KINNITATUD SÜG Sihtasutuse juhatuse esimehe „ 17.“ märts 2010 käskkirjaga nr 1-3/15 p.1.5 OHUTUSJUHEND TOITLUSTUSJUHILE, KOKALE, KÖÖGITÖÖLISELE, SÖÖKLA MÜÜJALE 1 1. SISSEJUHATUS Käesoleva ohutusjuhendi tutvustamine (esmajuhendamine) töötajale toimub pärast töötaja tööle vormistamist ja sissejuhatava juhendamise läbiviimist tööandja määratud pädeva isiku poolt. Töötaja täiendjuhendamine korraldatakse alljärgnevatelt juhtudel: - uute töötervishoiu ja tööohutuse juhendite või õigusaktide kehtestamisel või kehtivate nõuete muutumisel;
kasel ja lehisel 0,40. Rs,w survetugevus niiskussisaldusel w %[N/mm2] 4.3.2 Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105ºC juures õhukuivasid vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade siiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w w. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid 5 ja 6. 4.4. Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f()
1000/0 100% Leiame lahustunud aine massi uues lahuses: 5,5 g + 48 g = 53,5 g Koostame vôrde: 295 g — 100% 53,5 g x 53,5 g • 100% Avaldame lahuse protsendilisuse: x = 295 g 6. Mitme protsendiline lahus saadakse 200 cm vee lisamisel 100 cm3 3 20%-lisele lahusele (tihedusega 1,2 g/cm)? Leiame esialgse lahuse massi: 100 cm • 1,2 g/cm = 120 g Kuna vee tihedus on I g/cm , siis on lisatud vee mass 200 g. Leiame uue lahuse massi: 120 g + 200 g = 320 g Leiame lahustunud aine massi lâhtelahuses (see ongi lahustunud aine mass uues 120 g lahuses, sest veega ju lahustunud ainet juurde ei tulnud): 24 g 100% 137 Koostame vôrde: 320 g — 100%
3. 20 grammi lahust sisaldab 16 grammi lahustit. Milline on lahustunud aine protsendiline 26. Isotoopide 2814Si ja 3014Si keskmine aatommass on 28,5. Milline on nende isotoopide sisaldus selles lahuses? protsendiline sisaldus antud segus? 4. 10 kilogrammi lahuse kohta tuleb 9000 grammi vett. Milline on lahustunud aine 27. 1,2 kilogrammile 3%-lisele lahusele lisati 300 grammi suhkrut. Milline on lahustunud protsendiline sisaldus selles lahuses? aine protsendiline sisaldus saadud lahuses? 5. 160 grammi etanooli lahustati 0,48 kilogrammis vees. Milline on etanooli 28. Leida lahustunud aine protsendiline sisaldus 70 grammis lahuses, kui selle lahuse protsendiline sisaldus selles lahuses
Kahe keha hõõrumisel elektriseeruvad kehad, sest selle käigus liiguvad elektronid ühelt kehalt teisele ning seetõttu pole elektronid ja prootonid enam ühes kehas tasakaalus. Elektrone loovutav keha saab positiivse ja juurde võttev negatiivse laengu. laengute jäävuse seadus - elektriliselt isoleeritud laetud kehade kogulaeng on jääv suurus Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule. Elektrivälja tugevus laetud keha ümber sõltub *välja tekitava laengu suurusest, võrdeliselt *kauguse ruudust, pöördvõrdeliselt *keskkonna dielektrilisest läbitavusest, pöördvõrdeliselt Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor.
Lauaäädikas on äädikhappe 6,0%-line lahus. Lauaäädika tihedus on 1,01 g/cm3. b. raud + hapnik raud(III)oksiid A. Mitu grammi lauaäädikat on pudelis, mille mahuks on märgitud 0,5 liitrit (eeldame, et pudel on täis)? B. Mitu grammi puhast äädikhapet on pooles liitris lauaäädikas? c. väävel + hapnik vääveldioksiid Tase 3 Mitu cm3 vett on tarvis lisada 150 g 8%-lisele lahusele, et saada 5 %-line d. fosfor + hapnik tetrafosfordekaoksiid lahus? II. Koosta ainete valemid, mis koosnevad... e. liitium + hapnik liitiumoksiid a. mangaanist (OA-ga VII) ja hapnikust b. kaltsiumist ja väävlist (OA-ga II) V. Lõpeta reaktsioonivõrrandid ja tasakaalusta need! c. liitiumist ja hapnikust a. H2 + O2
6. Mis lahustuvusi näitavad graafikul jooned? PROTSENT ÜLESANDED: 1. 25 grammi ainet lahustati 100 grammis vees. Milline on aine protsendiline sisaldus lahuses? 2. Mitme %-lise soolalahuse saab, kui 300 g vees lahustada 20 g soola? 3. Mitu grammi soola tuleb lahustada 100 g vees, et saada 25%-line lahus? 5. Mitme protsendiline lahus saadakse 130 grammise 20%-lise lahuse lahjendamisel 20 grammi veega? 6. Kui palju 50%-list lahust tuleb lisada 300 g 10%-lisele lahusele, saamaks 15%-line lahus ? 7. Arvuta lämmastikhappe protsendiline sisaldus lahuses, kui KÜSIMUSED? 1. Mis on lahus? Näide! 2. Mis on lahusti? Näide! 3. Mis on lahustunud aine? Näide! 4. Mille poolest lahused erinevad teistest ainete segudest? 6. Mida näitab lahustuvus? 7. Kuidas on lahustumist võimalik vajaduse korral kiirendada? 8. Mis on küllastumata lahus? 9. Mis on küllastunud lahus? 10. Mis on üleküllastunud lahus? 11. Kuidas aineid segudest kätte
soolalahused) Dielektrikud(isolaatorid) mittejuhid mille mööda laengud ei liigu edasi, vabade laengute arv on väike. Pooljuhid -Laengukandjad ei ole küll alati vabad kuid neid saab suhteliselt kergelt vabadeks muuta.(sõltub temperatuurist, valgusest-räni kristall töötab arvutites) Mittemetallid ei saa hõõrdumisega elektriseerida ( läheb maasse) 7. Elektrivälja tugevuse mõiste, valemid, ühikud? Elektrivälja tugevus näitab kui suur jõud mõjub elektrivälja poolt +1C-lisele laengule. E=F/q E=k*q/*r2 8. Elektrilaengute jäävuse seadus? · Elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. 10. Millest ja kuidas sõltub punktlaengu elektrivälja tugevus? · Elektrivälja tugevus laetud keha ümber sõltub 1) Elektrilaengu suurusest võrdeliselt 2)Kaugusest laetud kehast 3)Keskkonna dielektrilisest läbitavusest 11 .Mis on elektrivälja jõujoon ja milline on tema suund?
Haruldaste taime-liikide ja koosluste uurimine Foto 1 . Viidumäe Looduskaitseala hõredates valgusküllastes metsades, häiludes ja metsaservades eelistavad kasvada mitmed haruldased taimed, sh ka aas-karukell, mis kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elustik Tänu vahelduvale reljeefile, pehmele me- relisele kliimale ja üpris suurele geoloogi- lisele vanusele on elustik väga rikkalik. Vetikaliike ligi 300, samblikke üle 200 ning samblaid u. 150 liiki. Foto 2 . saaremaa robirohi Looduskaitsealal elutseb umbes 69% Eesti suurliblikaliikidest, 43% (Rhinanthus osiliensis) jooksiklastest, 44% sipelgatest, 52% maimaatigudest ja 51% pesitsevatest linnuliikidest.
O ONa Cl O + NaOH Cl O + CH3OH 31. 50 cm3 vees lahustati 5 cm3 metaanhapet (= 1,22 g/cm3). Leia tekkinud lahuse protsendiline kontsentratsioon. 32. Segati 10 g 80 %-list ja 40 grammi 5 %-list metaanhappe lahust. Arvutada tekkinud lahuse %-line kontsentratsioon. 33. Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 %-lisele etaanhappe lahusele et saada 15%-line lahus? 34. Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 %-lisele lahusele et saada 20 %-line lahus? 35. Mitu grammi 10 %-list naatriumhüdroksiidi lahust kulub 1,0 cm3 metaanhappe (= 1,22 g/cm3) neutraliseerimiseks? 36. Mitu grammi propüületanaati tekib 10 cm3 propaan-1-ooli (= 0,804 g/cm3) reageerimisel 20 cm3 lahusega, mis sisaldab 0,5 mooli etaanhapet? 37
Niiskusisalduse mõju määramiseks uuriti 3 erineva niiskussisaldusega puidust proovikeha. Esimesed proovikehad olid õhukuivad. Teised olid kuivatuskapis olevad kehad, mille kuivatus toimus temperatuuril 105±5˚ püsiva massini. Samuti katsetati puitu, mis oli vees immutatud. Kui survetugevus on määratud, leitakse nimetatud proovikehade niiskusisaldus ja sõltuvus 𝑅𝑠,𝑤 – w. Survetugevused redutseeritakse 12 %-lisele niiskussisaldusele. 4.4. Valemid Tiheduse määramine: 𝑚𝑤 𝜌𝑤 = 𝑎 ∗ 1000, [kg/m³] (1) 𝑤 𝑏𝑤 𝑙𝑤 • 𝑚𝑤 - proovikeha mass [g] • 𝑎𝑤 , 𝑏𝑤 , 𝑙𝑤 - proovikeha mõõtmed [cm] Tihedus puidule veesisaldusega 12 %: 𝜌
ÜLDKEEMIA Kert Martma ISESEISEV KONTROLLTÖÖ Esitamise tähtaeg 31 oktoober 2013 I. Lahuse kontsentratsiooniga seotud ülesanded 1. 250 g vees on lahustatud 27 g soola ja 67 g suhkrut. Leida soola ja suhkru %-line sisaldus lahuses. 2. Mitu grammi soola on vaja lisada 34 g 45%-lisele soola lahusele, et saada 60%-ne lahus? 3. Segati 320 g 10%-list ja 80 g 20%-list lahust. Mitme protsendiline lahus saadi? 4. Mitu grammi soola on vaja lisada 200 cm3 veele, et saada 10%-line lahus? 5. Teil on vaja valmistada 120 g 35 %-st CuSO4 lahust. Laboris on olemas 25 %-ne CuSO4 lahus. Kui palju 90 %-st CuSO4 lahust tuleb sinna lisada, et valmistada vajalik lahus? II. Ülesanded kontsentratsiooni, aine koostise ja moolarvutuse kohta 1
2. 12,5% on 80 3. 0,7 % on 49 kg. IX Mitu protsenti on 1. arv 12 arvust 2400 2. 3 meetrit kuuest kilomeetrist 3. 1 gramm neljast kilogrammist X Tekstülesanded 1. Sulam sisaldab 5% niklit. Kui palju niklit on 50 kilogrammis sulamis? 2. Kui oli tehtud 37,5% tööst, siis maksti selle eest 123 krooni. Kui suur summa oli arvestatud kogu töö tegemise eest? 3. Leida arv, millest 10% on sama palju, kui 40% arvust 8,5. 4. Mitu grammi vett tuleb lisada 50 g 35%-lisele soolhappele, et saada 10%-line lahus? 5. Korteri üüri tõsteti 1000-lt kroonilt kuus 1200-ni. Mitme protsendiline oli hinnatõus? 6. Värskelt korjatud seened sisaldavad 90% vett, kuivatatud seened aga12%. Kui palju kuivatatud seeni saab 10 kilogrammist värsketest seentest?
Katsetulemused on esitatud tabelis 4. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutati kolme erineva veesisaldusega proovikehi: o kuivatatud püsiva massini 105˚C juures; o õhukuivasid; o vees immutatuid. Peale proovikehade survetugevuse määramist määrati veel nimetatud proovikehade f S ,W veesisaldus ja joonistati graafiliselt välja sõltuvus - W. Saadud survetugevused redutseeriti pärast 12%-lisele veesisaldusele. Selleks kasutati eelnevalt välja toodud valemeid. Katsetulemused on esitatud graafikul 1. Katsetatav puidu liik: MÄND Tabel 1. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, [g] Niiskuse Keskmine Prk nr. Puidu olek enne peale sisaldus, niiskuse kuivatamist kuivatamist [%] sisaldus
