Elektriväli (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

11 klass, elekter

11 .Mis on elektrivälja jõujoon ja milline on tema suund? · Jõujoon on mõtteline joon, mille puutujaks igas punktis on elektrivälja tugevuse vektor. · Jõujooned, algavad alati positiivselt laetud kehalt ja lõpetab alati negatiivselt laetud kehal. 12. Dielektrilise läbitavuse mõiste · Aine dielektriline läbitavus näitab mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Homogeense elektrivälja mõiste ja kus see tekib? · Homogeene elektriväli mille jõujooned on paralleelsed sirged kahe erinimeliselt laetud plaatide vahel. 14. Elektriväljade liitmise reegel? Elektriväljade liitmise reegel ehk superpositsioonide printsiip · Kui elektriväljad tekitavad mitu laetud keha siis elektrivälja tugevus mingis punktis on võrdne.

Füüsika

6

docx

Füüsika elektriõpetuse konspekt

nihkest. Potentsiaalne väli- voli, mille töö ei sõltu liikumistee kujust Punktlaengu q potentsiaalne energia homogeenses elv tugevusega E: Potensiaal -kui suur on mingis punktis proovikeha potentsiaalne energia, suunata suurus (skalaarne) Punktlaengu elektrivälja potentsiaal Kehade liikumine ei sõltu potenisaali nulltasemest. Pot üksi ei ole oluline, oluline on pot vahe. Pinge on potentsiaalide vahe (alati vaja 2 punkti) 2 punkti vaheline pinge näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli 1 positiivse laengu viimisel ühelt kehalt teisele. On sellise elektrivälja tugevus, milles pot muutub liikumisel piki jõujoont igal meetril 1V võrra Ained nõrgendavad elektrijõude ja elektrivälja  Juht (induktsioon)- vabad laengukandjad hakkavad liikuma, väli mõjutab jõuga l Liiguvad elv suunas, - vastassuunas elektriväli, tekkivad laenguid nim indutseeritud laengud. Indutseeritud laengute elv tasakaalustab juhile väljaspoolt mõjuva

Elektriõpetus

1

doc

Elekter

Elektrostaatika uurimisvaldkond- laetud kehade vastastikmõju uurimine Laeng- näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Kehad elektruseeruvad, sest kokkupuutel läheb osa elektrone üle teise keha aatomile. Kehad laaduvad hõõrdumisel võrdselt, vastastikmärgiliselt. Laengu jäävuse seadus- elektriliselt isoliseeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus, mille kehtivuse aluseks on laengud tekivad elektronide liikumise tõttu Laetud kehad mõjutavad- erinimelised tõmbuvad, samanimelised tõukuvad. Columbi seadus-Kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahekauguse ruuduga K ­ näitab seda kui kaks 1c suurust laengut, mis on teineteisest 1m kaugusel mõjutavad jõuga 9*109. Dielektriku dielektriline läbitavus näitab, mitu korda on elektrivälja tugevus homogeenses materjalis väiksem väljatugevusest vaakumis. Dielektrikud on isoleerivad ehk elektrit mittejuhtuvad ained. Sisaldavad vähe vabu

Füüsika

3

odt

Elektrostaatika

ELEKTROSTAATIKA Füüsikaliste suuruste tähised ja mõõtühikud: Valemid: Elektrilaeng q C - kulon Elektrivälja tugevus E=F/q Jõud F J ­ dzaul Punktlaengu elektrivälja E=k*(q/r2) tugevus Elektrivälja E N/C ­ njuutonit kuloni Laengutevaheline mõjujõud F=k*(q1*q2/r2) tugevus kohta Kaugus laengust r M ­ meeter Töö elektriväljas A=Es=Eqs Pinge U V ­ volt (J/C) Elektriline pinge U=A/q Töö elektriväljas A J ­ dzaul Elektrivälja potensiaal fii=Ep/q Elektrimahtuvus C F ­ farad (C/V) Elektrimahtuvus C=q/U Elektrivälja Ee Elektrivälja energia Ee=CU2/2 energia Elektrivälja fii V ­ volt (J

Füüsika

2

docx

Elektrostaatika

I ­ voolutugevus, q ­ juhi ristlõiget läbiv laeng, t ­ aeg, mis kulub laengul juhi ristlõike läbimiseks. Ühik ­ 1A (amper) 11. Coulombi seadus ­ kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengutevahelise kauguse ruuduga. 12. Dielektriline läbitavus ­ füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektriline jõud vaakumis suurem jõust antud aines. 13. Igal laetud kehal on elektriväli, see keha on suuteline mõjutama teist laetud keha elektrijõuga. Elektrivälja omadused on need, et väljad ei sega teineteist, samuti pole elektromagnetväli ruumis piiratud ning ta kannab endas energiat. 14. Elektrivälja tugevus näitab, kui suur jõud mõjub selles väljas ühikulise positiivse laenguga kehale. Tähis ­ E Valem - E=F/q E ­ elektrivälja tugevus, F ­ proovikehale mõjuv jõud, q ­ proovikeha laeng. Ühik ­ 1N/C (njuuton kulani kohta)

Füüsika

3

doc

Füüsika kt kordamisküsimused

Aine on see millest kehad koosnevad. Väli on see, mille kaudu kehad üksteist mõjutavad. Väli ja ained erinevad üksteisest selle poolest, et väljadel puuduvad mõõtmed ja mitu välja saab samaaegselt ühes ruumipunktis eksisteerida, kuid ainelisi objekte ei saa panna teineteise sisse. 13. Elektrivälja jõujoon on mõtteline joon, mida kasutatakse elektrivälja kirjeldamiseks ja mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puudujat. 14. Homogeenne elektriväli on väli, mille E-vektor on kõigis ruum punktides ühesugune nii pikkuselt kui suunalt. Homogeense välja jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu. Elektriväli on homogeenne ühtlaselt laetud tasase metallplaadi ümbruses. Homogeenne on elektriväli ka kahe paralleelse ühtlaselt laetud plaadi vahel, mille pinnaühikul paiknevad laengud on suuruselt võrdsed, kuid vastasmärgilised. 15

Füüsika

1

doc

Elektrilaeng

El.laeng-keha iseloomustav füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q ühik1C Elementaarlaeng-vähim looduses eksisteeriv laengu väärtus=1,6*10-19C Laengu jäävuse seadus-elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. El.juhid-ained milles vabade laengu7kandjate arv on väga suur. Dielektrikud ehk isoleerivad ehk elektrit mitte juhtivad ained. Nad sisaldavad väga vähe vabu laengukandjaid. (Pooljuhid-vahepealsed el. Juhid) Elektrivool-laengukandjate suunatud liikumine. El voolu suund on positiivsete laengukandjate suund. Voolutugevus- näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Mõõtühik 1A-läbib 1s jooksul juhi ristlõiget laenguga 1C Coulomb´i seadus- kahe laetud keha vahel mõjuv jõud on võrdeline kummagi keha laenguga ja pöördvõrdeline kehade vahelise kauguse ruuduga. F=k*q1*q2/r2 El.konstant- Dielektriline läbitavus-näitab, kui mitu korda on elektrijõud vaakumis suurem

Füüsika

3

doc

Elektrostaatika

· (N/c) ,,njuuton kuloni kohta" · E vektor · Superpositsiooniprintsiip ehk liitumise põhimõte kehtib elektriväljas o Selle kohaselt võrdub laengute süsteemi väljatugevus üksikutest laengutest põhjustatud väljatugevuste vektoriaalse summaga Elektrivälja jõujoon ­ mõtteline joon, mille igas punktis on E-vektor suunatud piki selle joone puutujat · Homogeenne elektriväli ­ jõujooned on omavahel paralleelsed sirged, mille vahekaugus ei muutu Töö elektriväljas ­ A = q E s ( q ­ laeng, s ­ nihe, E ­ elektrivälja tugevus) · Potentsiaalne väli ­ väli, milles töö ei sõltu liikumistee kujust · Potentsiaalne energia on tingitud keha vastastikmõjust teiste kehadega välja vahendusel Näite ülesanne ­ Taskulambipirni hõõgniit on 6,2mm pikkune ja elektrivälja tugevus on temas 700N/C.

Füüsika

Kommentaarid (0)