Lissaboni öö (4)

„Lissaboni öö“

Erich Maria Remarque

1. Raamat mida lugesin on Erich Maria Remarque „Lissaboni öö”
2. II-le maailmasõjale eelnev aeg.
3. Tegevuspaigad Portugalis, Saksamaal ja Prantsusmaal.
4. Oli aeg, mil inimesed üritasid põgeneda Ameerikasse keeruliste sõjaeelsete olukordade sunnil ja elamislubade lõppemise tõttu. Probleemide ja halbade tagajärgede tõttu sooviti võimalusel põgeneda ja asuda elama uude kohta. Kuid probleem oli ka selles, et ameerikasse pääsemiseks oli vaja osta laevapilet, mille hind oli kas mõne jaoks liiga kallis, või polnud lihtsalt vabu kohti. Just rahaprobleem on see, mis vaevas meie peategelast. Temaga aga juhtus selline lugu, et ükspäev inimtühjal tänaval jalutades sattus ta kokku üksiku mehega, kes pakkus talle kahte piletit New yorki . Selle üksiku mehe lugu peitus aga kurvas minevikus enda naisega. Ta oli juba pikemat aega põgenenud, kuna tema naise vend Georg andis ta üles. Seejärel oli ta otsustanud Saksamaale minna. Teel sinna peatati teda korduvalt kinni, ning kontrolliti tema andmeid, kuid läbi raskuste jõudis ta siiski kohale. Schwarts kohtus Heleniga kirikus, ning sealt suundusid nad korterisse. Nad veetsid paar ilusat päev koos. Seejärel pidi Schwarts lahkuma , ta pidi minema Münsterisse, sest ta oli oma pagasi jätnud sinna ja oli seal ka hotelli registreeritud. Helen laenas tuttavalt auto ja viis mehe kohale. Teel Münsterisse aga otsustas Helen, et põgeneb koos mehega. Nad leppisid kokku, et Helen viib auto tagasi ja ütleb kodustele, et läheb Šveitsi arsti juurde ning kohtub mehega hiljem. Schwarts jõudis edukalt Austriasse. Feldkirchis peeti ta kinni ning ta asjad otsiti läbi. Tal oli õnne ning ta pääses. Lõpuks aga jõudis ta Zürichisse ning kohtus Heleniga. Nad elasid nädala kohalikus hotellis erinevates tubades, et mitte kahtlust äratada. Peale seda said nad aastaks Prantsuse viisa ja lahkusid. Nad üürisid maja järve kaldal . Suve lõppedes läksid nad Pariisi, kus nad said väikese toa. Kuid kahjuks kõik muutus, Georg leidis nad üles ja käskis Helenil tagasi Saksamaale tulla. Helen ei nõustunud sellega. 10 päeva hiljem algas sõda ning Schwarts ja Helen arreteeriti. Nad mõlemad viidi erinevatesse vangilaagritesse. Scwartsil õnnestus aga enda laagrist põgeneda ning Heleni laagrisse minna. Alguses väideti talle, et Helen on surnud, kuid lõpuks ta kohtas seal Helenit. Mees asus elama laagri lähedale lossivaremetesse, ning helen käis teda söötmas. Seejärel põgenesid nad ka sealt, sest helen kartis sattuda tagasi Saksamaale. Nad leidsid tühja villa, mis köitis Helenit. Olles seal neli päeva viibinud läks Schwarts külasse sisseoste tegema, ning kuulis , et Bordeaux'st väljub 2 laeva. Nad läksid sinna, et selle kohta uurida, kuid linn oli juba okupeeritud. Villasse tagasi minnes märkasid nad, et ka see oli juba üle võetud. Nii nad liikusid edasi elama pansionisse. Kuid kord kui Schwarts käis järjekordselt laevade väljumisi uurimas, leidis ta tagasi tulles Heleni põrandal pikali lebavat. Schwarts kutsus arsti, kellel Helen aga keelas oma mehele öelda, et tal on vähk. Mees kuulis sellest siiski, aga ei näidanud Helenile välja, et ta teadis. Ükspäev kohtasid nad linnas üht ameeriklast, kes küsis, et miks nad Ameerikasse ei tule. Kui Schwarz ütles, et neil pole viisat, kavatses ameeriklane aidata. Kuid ühel päeval võeti Schwarts kinni. Teda piinati, et teada saada kus on ta naine. Lõpuks ilmus välja Heleni vend Georg, kes aga hakkas ise Heleni asukohta välja uurima . Schwarts andiski Georgile vajamineva aadressi, kuid teel Heleni juurde vabastas Schwarz oma käed žiletiga ja tappis Georgi . Ta võtti Georgilt auto, passi ja raha ning läks Helenile järele. Ta vahetas Georgi passis pildi, ning asus Heleniga Lissaboni poole teele. Nad jõudsid sinna ilusti ja elasid seal mõningat aega. Ühel päeval sai mees aga reisibüroost piletid Ameerikasse. Väljasõidupäeval tuli aga välja, et reis lükatakse edasi. Schwarz läks uurima reisi ärajäämise põhjuseid, kuid naastes leidis ta kodust Heleni surnuna. Helen oli võtnud mürki, sest ei soovinud sõita ameerikasse. Nüüdsest üksik mees oli nõus enda piletid loovutama, kui keegi veedaks aega temaga hommikuni, mil on ta surnud naise ärasaatmine. Loomulikult oli sellega nõus võõras põgenik tänavalt ja sedaviisi saigi põgenik piletid endale ja oma naisele Ruthile. Järgmisel päeval põgenesidki nad kahekesi laevaga Ameerikasse, ning alustasid uut elu.
5. Tegelased:
Põgenik, Ruth , Scwharz , Helen (surev naine), Georg, Josef ,
6. –
7. Ühe mehe õnn on teise mehe õnnetus.
8. Tegemist on põneva ja köitva sisuga raamatuga, mis paneb sügavalt mõtlema. Kirjeldab siis sõjaga seotud olukordadest ja raskustest tavainimeste elus. Midagi sellist, mida ise ei tahaks läbi kogeda. Kokkuvõttes üks väga hea sisuga raamat, kuid mõistmiseks vajab pidevat süvenemist. Raske süžeega.