nende m�rke enne haiguse p�hjustamist Moodustavad VALGED VERERAKUD, L�MFIS�LMED, P�RN JA HARKEELUND �girakud haaravad sissetungijad endasse ja lagundavad need L�mfots��did valmistavad antikehi, mis liituvad viirustega, et neid n�rgestada Omandatud immuunsus kujuneb p�rast nakkushaiguse l�bip�demist v�i vaktsineerimist VAKTSINEERIMINE - organismi vaktsiini viimine ALLERGIA - organismi ebatavaliselt �ge reageerimine v�lisele v�i organismis olevale tegurile ALLERGEEN - allergiat tekitav tegur
8Na + 10k.HNO3 = 8NaNO3 + NH4NO3 + 3H2O 4Mg + 5k.H2SO4= 4MgSO4 + H2S (gaas) + 4H2O 3K + Fe(NO3)3 + 3H2O = 3KNO3 + Fe(OH)3 (sade) + 3H2 (gaas) (pööra sellist tüüpi reaktsioonile ka rõhku) 10. 1FeCl3 + 3NaOH = 3NaCl + 1Fe(OH)3 (sade) Üle jääb 0,1 mooli FeCl3, sest 0,6 mooli NaOH reageerimiseks kulub 0,2 mooli FeCl3. Tekib 0,6 mooli NaCl ja 0,2 mooli Fe(OH)3. Vaata tasakaalustamise kordajaid ja sealt ka järeldus. 11. Mitu cm3 vett tuleb lisada 10 cm3 40%-lisele NaOH lahusele (tihedus 1,4 g/cm3), et saada 10%-line lahus? m(NaOH 40%-line lahus) = 10 cm3 * 1,4 g/cm3 = 14 g m(NaOH) = 14 g * 0,4 = 5,6 g m(NaOH 10%-line lahus) = 5,6 g / 0,1 = 56 g m(vesi) = 56 g 14 g = 42 g V(vesi) = 42 g / 1g/cm3 = 42 cm3 Mitu grammi vask(II)hüdroksiidi tekib, kui saadud lahusele lisada 0,1 mooli vask(II)kloriidi? 2NaOH + CuCl2 = 2NaCl + Cu(OH)2 (sade) m(NaOH) = 5,6 g M(NaOH) = 40 g/mol n(NaOH) = 5,6 g / 40g/mol = 0,14 mol
kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. 4.3.2. Veesisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva veesisaldusega proovikehi: Kuivatatud püsiva massini 105°C juures, Õhkkuivasid, Vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade veesisaldus ja joonistatakse graafiliselt välja sõltuvus fS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele veesisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. 5. Katsetulemused 5.1. Puidu liik: kuusk 5.2. Niiskussisalduse määramine Proovikeha mass, g Proovi- Puidu Niiskuse sisaldus, Keskmin keha nr. olek mass enne pärast [%] e [%] kuivatamist kuivatamist 1 4.36 4
RS,W - survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm²]. 2) kui niiskussisaldus ületab hügroskoopsuse piiri, kasutatakse valemit nr 6: 3.2. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikehi: kuivatatuid püsiva massini 105°C juures, õhukuivasid, vees immutatuid. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W - W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Purustav Keskkon jõud d: Mõõtmed survetuge alfa Survetugevus [N/mm2] Niiskuse Ristlõike Immut./ [mm] vusel K3020 Prk nr pikikiudu Õhkkuiv/
K3012 redutseerimiskoefitsent, mis tamme korral on võrdne 0,55; männil 0,45; kuusel 0,445; kasel ja lehisel 0,40. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse 3 erineva niiskussisaldusega proovikeha: - Kuivatatuid püsiva massini 105C juures - Õhukuivasid - Vees immutatuid Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%- lisele niiskussisaldusele, kasutades eelool toodud valemeid. 3.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20x20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20x20 mm, koormamise kiirus 100 kgf/min (981N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm. Joonestatakse graafik F=f()
Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 4.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 4.3. 4. Katse tulemused 4.1 Puidu liik - mänd 4.2 Niiskusesisalduse määramine Tabel 4.1 Proovikeha Kuivatatud/ Niiskuse sisaldus [%] Proovi-keha mass [g] õhkkuiv/ nr enne peale vees immut.
Rs,12 = 30 K 12 (Valem 6) 30 Kus, K 12 - redutseerimiskoefitsient, mis on 0,45 männil Rs,w - Survetugevus niiskussisaldusel w % [N/mm2] Peale survetugevuse määramist määratakse proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus Rs,w -W. Saadud survetugevused redutseeritakse hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele. Sellele vastav jõud (F) leitakse katseandmete põhjal joonistatud jõudude-deformatsioonide kõveral 4.4 Puidu survetugevuse määramine risti kiudu. Survetugevus määratakse proovikehadega, mille ristlõike mõõtmed on 20*20 mm ja pikkus kiu suunas 60mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil, nii et survepind on 20*20mm. Koormamise kiirus 100 kgf/min. Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon
Juhul kui proovikeha niiskussisaldus on alla hüdroskoopsuse piiri (30%), kasutatakse valemit 5, vastasel korral kasutatakse valemit 6. Niiskussisalduse mõju uurimiseks kasutatakse kolme erineva niiskussisaldusega proovikehi: 105 oC püsimassini kuivatatud; õhkkuivad ja veesimmutatud. Peale survetugevuse määramist määratakse nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistatakse välja sõltuvus RS,W W (graafik 1). Saadud survetugevus redutseeritakse hiljem 12% - lisele niiskussisaldusele, kasutades valemit 3. Arvutuste tulemused on toodud tabelis 4. Valem 4: RS = F / (a * b) RS proovikeha survetugevus [N/mm2] F purustav jõud [N] a, b ristlõike mõõtmed [mm] Arvutus: Proovikeha nr. 4. a = 18,2 [mm] b = 19,0 [mm] F = 0,1 * (117 * 5000) / 300) = 195 [N] RS = 195 / (19,0 * 18,2) * 100 = 56,40 [N/mm2] Valem 5: RS,12 = RS,W (1 + * (w 12))
parandustegur, mis on 0,04 Rs,12 survetugevus niiskussisaldusel 12% [N/mm2] 2) Kui niiskussisaldus ületas hügroskoopsuse piiri, kasutati valemit (6). Rs,12=Rs,w/K1230 (6) K1230 redutseerimiskoefitsent, mis on männil 0,45 Peale survetugevuse määramist määrati nimetatud proovikehade niiskussisaldus ja joonistati välja sõltuvus Rs,w W graafikus 5.4. Saadud survetugevused redutseeriti hiljem 12%-lisele niiskussisaldusele, kasutades eelpool toodud valemeid. Saadud tulemused märgiti tabelisse 5.3. 4.4 Survetugevuse määramine risti kiudu Survetugevuse määramiseks kasutatakse proovikehasid ristlõike mõõtmetega 20 x 20 mm ja pikkusega kiu suunas 60 mm. Koormamine toimub standardse terasest vahetüki abil nii, et survepind on 20 x 20 mm. Koormamise kiirus 100kgf/min (981 N/min). Katse käigus määratakse astmeliselt kasvavale survejõule vastav deformatsioon mm.
lahuses on aminohape Tyr mis sisaldab aromaatset tuuma. Zelatiin jäi aga muutumatuks, mis tähendab, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik · 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Katseklaasi lisatakse 1 ml munavalgu lahust · Segu loksutatakse ja soojendatakse mõni minut. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Tekkib väga väike hulk musta sadet. Järeldus: Toimus positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et antud valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on põhjustatud sulfiidioonide reageerimisest Pb2+ ioonidegaa. (tekkisid
Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast jäi lahus muutumatuks. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. Sulfhüdrüülreaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 20%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis must sade, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega ja tekkis pliisulfiid sade, mis on musta värvi. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Järeldus: zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid ja sellepärast ei muutunud lahuse värvus. Kuna munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet, toimusid ka vastavad muutused. 1.1.4 Tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 1 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisati mõni tilk, tilgakaupa 10%-list NaOH kuni tekkiva sademe lahustumiseni. Lisati 0,5 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu keedeti mõne minuti vältel pruunikasmusta sademe tekkimiseni. Järeldus: Tekkis ülipeen must sade pruunis vedelikus, kuna sulfiidioonid, mis tekkisid leeliselise hüdrolüüsi tõttu, reageerisid Pb2+ ioonidega. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhappe on laialdaselt levinud valke denatureeriv ja sadestav
lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, mis on seotud sellega, et zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetesalluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiivi. Peab formeerima sade, aga sade (must) oli väga väike hulk. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys)
denatureerunud türosiin välja. Zelatiini lahus värvus roosakaks, türosiin ei sadestunud välja. Türosiini olemasolu on tõestatud. 1.1.4.Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radiikaalis leiduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile ja annab sulfiidioone. Plii(II) ioonide juuresolekul moodustub PBS sade, mis on musta või tumepruuni värvi. Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisan tilgakaupa 10%-list NaOH, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na 2PbO2. Lisan 1 ml munavalgu lahust, loksutan ja soojendan reaktsioonisegu, kuni tekib pruunikasmust sade. Järeldus Soojendamise järel tekkis katseklaasi kenasti pruunikasmust sade. Tsüsteiini olemasolu on tõestatud. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroetaanhape on valke denatureeriv ja väljasadestav, kuid ei sadesta peptiide, mille molekulmass on alla 10 000. Töö käik
Milloni reaktiiv tõestas türosiini radikaalide olemasolu, mille puhul valgu lahus või denatureerunud valgu sade värvub roosakaks kuni tume(telliskivi)punaseks. OH O OHg HNO3 + HgNO 3 O2N N O + 2 H 2O värvitu punakas 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust; algul tekkis lahusesse sade, lisades NaOH-d piisavalt juurde, sade kadus. Järgmisena lisasin hulka ~1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin. Soojendades ~3 min lahus muutus ülevalt pruuniks. Panin statiivile seisma ning hilisemal vaatlusel oli lahus pooleks jagatud- ülevalt pruun, alt läbipaistev. Järeldus Pliietanaat moodustas aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi (algne sade kadus),
Kvalitatiivne reaktsioon. Positiivne reaktsioon tõestab tsüsteiini olemasoleku valgus, sest sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Kasutatud ained: 1ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahus 20% NaOH tilgakaupa kuni tekkiva sademe lahustumiseni 0,5 ml munavalgu lahust Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Pärast lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame segu, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine Pb++ toimel. Pruunikas sade tõestab, et lahuses on PbS ja see t'estab tsüsteiini olemasolekut. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Reaktsioon denatureeriva faktoriga.
roosaks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene 2+ pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Järeldus: Valgus sisaldub tsüsteiine, sest tioolrühm moodustas Pb 2+-ioonidega pruunjasmusta sademe (PbS). 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esineb türosiini, želatiini lahus ei sisalda aromaatset tuuma omavat aminohapet türosiini. 1.1.4 Sülfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leelise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb 2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima tumepruunikas sade, sademe tekkimine jätkus edasi, kui sade seisis, muutus seistes tumedamaks
+ 2H2O H3C CH3 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülrühmad valkudes ja aminohapetes alluvad hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile ja annavad sulfiidioonne. Pb2+ juuresolekul tekib mustjas ülipeen pliisulfiid sade. Reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõne minuti vältel. Lahus värvus pruuniks. Seejärel asetame katseklaasi statiiivi, et sademe moodustumine jätkuks. Tekkis tumepruun- mustjas sade. Järeldus: Tegemist on positiivse sulfhüdrüülreaktsiooniga, mis tähendab, et valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega, et sulfiidioonid (tekkisid
1.1.4 Sulfhürüüli- e tioolireaktsioon Tioolireaktsioon tõestab tsüsteiini esinemist valgus. Selle koostises olev sulfhüdrüülrühm allub leeliste hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis moodustavad PB2+ ioonidega musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi sademe. Silvia Laiv 112429 TTÜ 2013 1.1 Valgud ; 1.2 Süsivesikud Töö käik: Katseklaasis olevale 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sade kaob ja moodustub Na2PbO2 (lisasin NaOH tõenäoliselt liiga palju, kuna ei osanud märgata, et Pb(OH)2 sade tekkis väga kiiresti ja oli väga peen). Siis lisasin katseklaasi 1ml munavalgu lahust ning loksutasin ja soojendasin segu mõned minutid. Segu värvus tumepruuniks ning vastu valgust vaadates oli näha ülipeent sadet (sadet oli veidi keeruline näha, kuna NaOH liigse lisamise tõttu oli kogu lahus suhteliselt tume).
6. Talu maast 20% on metsa all ja metsavabast maast on põllumaa. Kogu ülejäänud maa (32 ha) on 3 heinamaa. Kui palju on talul maad ja mitu hektarit sellest on metsa all? 7. Leiva hind oli 6 krooni, seda tõsteti enne jõule 20% ja uuel aastal veel 50% võrra. Kui suur oli leiva hind uuel aastal (peale teistkordset hinnatõusu)? Mitu protsenti tõusis leiva hind kokku? 8. Mitu grammi vett tuleb lisada 72 grammile 40%-lisele väävelhappe lahusele, et saada 30%-line lahus? 9. Kolm liitrit 40% lahust segati viie liitri 60%-lise sama aine lahusega. Mitme protsendiline lahus saadi? Aine ja vee tihedus on samad). 10. Üks terasesort sisaldab 4%, teine 12% niklit. Palju tuleb võtta kumbagi sorti terast, et saada sulamina 140 tonni terast, mille niklisisaldus on 10%? 11. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui alust suurendada 20% võrra. Kuidas muutub ristküliku pindala, kui
Mõnikord võivad atseetaldehüüdist tingitud reaktsioonid joove sümptomaatikat tunduvalt raskendada. Edasi lagundatakse atsetaldehüüd vastava fermendi toimel äädikhappeks, millest lõpuks saadakse süsihappegaas ja vesi, misorganismist eemaldatakse. Alkoholi dehüdrogeenimise kiirus on erine, naistel on see harilikult veidi aeglasem kui meestel. Keskmiselt dehüdrogeenitakse ühe tunni jooksul 710g absoluutset alkoholi, mis vastab ligikaudu 2030mlle 40%lisele viinale. Alkoholi lammutamise käigus vabaneb rohkesti energiat: 1g etanooli annab 7,1 kcal energiat. See on üks põhjus, miks alkoholi krooniliselt tarvitaval isikul väheneb vajadus toidu järele (alkoholanoreksia). Elunditesse difundeerub alkohol verest kiiresti, sest elundite alkoholisisaldus on proportsionaalne nende verevarustuse ja veesisaldusega. Alkohol läbib vabalt roganismi rakkude membraane ja füsioloogilisi barjääre. Oluline
ühendit, antud juhul türosiini. Zelatiinilahus türosiini ei sisalda. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Positiivne tioolireaktsioon näitab tsüsteiini olemasolu valgus. Leeliselisele hüdrolüüsile alluv tioolrühm annab sulfiidioone, mis Pb2+ juuresolekul moodustavad PbS sademe (must/tumepruun). Pliiatsetaadi lahus moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi (II), mis annabki sulfiidioonidega PbS sademe. Katse käik: Lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgutades 10%-list NaOH lahust kuni kadus tekkiv Pb(OH)2 sade ning lahuses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ning soojendasin reaktsioonisegu. Tulemus: Reaktsioonisegu soojendamisel tekkis pruunikas sade, mis formeerus edasi ka statiivil. Järeldus: Pruunika sademe (PbS sade) teke näitab, et munavalgu lahuses esineb tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega
türosiin), mis on iseloomulikud puhtale proteiinile ning see ongi põhjuseks, miks lahuse värvus ei muutunud. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade. Statiivis sademe moodustumine jätkub. Tulemus: Lahus värvus pruunikaks, sadet aga ei tekkinud. See näitab, et valgus esineb siiski tsüsteiin. Pruun värvus tekib sellest, kui sulfiidioonid reageerivad Pb2+-ioonidega. 1.1
Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab leeliselise hüdrolüüsi käigus plii-ioonide juuresolekul mustapruuni üipeene PbS sademe. Katse viiakse läbi pii- atsetaadi lahusega. Töö käik: lisasin 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Lisasin 1ml munavalgu lahust, loksutasin ning asusin kuumutama kuni lahus värvus pruunikaks. Seejärel asetasin katseklaasi statiivi, kus oleks pidanud tekkima mustapruun PbS sade, kuid seda ei tekkinud. Lahus jäi lihtsat mustapruuniks. Sade ei tekkinud ehk sellepärast, et lisasin aineid liiga vähe või kuumutasin liiga lühikest aega. Lahuse värvuse muutus aga tõestas
Sõja jooksul kulutas Punaarmee 427 miljonit mürsku ja suurtükimiini ning 17 miljardit padrunit. Siia on lisamata käsigranaadid, maamiinid ja lennukipommid. Jagage see Saksa sõdurite arvuga! Sõjas kasutas Nõukogude Liit ära vaid 15% Lahingumoona Rahvakomissariaadi tootmisvõimsusest. Hitler andis Stalinile ennetava löögi, hävitades või hõivates 75% vene laskemoonast. Stalin tõrjus Saksa vägesid, tuginedes vaid Lahingumoona Rahvakomissariaadi 15%-lisele jäänukvõimsusele. Sõja tulemust teame me kõik. Mis oleks juhtunud, kui Stalin oleks jõudnud rünnata esimesena? Hitler ennetas kommuniste kõigest paari nädalaga, teades, et kui Stalin ründab esimesena, pole Euroopal mingit lootust. Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. Maailmakuulus briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes ,,;Picture Post”: ,,Hitler
Leeliselisele hüdrolüüsile alluv tioolrühm annab sulfiidioone, mis Pb2+ juuresolekul moodustavad ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe (must/tumepruun). Pliiatsetaadi lahus moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II) (Na2PbO2), mis annabki valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS sademe. Reaktsioonivõrrandist pilt biokeemia laboratoorsete tööde juhendist Töö käik Lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgutades 10%-list NaOH lahust kuni kadus tekkiv Pb(OH)2 sade ning lahses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisasin 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ning soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel. Tulemus Kuumutamisel värvus lahus pruuniks. Sadet ei tekkinud. Järeldus Pruunika sademe ehk pliisulfiidi sademe teke näitab, et munavalgu lahuses esineb tsüsteiini. 1.1.5.Valkude sadestamine trikloroäädikahappega Teoreetilised alused
Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Seejärel asetatakse katseklaas statiivi, kus sademe formeerumine jätkub. Tulemus: Lisades Pb(CH3COO)2 lahusele NaOH lahust,siis tekib sade ning selle lisamisel tilkhaaval teatud koguseni, sade kaob
Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile andes sulfiidioone, millest moodustub Pb2+-ioonide juuresolekul ülipeen must või tumepruun pliisulfiidi sade. Katse sooritatakse pliiatsetaadi lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab lahusest vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis sadestub aeglaselt välja. Töö käik: lisasin 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja moodustus Na2PbO2. Lisasin katseseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin, soojendasin reaktsioonisegu, kuni hakkas moodustuma tume sade. Asetasin katseklaasi statiivi ja jäin ootama sademe formeerumist. Järeldus: tekkis tumepruun peenike sade, seega leidus munavalgus tsüsteiini. 5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape (TKÄ) on levinud valke denatureeriv ja lahusest väljasadestav reagent
Aga zelatiin jäi muutumatuks, sest zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe tekkimine jätkus ka katseklaasi statiivi seisma jätmisel. Järeldus: Meil on positiivne sulfhüdrüülreaktsioon, mis tähendab, et meie valgus on tsüsteiin (Cys). Pruun värvus on seotud sellega,
1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused Positiivne tioolireaktsioon näitab Cys esinemist valgus. Cys radikaal sisaldab aga (SH) grupi, mis allub hõlpsasti leeliselise hüdrolüüsile, ja annab sulfiidioone. Pb2+ - ioonide juuresolekul need moodustavad tumepruuni PbS sademe. Katse teostatakse Pb(CH3COO)2 , milline moodustab alulises keskonnas Na2S. Na2S annab valgust vabanenud PbS-ga. Töö käik: 1 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasis tekkis sade. Seda oli näha sellest, et lahus muutus häguseks. 2 Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. 3 Loksutasin reaktsioonisegu. 4 Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Kuumutades muutus lahus pruuniks, lahus ise oli selge. 5 Asetasin katseklaasi statiivi. Tekkis sade.. Järeldus
kuumutades midagi nii selgelt nähtavat. Seega sain teada, et munavalgu lahuses sisaldub Tyr, zelatiini lahuses aga mitte. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini külgahelas sisaldub tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni pliisulfiidi sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisada tilgakaupa 10%-list NaOH lahust, kuni tekkiv sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat. Lisada seejärel 1 ml munavalgu lahust, loksutada, soojendada mõned minutid, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine. Tulemus: Katse läks plaanipäraselt ning lõpuks tekkiski tumepruun sade, seega munavalgu lahuses esines tsüsteiini. 1.1.5 Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Trikloroäädikhape on reagent, mis denatureerib ja sadestab valke lahusest välja
Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse Pb(CH 3COO)2 lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas Na2PbO2. Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. 5 Töö käik 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisasin tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust, kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus Na 2PbO2. Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutasin ja soojendasin kuni algas pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Panin katseklaasi statiivi, kus sademe moodustumine jätkus. Sade muutus ühe tumedamaks. Pruunikasmust sade tõestab tsüsteiini olemasolu. 1.5. Valkude sadestamine trikloroäädikhappega Teoreetilised alused
Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või pruunika sademe. Katse teostatakse pliietanaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb Töö käik: · lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni alguses tekkinud sademe kadumiseni, moodustus naatriumplumbaat · lisasin 1 ml munavalgu lahust · loksutasin · kuumutasin mõne minuti jooksul, kuni hakkas sademe moodustamine · asetasin katseklaasi statiivi Tulemused ja järeldused: Pb(CH3COO)2-le NaOH lisamisel tekkis Pb(OH)2 sade. Edasisel NaOH lisamisel sade kadus, sest moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Pärast munavalgu lisamist
Sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolirühm allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene sademe. Katse teostatakse (pliietanaadi) lahusega, mis aluselises keskkonnas moodustab naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega , mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: · 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust. Katseklaasi tekkis sade (seda oli näha sellest, et lahus muutus hetkeks hägusaks), mis lisamisel kadus. Esimese tilga lisamisel tekkis lahusesse valge sade, millest andis tunnistust hägusaks muutunud lahus. juurdelisamisel sade kadus. · Lisasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust. · Loksutasin reaktsioonisegu. · Soojendasin reaktsioonisegu mõne minuti vältel, kuni algas pruunikasmusta kolloidse
Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH) 2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja reaktsioonisegu soojendatakse mõne minuti vältel, kuni algab pruunikasmusta kolloidse sademe moodustumine. Järeldus: Lahus värvus pärast soojendamist „Coca - Cola“ värvuseks, tekkis
annaabi.ee 
