Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Estrid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Miks karboksüülhappel on happelised omadused?
  • Miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes?
  • Kuidas näidata et vees lahustumatu karboksüülhape on hape?
  • Kuidas tõestada et etaanhape on süsihappest tugevam hape?
  • Millise aineklassi omadusi on metaanhappel lisaks karboksüülhapete omadustele?
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele propeenhappel?
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele hüdroksübutaanhappel?
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel?
  • Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ?
  • Miks on vajalik katalüsaatori olemasolu estrite happelisel hüdrolüüsil?
  • Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 -lisele etaanhappe lahusele et saada 15-line lahus?
  • Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 -lisele lahusele et saada 20 -line lahus?
  • Mis sisaldab 05 mooli etaanhapet?
  • Kui reaktsioonil esinevad kaod 25 ?
KORDAMISKÜSIMUSED: ( karboksüülhapped, amiidid , estrid ).
  • Selgitada mõisted: karboksüülhape, ester , amiid , happe halogeniid, hüdroksühape, küllastunud hape , küllastumata hape, aminohape , halogeenhape, dihape , rasvhape, happe asendusderivaat, happe funktsionaalderivaat, laengu delokalisatsioon, hüdrolüüs, happeline katalüüs, leeliseline katalüüs.
  • Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada.
    R-COOH = R-COO- + H+
    Karboksüülhappel on happelised omadused, sest tal on võime dissotseeruda ja anda lahusesse vesinikkatioone.
  • Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    Karboksüülhapped on miljardeid kordi happelisemad kui alkoholid , sest alkoholi happeline dissotsiatsioon on tugevalt vasakule nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus.
    R-COOH + H2O ⇄ R-COO- + H3O+
    R-OH + H2O RO- + H3O+
  • Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    Etaanhape on happelisemate omadustega kui süsihape, sest süsihape on äärmiselt ebapüsiv hape (happeanioon laguneb dissotsatsiooni käigus).
  • Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    Etaanhape on nõrgemate happeliste omadustega kui vesinikkloriidhape , sest vesinikkloriidhappe happeline dissotsatsioon on tugevalt paremale nihutatud, kuid karboksüülhappe happeline dissotsiatsioon on tasakaalus.
  • Võrrelda aldehüüdi ja karboksüülhappe ( etanaal ja etaanhape; propanaal ja propaanhape ) keemistemperatuure. Põhjendada erinevusi lähtudes struktuurist, konkreetseid arvulisi väärtusi ei ole vaja teada.
    Etanaal Sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on sedavõrd tugevad, et keemistemperatuur on võrdlemiselt kõrge.
  • Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes?
    Karboksüülhapete lahustuvus on hea, sest karboksüülhapete molekulidevahelised vesiniksidemed on tugevad. Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis.
  • Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand.
    Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine.
    R-COOH = R-COO- + H+
  • Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand.
    Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2
    CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl
    Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2
  • Kirjutada etaanhappe ( propaanhappe , butaanhappe jne.) struktuurivalem , näidata ära kõik reaktsioonitsentrid ja nende laengud . Milliste reaktsioonitsentrite osavõtul toimuvad reaktsioonid nukleofiilidega (OH- ; RO- ; Hal- jne), elektrofiilidega (Met+ ; H3C+ ; NO2+ jne.), vabade radikaalidega (Hal. ; H3C. jne.)?
  • Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise oksiidiga , metalliga, soolaga , alkoksiidiga), anda saadustele nimetused.
    CH3COOH + NaOH = CH3COONa + H2O - naatriumetanaat + vesi
    2CH3COOH + Na2O = 2CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik
    2CH3COOH + Na = CH3COONa + H2 - naatriumetanaat + vesinik
    2CH3COOH + Na2CO3 = 2CH3COONa + H2O + CO2 - naatriumetanaat + süsihappegaas + vesi
    ?CH3COOH + CH3ONa = CH3COONa + CH3OH - naatriumetanaat + metanool
  • Koostada karboksüülahappe nukleofiilse asendusreaktsiooni võrrand alkoholiga, anda saadustele nimetused.
    CH3COOH + CH3OH = CH3COOCH3 + H2O – metüületanaat + vesi
  • Millise aineklassi omadusi on metaanhappel lisaks karboksüülhapete omadustele? Põhjendada struktuuriga. Koostada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    Alkaanid
    Happed
    HCOOH + HCl = ClCOOH + H2
    HCOOH + NaOH = HCOONa + H2O
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele propeenhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    Alkeenid
    Happed
    CH2CHCOOH + HCl = CH3CHClCOOH + H2
    CH2CHCOOH + NaOH = CH2CHCOONa + H2O
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele hüdroksübutaanhappel? Põhjendada srtuktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    Alkoholid
    Happed
    CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(ONa)CH2CH2COOH + H2O
    CH2(OH)CH2CH2COOH + NaOH = CH2(OH)CH2CH2COONa + H2O
  • Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    Halogeenühendid
    Happed
    CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(OH)COOH + NaCl
    CH2(Cl)COOH + NaOH = CH2(Cl)COONa + H2O
  • Iseloomustada lühidalt sipelghappe, oblikhappe, piimahappe leidumist looduses.
    Õp lk 22
  • Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet
    Bensoehapet – toiduainetööstuses, kosmeetikatööstuses konservandina, säilitusainena
    Äädikhape – toiduainetööstuses, keemiatööstuses konservandina, säilitusainena
    Sidrunhape – toiduainetööstuses maitseainena
  • Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused. Nimetada vähemalet üks aine, millega antud aineklassi esindaja reageerib.
    1) karboksüülfunktsionaalrühm COOH (R: alus) ja halogeenühendi R-Hal (R: leelis ) funktsionaalrühm
    2)fenoolfunktsionaalrühm see kuusnurk (R: hal ?) ja amiinfunktsionaalrühm NH2 (R: hape) ja COOH jälle
    3) alkeenfunktsrühm kaksikside (R: H-Hal) ja COOH ja hüdroksiidfunktsrühm OH (R: alus)
    4)COOH (karboksüülhappe asendusderivaat)
    5) OH ja alkeen ja COOH
    6) R-Hal ja aldehüüd R-CHO (R: alkohol )
    7) NH2 ja COOH
    CH3CH(OH)CH=CHCOOH
    CH3CH2CHClCH2CHO
    Karboksüülhape, halogeeniühend
    CH3CHNH2CH2COOH
  • Koostada antud estrite või amiidide valemid (propaanhappest tuletatud amiid, propaanhappest ja metanoolist tekkinud ester, butüülmetanaat, heksaanamiid jne.).
  • Miks on vajalik katalüsaatori olemasolu estrite happelisel hüdrolüüsil? Põhjendada reaktsiooni skeemiga .
    R – C(O) – OR1 + H2O =( +kat ) R – C(O) – OH + R1OH sest vesi ja ester ei ole piisavalt aktiivsed et nad reageerivad omavahel aeglaselt, seetõttu kasutatakse katalüsaatoreid, milleks on happed, mis kiirendavad protsessi
  • Kas estri leeliseliseks hüdrolüüsiks vajalik naatriumhüdroksiid on katalüsaator või reagent ? Põhjendada võrrandiga.
    Reagent, sest lõpptulemusena see ei erakdu tagasi, vaid saab uue aine osaks (katalüsaator lõpus tuleb alati tagasi samal kujul kui lisati).
  • Koostada antud estri happelise või leeliselise hüdrolüüsi võrrandid, anda saadustele nimetused.
  • Analüüsida reaktsioonivõrrandit: märkida reaktsioonitsentrid, näidata ära ründav osake, katkevad ja tekkivad sidemed, lahkuv rühm)
    + CH3CH2CH2OH  + H2O
  • Estri teke ja hüdrolüüs on tasakaalureaktsioonid. Kuidas on võimalik nihutada tasakaalu estri tekke suunas?
    Võtta estrit või alkoholi liias .
  • Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid.
    Meeldiva lõhnaga, lenduvad, lahustuvad vees paremini, suurema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga.
    Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes.
  • Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist.
    Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks.
  • Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape : naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan , väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape ? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid.
    2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2
    2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O
    C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2
    2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O
    C4H9COOH + S = ?
    2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O
    C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2
  • Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused: 1) 2- kloropropaanhape + tsink
    + Zn 
    + H2
    tsink – 2 - kloropropaanaat
    2) etaanhape + metüülamiin

    metanool + aminoetanaat
    3) Benseenkarboksüülhape + naatriumhüdroksiid
    + NaOH 
    + H2O naatriumbensaat
    4) 2-aminoetaanhape + vesinikkloriidhape
    + HCl 
    2-aminoetaanhappehüdrokloriidsool
    5) Propüületanaat + naatriumhüdroskiid
    + NaOH 
    naatriummetanaat + propaanool
    6) etüülbutanaat + vesi (H+)
    + H2O (H+) 
    + butaanhape + etaan
    7) Etaandihape + kaalium
    + 2K 
    + H2 kaaliumdietanaat
    8) propaandihape + metanool

    + H2 propaan
    9) 3-hüdroksübutaanhape + kaltsiumkarbonaat
    2 + CaCO3 
    + H2CO3
    10) metaanhape + propaan-2-ool
    + 
    + H2
  • Koosta võrrandid muundumiste kohta: propaan  1-kloropropaan  propaan-1-ool  propaanhape  metüülpropanaat
    + HCl  H2 +
    + NaOH  NaCl +
    + O2 kat
    + CH4  H2 +
    but-1-een  1- bromobutaan  butaan-1-ool  butanaal  butaanhape  naatriumbutanaat
    HBr +
     H2 +
    + NaOH 
    + NaBr
    +  +
    + O2 kat  +
    2 + Na2O  2 + H2O
    3-kloropentaanhape metüül-3-kloropentanaat naatrium-3-kloropentanaat
    + CH4 
    + H2
    + NaOH 
    + CH3OH
  • 50 cm3 vees lahustati 5 cm3 metaanhapet (= 1,22 g/cm3). Leia tekkinud lahuse protsendiline kontsentratsioon.
  • Segati 10 g 80 %-list ja 40 grammi 5 %-list metaanhappe lahust. Arvutada tekkinud lahuse %-line kontsentratsioon.
  • Kui suur ruumala vett tuleb lisada 20 grammile 50 %-lisele etaanhappe lahusele et saada 15%-line lahus?
  • Mitu grammi sidrunhapet tuleb lisada 30 grammile 5 %-lisele lahusele et saada 20 %-line lahus?
  • Mitu grammi 10 %-list naatriumhüdroksiidi lahust kulub 1,0 cm3 metaanhappe (= 1,22 g/cm3) neutraliseerimiseks?
  • Mitu grammi propüületanaati tekib 10 cm3 propaan-1-ooli (= 0,804 g/cm3) reageerimisel 20 cm3 lahusega, mis sisaldab 0,5 mooli etaanhapet ?
  • Mitu grammi alkoholi ja karboksüülhapet kulub 20 grammi metüülbutanaadi saamiseks, kui protsess toimub 80 % saagisega?
  • Mitu grammi soola on võimalik saada 50 grammi butüületanaadi seebistamisreaktsioonil kaaliumhüdroksiididga, kui reaktsioonil esinevad kaod 25% ?
  • Kui suur ruumala vesinikku eraldub tsingi reageerimisel 10 cm3 15 %-lise etaanhappe lahusega (= 1,05 g/cm3) ?
  • Kui suur ruumala gaasi eraldub 20 grammi paekivi (sisaldab 95 % kaltsiumkarbonaati) reageerimisel 20 grammi 30 %-lise etaanhappe lahusega?
  • Estrid #1 Estrid #2 Estrid #3 Estrid #4 Estrid #5 Estrid #6
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 205 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor s. k. Õppematerjali autor
    1. Miks karboksüülhappel on happelised omadused? Kirjutada dissotsiatsioonivõrrand ja selgitada.
    2. Võrrelda alkoholi ja karboksüülhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    3. Võrrelda süsihappe ja etaanhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    4. Võrrelda etaanhappe ja vesinikkloriidhappe happelisust. Põhjendada erinevust.
    5. Võrrelda aldehüüdi ja karboksüülhappe (etanaal ja etaanhape; propanaal ja propaanhape) keemistemperatuure. Põhjendada erinevusi lähtudes struktuurist, konkreetseid arvulisi väärtusi ei ole vaja teada.
    6. Iseloomustada karboksüülhapete lahustuvust vees. Põhjendada lähtudes struktuurist. Kuidas ja miks muutub lahustuvus süsivesinikahela pikenedes?
    7. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand.
    8. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand.
    9. Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise oksiidiga , metalliga, soolaga, alkoksiidiga), anda saadustele nimetused.
    10. Koostada karboksüülahappe nukleofiilse asendusreaktsiooni võrrand alkoholiga, anda saadustele nimetused.
    11. Millise aineklassi omadusi on metaanhappel lisaks karboksüülhapete omadustele? Põhjendada struktuuriga. Koostada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    12. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele propeenhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    13. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele hüdroksübutaanhappel? Põhjendada srtuktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    14. Millise aineklassi omadusi on lisaks karboksüülhapete omadustele kloroetaanhappel? Põhjendada struktuuriga. Kirjutada võrrand mõlema aineklassi iseloomuliku omaduse kohta.
    15. Milleks kasutatakse bensoehapet, äädikhapet, sidrunhapet
    Millistele aineklassidele iseloomulikke omadusi on antud ühenditel ? Näidata ära funktsionaalrühmad, märkida funktsionaalrühmade nimetused. Nimetada vähemalet üks aine, millega antud aineklassi esindaja reageerib.
    16. Koostada antud estrite või amiidide valemid (propaanhappest tuletatud amiid, propaanhappest ja metanoolist tekkinud ester, butüülmetanaat, heksaanamiid jne.).
    17. Miks on vajalik katalüsaatori olemasolu estrite happelisel hüdrolüüsil? Põhjendada reaktsiooni skeemiga.
    18. Kas estri leeliseliseks hüdrolüüsiks vajalik naatriumhüdroksiid on katalüsaator või reagent? Põhjendada võrrandiga.
    19. Estri teke ja hüdrolüüs on tasakaalureaktsioonid. Kuidas on võimalik nihutada tasakaalu estri tekke suunas?
    20. Iseloomustada lühema süsivesinikahelaga estrite omadusi ja kasutusalasid.
    21. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist.
    22. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid.
    23.Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused:
    24.Koosta võrrandid muundumiste kohta
    25. arvutusülesanded

