1.)Erich Maria Remarque (kodanikunimi Erich Paul Remark; 22. juuni 1898 Saksamaa Osnabrck 25. september 1970) oli saksa kirjanik. Remarque on saanud kuulsaks philiselt romaanikirjanikuna, ehkki ta kirjutas nooruses ka esseid ja lhijutte ning 1956. aastal nidendi "Lpp-peatus" (eesti keeles 1962). Erich Maria Remarque sndis Osnabrckis raamatukitja pojana. Prast phikooli lpetamist ppis Osnabrcki katolikus petajate seminaris. Aastal 1916 lks sdurina rindele. Sai mitmeid kordi haavata. Prast Esimest maailmasda jtkas pinguid ning tegi juhutid raamatupidaja, mgiagendi, hauaplaatide mja, klaveripetaja ja organistina. Samuti kirjutas ta teatrikriitikat Osnabrcki ajalehtedele. Hiljem elas ta Hannoveris ja Berliinis. Berliinis elades ttas Erich Maria Remarque Sport im Bild spordiuudiste toimetajana. Aastal 1931 lahkus Erich Maria Remarque Saksamaalt ning lks elama Lago Maggiore jrve rde Tessinisse. Aastal 1938 veti temalt Saksa kodakondsus. Aastal 1939 emigreerus ta USAsse, kus esialgu elas Los
E. M. Remarque "Triumfikaar" XII klass 1. Millinne meeleolu valitses Pariisis 1938. aastal? 2. Millised pôhjused olid Ravici Pariisi toonud? 3. Mis pani Ravici Morozoviga avameelitsema? Mis sidus neid kahte teineteisele mitte milleski sarnanevat inimest? 4. Mida Ravic saavutas Haake tapmisega. 5. Ravic kui arst humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse? 6. Kuidas ja mille môjul Ravic muutus. 7. Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani? 1. 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jôudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud.
Triumfikaar 1938. aasta meeleolu Pariisis oli pealtnäha tavapäraselt rahulik, nagu rahuajal ikka, kui välja arvata lugematu hulk pagulasi, kes valdavalt linna pimedamatel ja mustematel tänavatel ringi sebisid ning kahtlase kuulsusega kohtades elatist teenisid. Neid saadeti küll jõudumööda maalt taas välja, kuid ebaseaduslikud piiriületajaid oli tihti kavalamad ja ettevõtlikumad kui neid tabada püüdvad seadusesilmad. Sisemas oli aga inimestel teatud hulgal ärevust tunda, sest aimati uue sõja lähenemist. Ei teatud küll millal see täpselt tuleb ja kas ikka üldse tuleb, kuid juba teadmatusest piisab, et inimesed rahutuks muutuksid. Ravic oli Saksamaal võimumeeste silmis põlu alla sattunud, nagu tuhandedki teised, kuna olevat oma riiki reetnud, isamaa vaenlastele varjualust pakkunud ja mistahes muud halba teinud, mida gestapo välja mõelda suutis. Oli valida koonduslaagrite ja pagulaselu vahel ning meie peat
Triumfikaar 1. Mis elab, see liigutab end, ja mis liigutab, võib olla täis jõudu, graatsiline või naeruväärne, aga tal puudub see võõras majesteetlikkus, mida evib see, kes end iial enam ei liiguta, vaid ainult põrmuks võib saada. Üknes lõpetatus evib- ja ainult surnuna on inimene lõplik, ning sedagi vaid lühikeseks ajaks. 2. Alles siis, kui sul midagi enam ei ole, mille nimel elada, oled vaba. 3. Laviini ei saa peatada, kui see veereb; kes seda püüab, jääb ise alla. 4. Kellel pikk tee jalge all, selle kandam olgu kerge. Samuti kui põgenemisel ... 5. Kahetsus on kõige kasuta um asi maailmas. Midagi ei saa tagasi tuua. Midagi ei saa heaks teha. Muidu oleksime me kõik pühakud. Elul polnud kavatsust meid täiuslikeks teha. Täiuslik kuulub muuseumi. 6. Inimene on suur oma kavatsustes, kuid nõrk nende teostamises. 7. Küll kirbud ennast päästavad, kui lammast ohverdatakse. 8. Mille unustad, sellest tunned hiljem puudust. 9. Kes armastuses imet ei usu, on ka
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM Mirjam Endjärv 10.R TRIUMFIKAAR Referaat Juhendaja: Tairi Karafin Kohtla-Järve 2013 1. SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest see huvitas mind kõige rohkem. Mind on alati kunst huvitanud ja ma teadsin, et selle teema koha pealt ma pettuma ei pea. Kui tunnis sellest lähemalt kuulsin siis oli tahtmine selle kohta kohe uurida. Koju tulles tõesti otsisin juba selle kohta internetist informatsiooni. Peamine allikas oli internet kust ma informatsiooni otsisin
Kirjandusteose analüüs Maria Maripuu P-2 ,,Triumfikaar" E.M.Remarque 1. 1) ,,Igaüks tahab veel võtta, mis võtta annab, enne kui lõpp käes." 2) ,,Armukadetseda võib armastust, mida teistle jagatakse, mitte aga seda, kellele jagatakse." 3) ,,Kes palju tagasi vaatab, võib kergesti pea ära lüüa või ninuli lennata." 4) ,,Seni kuni elad ei ole miski päris lõplikult kadunud." 5) ,,Kui tahad midagi teha, siis ära päri, millised on tagajärjed. Muidu ei tee sa seda kunagi." 2. Tegevus toimub Prantsusmaal, kus peategelaseks on Saksa emigrant Ravic. Ühel õhtul satub ta tänaval kokku ühe naisega. Too on nagu kuju, hirmunud ja külm. Ravic võtab ta enda juurde üheks ööks. Naise nimi on Joan Madou, pärit Itaaliast. Ta elas koos mehega, kes suri just enne Ravic`iga kohtumist. Naine oli üksi jäänud.
Tähe triumfikaar. Tähe Triumfikaar ( Arc de Triomphe) on üks kuulsamaid monumente Pariisis. Triumfikaar asub Pariisis, Charles de Gaulle`i väljakul. Triumfikaarest läheb kiirtena 12 avenüüd. Triumfikaar austab neid, kes võitlesid ja surid Prantsusmaa eest, Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade ajal. Kõigi prantsuse võitlejate ja kindralide nimed on kirjutatud kaare sise- ja välispindadele. Kaare all peitub I maailmasõjast pärit Tundmatu sõduri haud. Tähe võidukaare ehitamist alustati Napoleon I ajal. Napoleon I otsustas Täheväljakule oma suure armee võitude
annaabi.ee 
50 punkti
~ 2 lehte
52 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid