleni passi ning viisa andis ta autorile, kuna autor kuulas Schwarzi jutustuse ära. Autor läheb koos Ruthiga Ameerikasse. Nad lahutavad ja Ruth võtab endale Ameerika mehe. Autor tuleb Euroopasse tagasi, kuna sõda on läbi saanud. Ta üritab Schwarzi üles otsida, aga ei leia teda... või siiski leidis? See jäi lugeja enda otsustada.

Raamatu omapära oli see, et seal oli nagu kaks eraldi lugu, mis lõpuks ühtisid kokku üheks looks . Kuna ma olen lugenud Remarque teist raamatut „Läänerindel muutuseta“, siis mul olid sellegi raamatu osas suured lootused. Alguses pidin ma pettuma, kuna lugu tundus üsna ebahuvitav. Olles umbes pool raamatut läbi lugenud, tundus raamat isegi täitsa loetav , aga ikkagi, minu jaoks natukene liiga ebahuvitav. Kuid lõpuks, kui ma jõudsin viimaste lehekülgedeni, siis muutus see raamat väga põnevaks ja andis raamatule üldse teise ilme, kui ma alguses olin lootnud. Kokkuvõttes oli see minu arvates väga põneva sisuga raamat. Ainukene koht, mis mulle ei meeldinud, oli see, et lõpp jäeti väga ebaselgeks, sest ei saanudki teada, kas Schwarz on surnud või elus. Autor kohtas ühte meest, kes oli Schwarzi moodi, aga tema nimi oli Jansen ja tal oli kolm last. Arvatavasti on see meelega nii jäetud, et lugeja saaks siis ise mõelda, kas Schwarz oli enda uueks nimeks Janseni valinud või siis võõrleegioni eest võideldes surma saanud. Mina oleksin eelistanud konkreetsemat lõppu.

.DOCX Laadi alla originaalfail 2 lk · .docx · 61 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti

61 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

grant94 Õppematerjali autor

Raamatu "Lissaboni öö" kohta tehtud sisukokkuvõte. Tekst ei ole vabastiilis kirjutatud, vaid on konkreetsetele küsimustele vastatud, aga soovitan siiski vaadata seda. Endale see raamat väga meeldis ja ehk on seetõttu ka sisukokkuvõte hea tulnud. Üle 600 sõna, soovitan!

Lissaboni öö Remargue sisukokkuvõte kokkuvõtte raamat schwarz pass

Sarnased õppematerjalid

doc

Lissaboni öö

Kui Schwarz ütles, et neil pole viisat, kavatses ameeriklane aidata. Kuid ühel päeval võeti Schwarts kinni. Teda piinati, et teada saada kus on ta naine. Lõpuks ilmus välja Heleni vend Georg, kes aga hakkas ise Heleni asukohta välja uurima. Schwarts andiski Georgile vajamineva aadressi, kuid teel Heleni juurde vabastas Schwarz oma käed ziletiga ja tappis Georgi. Ta võtti Georgilt auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Ta vahetas Georgi passis pildi, ning asus Heleniga Lissaboni poole teele. Nad jõudsid sinna ilusti ja elasid seal mõningat aega. Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima reisi ärajäämise põhjuseid, kuid naastes leidis ta kodust Heleni surnuna. Helen oli võtnud mürki, sest ei soovinud sõita ameerikasse. Nüüdsest üksik mees oli nõus enda piletid loovutama, kui keegi veedaks aega temaga hommikuni, mil on ta surnud naise ärasaatmine.

Kirjandus

docx

Remarque- Lissaboni öö

Remarque teose vastamine 1. Teose pealkiri on otseselt seotud teosega. Kirjuta lahti kuidas ja too teosest mõni näide oma mõttekäigu selgitamiseks? Raamatu mina tegelane ja Schwarz on terve raamatu vältel ühe öö koos Lissabonis. Schwarz (Josef) räägib oma loo raamatu mina tegelasele. Näitena tooksin välja, et Schwarz oli nõus oma laevapiletid andma mina tegelasele kui ta oleks Schwarziga koos ühe öö. „Ma ei tahaks täna öösel üksi olla.“ Ja nad käisid terve öö ühest kõrtsist teise. „Kindlasti on mõni lihtne kõrts kogu öö avatud. See siin on haud, kus tantsitakse ja sõda mängitakse.“ Raamatu lõpus selgus, et Schwarzi ja tema abikaasa Heleni lugu lõppes samuti Lissabonis. 2. Igas teoses on olulisel kohal inimestevahelised suhted. Millised on suhted peategelaste vahel (iseloomusta neid, vähemalt kolm omadust koos näidetega), mida

9.klass

odt

"Lissaboni öö" kokkuvõte

Mees kõndis kail edasi-tagasi. Lissabon säras tuledes. Mees unistas Portugalist põgenemist Ameerikasse. Ameerika on ainuke väljapääes. Oli aeg, mil peatselt hakkab II maailmasõda (1939.a). Kail kõndides märkas ta ühte meest. Mees hakkas tundmatu eest põgenema. Tundmatu järgnes talle, lõpuks ka jõudis järgi. Tundmatu tutvustas end ning pakkus mehele laevapileteid, mida mees oli kogu hingest tahtnud. Tundmatu ainuke soov oli, et et mees oleks kogu öö koos temaga. Tundmatu ei palunud piletite eest raha. Nad sõitsid taksoga ühte ööklubisse, kus nad saaksid segamatult suhelda. Tundmatu rääkis enda eelmisest aastast. 1938. a viibis ta Prantsusmaal. Ta polnud enda naist 5 aastat näinud ning ta pidi ilmtingimata teda Saksamaale vaatama minema. Mehel oli valepass. Selle ta oli saanud enda sõbralt, kes hiljuti suri. Passis muutis ainult pildi, aastaarvu ja perekonnanime. Eesnimed olid samad

Kirjandus

docx

Lissaboni öö kokkuvõte

''Lissaboni öö'' Erich Maria Remarque Oli öö Lissabonis, mis oli täidetud põgenikega, kõik tahtsid seniks Ameerikasse, kuni Euroopa eluolu rahuneb. Jälgiti laevu, mis sõitsid Ameerika poole. Kuid raske oli saada viisat ja laevapiletid olid kuid ette väljamüüdud ja üpris kallid, mis ei andnud lootust enamikel põgenikel Euroopast lahkuda. Tänaval kõndis põgenik, kes murdis pead, kuidas oma naise Ruthiga Ameerikasse jõuda, sest neil polnud pileteid ja elamisluba Portugalis pidi paari päeva pärast lõppema. Ilma

Kirjandus

docx

"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque

Kirjandus

txt

Lissaboni öö - sisukokkuvõte .!

aidata. Schwarts tegi mnda aega juhutid, Helen aga kis vljas ja tuli alati hilja. hel peval vttis Gestapo Schwartsi kinni. Teda piinati, eesmrgiga teada saada kus on Helen. Lpuks ilmus Georg, kes hakkas ise Heleni asukohta vlja uurima. Schwarts andis Georgile Heleni aadressi. Teel Heleni juurde nnestus Schwartsil peidetud ileti abil oma kinniseotud ked vabastada. Ta tappis Georgi, vttis ta auto, passi ja raha ning lks Helenile jrele. Olles Georgi passis pildi ra lasknud vahetada, asusid nad Lissaboni poole teele. Sinna judsid nad ilusti kohale ja aitasid isegi he poisi le piiri. Nad elasid mnda aega Lissabonis ning said lpuks reisibroost piletid Ameerikasse. Kuid reis lkati edasi ja mees lks uurima miks reis ra ji. Naastes leidis ta Heleni surnuna. Naine oli mrki vtnud, arvatavasti ta ei tahtnud Ameerikasse. Jrgmine pev oli Heleni rasaatmine ning Schwarts oli tahtnud, et pgenik oleks temaga koos selle . Pev prast seda sitis pgenik naisega Ameerikasse.

Kirjandus

rtf

Kirjanduse eksam erinevad PILETID

PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja

Kirjandus

doc

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted

kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise

Kirjandus

Rohkem sarnaseid