    Sarnased õppematerjalid

    Org-keemia-kys-vast-II-osa
    21
    pdf

    Org-keemia-kys-vast-II-os a

    COOH COOH - COO COOH 11. Sest aminoäädikhape on lahuses peamiselt kaksikiooni kujul (vt lk 25), mis on summaarselt neutraalne ja seepärast elektriväljas ei liigu. 12. Eetrilahuses etaanhape ei dissotsieeru, seepärast ei juhi lahus elektrit. 10. ESTRID JA AMIIDID (LK 38–39) 1. O O CH3 a) CH3 C b) CH3 CH2 CH2 C O CH O CH2 CH2 CH2 CH3 CH3 O O c) CH3 CH2 CH2 CH2 C d) CH3 CH2 CH2 C

    Kategoriseerimata
    Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused
    21
    pdf

    Orgaanilise keemia õpiku küsimuste vastused

    COOH COOH - COO COOH 11. Sest aminoäädikhape on lahuses peamiselt kaksikiooni kujul (vt lk 25), mis on summaarselt neutraalne ja seepärast elektriväljas ei liigu. 12. Eetrilahuses etaanhape ei dissotsieeru, seepärast ei juhi lahus elektrit. 10. ESTRID JA AMIIDID (LK 38­39) 1. O O CH3 a) CH3 C b) CH3 CH2 CH2 C O CH O CH2 CH2 CH2 CH3 CH3 O O c) CH3 CH2 CH2 CH2 C d) CH3 CH2 CH2 C

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    ORGAANILINE KEEMIA
    44
    pdf

    ORGAANILINE KEEMIA

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia ­ elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Keemia
    Keemia - Aineklasside Tabel
    12
    docx

    Keemia - Aineklasside Tabel

    karboksüülhapped-terava 2CH3COOH + Na2CO3→2CH3COONa + H2O + CO2 hüdroksüpropaanhape) lõhnaga, värvuseta vedelikud, 5) Reageerivad alkoholidega Õunhape (hüdroksübutaanhape) mis segunevad veega igas CH3COOH + CH3OH → CH3COOCH + H2O vahekorras. Happekatalüütiliselt, tekivad estrid •Kõrgemad 6) Redutseerumine aldehüüdiks karboksüülhapped on tahked CH3COOH + H2 → CH3COOH + H2O ja vees lahustumatud. ester Järelliide –aat Vedelad või tahked ained, 1) Happeline hüdrolüüs Saamine: RCOOR´ paljudel meeldiv lõhn

    Orgaaniline keemia
    Orgaanikatabel
    3
    doc

    Orgaanikatabel

    BOK O hea lahustuvus ja kõrge keemis- SÜÜL karboksüülrühm -hape butaandihape ning sulamistemperatuur. O OH ÜHEN HOOCCH2CH2COOH DID Estrid R-COO-R' metüületanaat CH3COOCH3 O O * vesiniksidemeid omavahel ei anna, CH3 C OH CHC3 O H lõppliide -aat polaarsuse tõttu võivad lühemad

    Orgaaniline keemia i
    Orgaaniline keemia
    44
    pdf

    Orgaaniline keemia

    Halogeeniühendid 10 Alkoholid 13 Amiinid 15 Küllastamata ühendid 16 Areenid 18 Fenoolid ja aromaatsed amiinid 20 Karbonüülühendid 22 Karboksüülhapped 24 Estrid ja amiidid 28 Polümeerid 32 Sahhariidid 33 Valgud 36 Valik harjutusülesandeid orgaanilises keemias 39 4 SISSEJUHATUS ORGAANILISSE KEEMIASSE Orgaaniline keemia · XIX saj. orgaaniline keemia – elus organismidest pärinevate ainete keemia.

    Kategoriseerimata




    Meedia

    Kommentaarid (1)

    ds111 profiilipilt
    ds111: leidsin mis vaja
    16:50 15-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun